Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 15.01.1959, Blaðsíða 2

Atuagagdliutit - 15.01.1959, Blaðsíða 2
atuartartut agdlagait tamanitdlo tigulågkat akissugssaussuseK pivdlugo OKausimerngit inungnik-una nåmagdluinartussunik peKångitsoK, inuitdlo pissuserissarta- gaisa ilåt tamatuminga erssendngne- rulersitsinerpaussoK tåssa akissug- ssåussusermik tigusinigssamik ersigi- ssaKartut ineK — pissusimagéine ing- minut pissOnerarnigssamik ersigissa- KarneK. Kangarssuarmitdle inuit ki- kutdlunit ilentorisimavåt pissutiniar- neKaleriarångamik inungnik avdlanik pissussutut tlkuainiartarneK — ing^ minut igdlersorniarneK. amerdlanerti- gut ingmingnut ajornångeKissumik ugpertilersinaussarput ilumut nang- mingneK pissunginamik. tamatumunga pissutaugajugtarpoK erKarsautimik i- lordlersåine ingminut tugpatdlersar- niartaramik nuånitsumik misigissaKa- rungnaerumavdlutik, tåssame misigi- ssusen taimåitoK pigilersinåunginami- ko ingminut avoreårigaluarunik. ilisi- matut pissuseK taimåitoK tamåna tai- ssarpåt ersserKigsumik ilisimå- ngikaluardlugo ingminut igdlersor- niarneK. sordlulo taineKarérsoK tamå- na téssaugajungneruvoK inup ingmi- nut sagdloKitarnera — avdlanigdlo sagdloKitainera. kisianiuna tamåna navianartoK. té- ssame ilumut kukussuteKarsimagåine — erKungitsoK akissugssåussuseKarfi- galugo, tauva tamåna aitsåt ånting- neKarsinauvoK påsigåine nangmineK pissuvdlune nangminerdlo kisime år- Kissugssauvdlune. ingminutdle sagdlo- Kitarssåriuråine utorKatsissutigssanig- dlo taiguiuardlune ingminut pukutsu- kut tiguneK ajornartarpoK OKarfigalu- n'ilo: ivdlit-una måna pissunginersutit aperKutigissariaKalerit. tamatumauna navianartunera pissu- tigerpiardlugo Kalåtdlit-nunånut tu- ngatitdlugo uvdlumikut OKauseKångit- sorneK sapilersimassunga nauk OKau- seKångitdluåinarnigssaK ajornångine- rugaluartoK. issertugåungivigpoK uvdlumikut ar- dlagdlit tungånit kalåtdlit pissussute- Kartutut unerdluautigineKarmata: imi- gagssamik atuivatdlårput, kalåtdlit a- kunermingne pinerdlugtuliortortaKar- patdlårput, uverssagkanik mérartår- torpatdlårput niviarsiapilugtortaKar- patdlårdlutigdlo, mérKat inusugtutdlo amerdlavatdlårtut kussanångitsumik pissuseKarput, il. il., sordlume ukiune kingugdlerne tusartarivut atuartari- vutdlo. månale mauna sujunertaringi- lara unerdlussutaussut tamåko ilu- mornersut ilumunginersutdlunit er- ssersiniåsavdlugo, takutiniåinarigaliu- na unerdlutigingningnerit, tikuartug- kat tamåko Kavsinik kalåtdlit tungå- nit akineKartarmata — erKungitsune- rarnagit, kisiåne nuname atorfigdlit nålagkersuissutdlo pissussutigissatut OKautigineKartardlutik. sordlo fiskerileder Peter Egedip imi- gagssaK pivdlugo radiokut OKaloKati- gingnerme imigagssap atornerdlugau- neranut ilåtigut palasit igdlunut pulå- juipatdlårnerat pissusinaussutut ti- kuaramiuk taimailiornera tåssarpiau- vok akissugssaoKataunermit