Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Page 111

m
l'flbfn, öb bíbbttafí ótíenöíttgi, ftberá Tjartfíjðrú
toarb forír 6!afi, cg tnðffí dfamt ótti fprir aö
ouf« ftat met) oegfemD b<*n$; afit fsctta til fatti*
ðná gjérDi CcfttUu ^onángðrifið liegna, fettt
öóru £eir eítíir 4 ©páni, fjoeijttm fatir tií
2ímcclEt» Itpfoufl/ efcdnqits frai)oerfa fltitn*
fttgum til €parínttat ©t. 2)ontfng<S.
^bámt nantaDi fat ttó nbt>i)Unga. Slð*
tttftðöinn ftací uppð aD taPa efni fteítta f fáttga*
bófunum, og fjdlfa óöáDaímertti fjaDatt, (Fjóttt
Óórbrota»mottnum unDaft DöttDa: jírejfum og
<eru*tjótti, en nota £4 tif telDié - auFa feitta
g«Dutfa»Dð, f)eeré átfají og plóga Jjetr £6
tértt. ©4 uppftjl’tttur befíi íeíDt minnt ógíefti
«ptir ftg, f rel og vambpggííega niDurjíipuDúm
lanDnámtt bbgDunt, bear laganna fraptur oj
§ott ftDfetOi f>efDu orfa mfett aD aptra frefju
itocfurra boanDabra og uppiooDflit tttanna aö
l)afa ftg I jfefjum. 6n tií nb'bpggenDa lanDqr
jparf £ar 4 mót aDra enn ftigaménn -og til jtipt*
unar nbtra iRífja. 2íSDrei mun 2ftnectfa fram*
ar f4 dtffáfítD bof fárDeigiOg afiíámi, fétn gjer*
fptllti éflurn jiéim forftu lanDn6mð»mánnuntf
fem iTíorDúrfelfcn fcángab fcnDi. ^SráDum
lomít (tolámbuo, meD megnri pbrun ftnnt, aö
tm*n um, í)cerfu óljollar tíllogur b«n$ í paö
fínni ráDajt munbu. -|3ejDi |»crét bugpráDt
gartnaDur meD fír bnft e nóngíé óbreotta meit,
ittunDi bann 4 ferDínm b fa innbf4ftD fieim,
ef ecft foritafð ftamferDiá 'eglum, ]&fe fantt tcr*
legum fenfín3atb#tti» 0$ í«aat fjofDinn b«foí