Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Page 118

00 tóf f>ón, t mocgam gfomentimt mifíutrc
ftöma ailt tit DauDrt fsrejíftné, en fomjl;
bán á ni) i forn bftgtnDi. ílíjíönb, fem fá oat
partut’ af ©t>fa»x>dOt, oar um {>aD fcitiD epDi#
lagt af megnu jtsíDi, fem petuc &at*) í)inn
tTíifli ótti t oiö ©oenjfa, og aumfunarlega
tóileifib. 8eggjajt|>cec bermdngar flrlDa fafnan
í>bngjl 6 fátaflínga, og jtenptu ZUccínu fof i
megna og árrceDalaufg erbitgD, {'b, l)ón fMfa
rœti afbragDð toel aD ftr um marga í)lutL
©brtiDin jbfjl, en bferg og efni í)ennar taimD*
ufl elDánaié, foo bán ríDi af aD 'cjátla á burl
ttl tTIariubotgac, á lanDanicmmt Hiflanöa
og 3ngotrnannalanö0, í)oai be.trr birgDir {>&,
(eifDar oóru.
^)án reíti af ftaD pngaD meö lltilfjerleg*
ar fiifur ffnar, allar I litiutn pofa, og cuti ab
balDa I gígnum bjargfrota lenDur, bœDi af
náttárunnt ttl erbirgar, og bá einfurn éttaleg#
«r af ábíaupum ©t>io og Kójfa, fem eptir £oí,
fem boerjum {jcitra oannjl betur f barDegunL
rcrnDu fau í)5reD mijFunarlaují; ett — nenDitt.
EínttDi benni aD láta bocrEi bcrttuc ní ýrautír
{jetrrar ferDar pftrbuga ftg.
©oo bar til qoeiD eitt, $egar bán fomítt
var tíl nœtitr * gtifHngar aD bœ á feiD benttar,
gD toetr foenjTtt íöátac (bermenn) pfírfenu bana
*) Siav fcó&ir á ©cbíaootta ftíttgu S? o n ú tt g,
og wx pá Sitiö öflrDarifiá c&o Síúfíft
£>rottnflr«.