KimåneK. tamavta kukussardlutalo issornaute- Karpugut — Kularnångivigpordlo pa- laseKartoK igdlunut pulåkulanerusi- naugaluartunik — ardlåinavtalunime nåmagsisinaussariaKaraluagkane ta- måkerdlugit nåmagsineK ajormagit ta- mavta nalungilarput. kisiåne åma ili- simavarput inuit imertarnerånut ta- måna pissutéungitsoK — tamåna Peter Egedep nangmineK åma ilisimavå, ka- låtdlitdlo ugpertiniarssarigunigit inuit imigagssamik atuivatdlårnerånut pa- lasit pissussut, tauva kalåleKatine pu- tutiniarpai ingmingnut' sagdloKitarti- niardlugit avdlanigdlo pissutitsiniarti- niardlugit. taimatutaoK inuit imigag- ssap kigdlérutitauneranik atulersitsi- ssut pissussusiat tåmartiniarpå pissu- ssuserdlo pissungitsunut tugtiniardlu- go. taimailiornigssaK-una ajornångit- sok — kisiåniliuna navianartoK inung- nik ugpertitsinermik kinguneKåsagu- ne. pissuseKatånigtaoK pissusinaussu- tut taigorneKarput nakorsat amigarne- rat pissuvdlune nakorsat ilitsersuingi- patdlårnerat, oKautsitigut ajornartor- siuteKarneK imalunit Kalåtdlit-nunåta nunasiatut ingerdlåneKarsimagaluar- nera, imigagssap kigdlilersugausima- galuarnera. akissugssåussusermik pi- gissaKartoK tåssauvoK inuk nangmineK imertartoK avdlanigdlo imertitsissar- tOK — Kanga pisimassut pissutausinau- ssut amorardlugit nivtarsåukaluaréi- nilunit. taimatutaoK ardlalerialersumik na- kuserdlune kussanaitsuliornerpag- ssuarnut atassumik politit nåkutigdli- nerata amigarnera pissutautiniarne- KartarsimavoK. politit nåkutigdlissug- ssåuput pitdlaissugssauvdlutigdlo, a- kissugsséussuserdle tamåkivigdlugo i- nuitdlunit nakuserniapilugsimassut pi- gissarat. (nup. 28-me nangisaoK) januarip tatdlimåne 1959 Kavdlunåt kalåtdlitdlo akornåne pissusiussunut atatitdlugit Hans Lyngep oKauserissai sujornatigutdlo avdlat oKauserissarta- gait taimaingajagtut nipanginarfigi- ssåriaeruput. erninaK taeriginardlara Kavdlunåt Danmarkimit autdlartitau- ssut tamarmik pitsaussumik takutit- sissångingmata sordlume åma kalåt- dlit ukiut ingerdlaneråne piukunar- nersiugauvdlutik Danmarkimut aut- dlartineKartartut tamavingmik pit- saussumik takutitsissarsimångitsut. „PeKatigit Kalåtdlit" avisiata Kangale ilerKorilerpå Kalåtdlit-nunåne pissu- siussut pitséunginerussortåinavé avå- kalatdlit Danmarkimitut issornartorsiuissarnerat Kalåtdlit-nunåne pissutsit åssi- gingitsut pivdlugit Hans Lyngep issornartorsiuinera radioavisime januarip 5-idne tusardliuneKartoK, påsissutigssausoråra kalåtdlit Dan- markimitut nunavtine pissusiviu- ssunik ilisimassaKarKalåssusidnik. iliniartitsissut arnat issornartor- siornenarnerat ilumungivigpoK ar- nat iliniartitsissut ardlaKanissut sinerissame sidmarsimassut su- ngivfingmingne aftenskolemut spejderinutdlo tungassunik avdlar- pagssuarnigdlo sulissarmata, ajo- Kerpagssuit suliniardluartut sulid- tutdie nersortariaKartigissumik. 