Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Síða 100

10®

tifcu náfeda €t)anna mfctm. ^arnrennuin jjetiftjf
fem Colúmbua ótfenöí til SanDnótnö * fara, t>aé
ailflaDat::eel tefiD, fyoac l)eijt fein Jjeic fomtít.
^aclatT og fonuc og óngtínaac aflic Ijetu ítt
onnt um aD abla feím og fcera oíjía«forDa;
boíluc peirca fofltu 'Jwu tneD ftnajía fotúnt
(b6muD)' tíl aD fofna útaf í. ($n — 9íocDuc>
6Ifu menn ginítujl fjeijt ©ull, og faD fotti
Tjjeim nóg fpcic fjbnir, pof flejlir Jjeffa oiflifólfí
•bócu J&twg Dbtmœta múítn tíl jfactö 6 fcopp*
‘um flnum (t. D. i nefjum> Ilft oDcum Jjjóöum
4 eycnaguUum), og gdfu fjann-Jj effum nbfem*
nu gíjlum fínum. fþeföic ucDa f fnnni eOis
IjefDuv uppaíjtic til fcefju oiD neft og cinfelDní
*nn bcoscDic af góDmennffu fjinna, og báru ecfi
ffpn 6 aD fannajl oiD núttúru-faflepfífinö auD*
fSnni 6 fólfi þejfu, IjclDuc fucDutu jtg mjog &
eioliti lífbama peíö, og aD ftnna fac félE
jftgg< og líf!>ára=Iaujt, ogálitufaD feféoegna
fem ófullfomnar jfépnuc, beecjac feic dc Jjof
befDu jlcap mijfunaclaujl meDfaciD, íjefoi þeins
crft oeciD ácítanDi X bc6D af þoí aD fcœDaft ít*
nclegac um, boaD fímatajf oarci tií i þac nft*
lœgum lenDum, og fjoac beljt gua = m6Imar
vxecu nógic fpcír.
íþegac Colúmbuí fannaD þafDt 4 bmfat
weDafftórar €oac, bSIDt benn 6D @téc*eptt
notfuvri, fem (Sparmenn nefnou ^aycí; baú
fftcDi J>6 femtu 4,)fpani6ía, en núbec bón nafn»
iD ©t. 2DomIngó, 5focfcit (gpabúat aDcít
fpIgOu bemim íTánggÖ 6n mínnftu tpctcpggni,