Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Side 104

104

^ntfar ftírtií manna v>6tu tticöaí f'cífara?
|j6Da, af íjrcrjum cin talDí ffr bcra mfía tic?n*
fli-ítcgunD, cn 6ijéfl cc farnt um faUð»jjpltmr
pcirrac @t2ttar, cDa f)v>aD íciDa mcrtti til
ar forríttar. 8ifa telDttjí galDtamenn ( fcfát
fllEunnuöu bern eDa feíuc l)j&tráarinnar, alðcrtg^
tr toera meDal brlíara fámf-t uiHí»fj6Da.
£olúmbu6 rnpttí aílra bragDa til aD bffn®
peffa ©pabúa aD fCr;, cn far í)ja fannaDi ban
jcím, «D fó bann uilDi {>dm afié ecfcrt nictt
tnnna, uasri j?aD famt ffr í uaÍSi. íþcer furDí
atilegu rcrfanir íjaní fafljtpcfja, uppá brerjac
fiann í nánifi feirra ffinDi ficím Dœmi, fönfccrDu
|já fjar um. ©panffa fifiDu jþcit ér fiot tcra
nvenn ofanjlípa frá fiimnum ájerDina, oggjaf*
tr f»crr, fctn £eir {jágn af fimunt, pprDtují pcím
«cfi cinfalDt glíngur. fielDur bdgír D6mar. @á
v>iíla fóm ©ponjfimt peí f fiag, og fifm parD
ecfí upprcrtt uiD ncin brciifleifa eDa grimD {teirra.
Ifteffu mlit<j6ifi gáfu £eit trauöac fiúfuc, pvcU
ttc ór ðlcri, prjóns, fnífa ©g bjplinc, cn faö
©penjfum gull og tnacacfocöa í fraDinn,
©trajv fctti $ef$í góDa ciníng fomft 6,
mavfoDi Æoiúmbue fír ftœDÍ ttl aDfcturé fc tn,
fioaDan fiann áformaDi aD framqoccma aflt,
icm fiocsgjan bauD fionum ab ótretta. S?cd aD#
floD ^parbúa tninDaDi ftann DálUÍD Q^tgi og
jióDu fctr ftar fátir aD fmlDum fttma cgintt
fircriDómó filccfja. iþar ffííDi fiann cptír 35*
Ía(itliuí tr.amva, 03 ícpr fjcmn grar.jfoDaD