1958-ime landsrådip OKaloKatigi- ssutaine Kup. 108—111 Hans Lyngep atuarsimassuguniuk landshøvding- ip sujuligtaissunera issornartor- siorsimagunångikaluarpå. ajoKaoK kalåtdlit Danmarkimitut issornar- torsiuissarmata aserorterissuginar- tunik ilisimarKigsdngikaluardlugit issornartorsiuissoKartarmat. månd- kut tamåna arajutsisimanenartari- anarungnaerpoKl Erling Høegh, K’aKortoK. mut nivtarsåuniartardlugit. isumaliu- lerniardlune ineriartomeK kisame pi- ssusigssamisoriartulersoK åma kalåt- dlit Kavdlunåtdlo ingmingnut ilikåu- kiartulersut ikasik kalåtdlit Danmar- kimitut ilait nunamingne uvdluinarne pissusiussunit ungasigdlisimassut tai- måitordle pissusissunik ilisimangnig- dluarsorissut aserorsårutinik OKause- Kararaut. nunavtine pissusiussut uv- dluvtine taima sukatigissumik avdlå- ngoriartortut nunarput Kimagsimat- siardlugo OKauseKarniåsavdlune erni- naK nalornissornarsissarpoK. taimåi- tumik påsisinåungivigpara kalåtdlit ukiut Kulit migssiliordlugit Danmar- kimisimassut nalornissorpalungivig- dlutik nunavtine inuit akornåne pi- ssusiussut tamanut angmassumik o- Kausenautigisinaussarmatigik avdla- nit tusagkatik najorKutarlnardlugit. Hans Lyngep OKausé tåukualo åssinge avdlat OKauserissartagait iluaKusina- tik ajOKUsiginarput, ajornerpauvordle danskit avisinit taimåitunik tusarni- nartunit issuameKartarmata inungnit- dlo Kalåtdlit-nunåne pissutsinik påsi- simassaKångitsunit issornartorsiome- Kalåratik iginarneKartardlutik. Kavdlunåt Kalåtdlit-nunånut su- liartortitaussut tamaisa atautsimut o- Kautigisinåungivigpavut eKiasungne- rardlugit aningaussanigdlo tigorKai- ssuginarnerardlugit, sordlume uvagut åma mamiatsåsagaluaKissugut kalåt- dlit tamarmik imerajugtutut Danmar- kime avisit ilånit agdlautig'ineKåsaga- luarpata. nåpertuivdluameK pissaria- KarpoK. pitséungitsut ersserKigsisit- dlugit taineKartariånguardlit, åmale ilåtigut pitsaussortait sarKumersine- Katsiartarniardlit, taimåitOKaKingmå- me. kalåtdlit Kavdlunåtdlo Kangamit naligingneruleKaut, Kangaunerussor- me Kavdlunåt kalåtdlit nåkanganeru- ssutut igdlersugagssatut issigissara- luarpait. uvdlumikut kalåtdlit Kav- dlunåtdlo ajornartorsiutit iluarsissag- ssat atautsimut OKatdlisigilerpait. su- jornatigut taiméingikaluarpoK. sule iluarsissagssat amerdlaKaut, sordlo a- kigssautinut tungassut. kisiåne tai- måitut iluarsiniardlugit kalåtdlit Kav- dlunåtdlo atautsimut suliput. kuku- lugtorneitartarpoK, ilåtigutdle iluagti- tarput. tåssåuput taimåitut susupagi- navérsågagssavut naj umagterfiginiar- dlugit. Chr. Berthelsen. LEVERANDØR TIL DET wW KGl. DANSKE HOF JENSEN & MØLIiERA/s VED AMAGERBANEN 39 • KØBENHAVN S kågérxat kågérxat tungusungnitsut akulerit kågérxat sagdliligaussat KIKS 1 BISCUITS 1 i V A F L E R Danmarkip kågéraliorfisa angnersaralugulo nutåliaunersåt Danmarks største og mest moderne kiksfabrik nåpertuivdluameK atortariaKarpoK 2

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.