Atuagagdliutit - 20.10.1955, Blaðsíða 3
ukiune 100-ne
Kaumarsainerme kivfartussissoK
Kujatata naidterivia nagdliussissoK
oktoberip 21-åne 1955 Kalåtdlit-
nunane naKiteriveKarneK 100-nik
ukioKalisaoK.
ukiut tamåko europamiut issåinik
issigalugit sungitdlat Gutenbergip na-
KiterineK 1440-mile navssåringmago,
ukiut 515-it ma'tuma sujornatigut.
Kalåtdlit-nunatale ingerdlaneranit
issigalugo nersornarpoK naidterivik
moderneuvdluinartoK takutisinauv-
dlugo ukiune 100-ne oicalugtuag-
ssartalik.
Kissungnut Kiperuivdlune agdlag-
tarneK åssilialiortarnerdlo taimåitu-
liatdlo naKineKartarnerat Kangar-
ssuardle atugausimavoK, pissarioKa-
Junile agsutdlo pivfigssamik atuinar-
dlune. naKitereriauseK pissarineru-
ssok navssariniarneKartarsimavoK
nalautsornerinavikutdle navssårine-
Kardlune. Gutenberg unuarsiordlune
imerujungniarérsimavdlune anger-
dlarame Kissungmik naKitérumik nu-
Haminit niarauraigut anauneKarpoic.
naKiterut aserorpoK, Gutenbergilo
isumatåratånguarpoK naKinerit a'tau-
siåkåt tamaisa ingmikortitdlugit id-
PerorneKarsinaussut tauvalo OKausi-
ngordlugit katiterdlugit. taimailior-
nikut atOKatårtuarsinaulisåpu't.
tåssalo atuagkanik angnertumik
siaruarterinigssamut taimalo inung-
Uut ilisimåssumik allkutagssanigdlo
åtsinigssamut avKutigssaK angmarne-
KarpoK. periauseK tamåna sule uv-
dlumimut agdlåt angnerpåkut atorne-
KarpoK.
atuagas naKiterinerup Kalåtdlit-
Uunanut erKuneKautigisså 1793-ime
^ordlerne Nup saninguane naKtne-
KarpoK. atuagaK tåuna Danmarkime
&tuagausivigssup Det kongelige Bib-
dotekip atausingordlugo piga, ilima-
Uarpordlo tåunatuaussoK. naKiterisso-
r& ajoKersuiartortitaK Jesper Broder-
en,' naKiterivinguaK nikanaKissoK
Kalåtdlit-nunanut nagsarsimavå ty-
skitdlo tugsiutait kalåtdlisut nafdti-
^crdlugit — inersimångisåinardlu-
Sitdle.
ukiut GO-it sivnerdlugit aitsåt
lngerdlarérsut naKiterinerup Kalåt-
‘^it-nunanut ericunigssa isumaliutigi-
neKarKilerpoK. tamatumuna tåssa
^''ingme iliniarfigssuarme iliniartut
ardlagdlit iliniartitsissoK Rasmus
^erthelsen pissortaralugo Jesper Bro-
^ersenip atortuinik Kimatainik pujo-
1’alaiaissut. tåukua saniatigut Kissuit
at°rdlugit nanginingneK naKiterivéra-
^0rPut, okto'berivdlo 21-åne 1855-
Il)le avlsiussånguaK autdlarnerpåt lu-
^Sagssanik nailisagaoKissunik ima-
sulineK autdlarteriarmat naKiteri-
V‘nSmik pisårnigssaK ernlnaK piuma-
ssarineKalerpoK, H. J. Rinkilo 1857-
ime Nungmut uterame agssangmik
naKiterutit mardluk ujarnanutdlo na-
Kiterut kisalo alortugssat pissariaKar-
nerussut tikiupai. atuagkanik naKite-
rineK autdlartipoK. Rinkivdle isuma-
liutå unauvoK sujugdlerpåmik atua-
gagssiamik naKiterissalerneKartaria-
Kartoic, 1858-imilo kaujatdlaisitamik
sarKiimersitsivoit atuagagssiamik aut-
dlarniniarnine nalunaerutigalugo.
kaujatdlaisitaK imåipoK:
NALUNAERUT:
„Noungme nunap kujatata nålagata
igdlorssuane nakiterivfekalerpok nå-
lagarssuit tunissutanik; tamatuminga
måna, nunap nalagå palasilo ajoké-
tigssat siuligtaissuat misigssortigalu-
git, nakiternekartalisaput kalatdlinut
atuagagssat nalunaerutigssatdlo ajo-
kétigssat ajokersuissuanit, kalåtdlinik
ikiortekardlune atautsimik mardlung-
nigdlunit nakiterinermik iliniartitau-
ssunik.
matumunga atornekasavoK: nåla-
garssuit niuvertutdlo palasitdlo kalåt-
dlinut okaussutigssait nakiterkuvdlu-
git, ama kalatdlit atuartagagssakar-
kuvdlugit ilisimarsautigssanik nali-
nginarnigdlunit atuaruminartunik.
taimaingmat taiipaitunik nakitigag-
ssanik agdlagkumassut nalinginait
paortunut nagsitserkuvaka agdlagai-
nik kåtigut agdlagdlugit ima: „nunap
kujatata nalaganut noungmetumut”
tåssa nakitigagssanik imaitunik:
okalualarutinik okalugtuanigdlunii
ilerkorssutinigdlunil, nunap inuisa
nangmineK sanainik, pingartumilc il-
sarnitsanik sule erkaumassanik;
ama palasit okalusenik erkumetsu-
nik nalinginaungitsunik.
ama ajokersuissut okalusenik isu-
maliutainigdlunit.
ama piumakaka kalatdlinut atuaru-
minartut nalinginait tamaisa.
ama piumagaluarpaka assilialiat
nunaldlo assinge, nunap inuisa sa-
nait, nunap kanok issusia ilisari-
ssaorkuvdlugo, pingårtumik kanger-
dluit kavdlunåt patdlingisait åssili-
ngissaitdlo, ama nunat tugtungniar-
dlutik pulassait tikitsagaitdlo.
nunap inue nakitigagssanik atorsi-
naussunik taimaitunik nagsitsigunik,
akilernekasaput, agdlagkamik angi-
ssusiat ajungissusiatdlo napertor-
dlugo.“
tauva 18Gl-ime ukiortåmit Atua-
gagdliutit naKineKartalerput. ernlnaK
inuit atuagagssaKartinerunigssåt pi-
ssariaKalerpoK. naKitcrivik angneru-
ssungortitariaKalerpoK, 189G-imilo ig-
dlo nutåK iserfigineKarpoK nutaune-
russunik naidterutilik. ukiut inger-
dlåput. ingerdlauseK maligluariaKar-
POK atortutdlo taorserartariaKardlu-
tik. maskinat nutaunerussut moder-
neunerussutdlo pigssarsiarissariaKar-
put atuagkanik Kåumarsautaussunik
piumassaKarnerup agdliartornera
malingnauvfigisinaujumavdlugo.
Kalåtdlit-nunåne naKiteriveKarner-
ATUAGAGDLIUTIT.
No 1.
IVAX-INGINAHIVIK
XUSA HUM1NASASSUISIK
Januar 1.
UJilVKAT.
1861
Llmiarssuarnllt, aussame 1860ine,
NiingmThinili.
(nugterissok R. Bert I'el sen.)
Aiissjik hingiiydloi; Ranglutou liilja-
la tamaliorfUiine sikorssuauatdlaruiat,
imiiarssuit tatdlimat Aivsungmut ujarKiat
Nungmut nuualigpiit, kujatuuiit ntinaliv-
figssaerughainik. Uiniarsstialivinginile-
rlånguaUllarlut, umiarssuit tauko, niggT-
nalciNllune sikorssuit aiua pu!.itit<llugit
Nup ikrra mili'pat. Ulinarssuarnik av.
tlkinik ilimasugtuerutoK uuukut silagig-
»orssujja aina urniiu’ssiiai'tulcuaul, orsser-
t anginffitsut (Sukornor-
^ uatiUiartiiarsmardlu-
atillannata urger-
fput. Ornigdlugit
(dliinit avRutigssa-
inuisa sussusiat,
Rainat ornigpait,
agdlagkanik unii-
Ouautigait nala*
>ai*iuiussuUll°? nij’
/dik tainaung3 P*“
igdliartoraluartllu-
tik uiiiiarssualivik anguncK ajulrrpat si-
korssuarnit. Taiinaiiissut aina umiar-
s8 lårtiilri'put, pujorssuardlo iniainarmc
lakutspoi:, Kanitcllingmatdlo takuait
umiarssuit mardluk, imailumik: anguti-
ligssuau umiarssuarmik avdlamik kalig.
ton. Aina taukua Amerikarmiut kalu-
siiipait, lassalo taiinailivdlune Nup umi-
arssualivia iimiarssuaiialcrpoK arfinei; pi-
Uga.-unik. Nigginardlune sikorssuit ava-
lagt/net: ajulcrmagit, umiarssuit taukua
jHinaKsiinaput uvdlorpagssuil, Nuvdlo
inue aitsat tainia inungnik amerdlatigi-
ssunik takiiput nunamingne. Tai-
niaiuginat Aron Kangermio uinuvigar-
puf, takunginagit assilermivdlugit, takor-
dlorncrmik, assilissalo t<:: : - *'iari;ainut
WRkilcrparput. ^
Arne ri karmin l
n'Utik tamaunga
dlo erKaiuit R(,|:
nunale il<sa
kussinci; ajordl
•'•anguingnigdlo
malaiuilj kalcrst
pagdlig!',kamik ai|
sissaleramik.
Atuagagdliutit normorKivat — .ingerdlussei-K&rtuilo
H. J- Hink Lars Mollerllo.
Det første nummer af Atuagagdliutit. Indsat billeder af
ti-otVoi-ioto første raatnd H. J. Rink og b'1 —
3