Atuagagdliutit - 16.03.1978, Blaðsíða 19
Alfred Toft
NUK.NUUK
Kanga månalo_
kalåtdlit eKiasungnerssuat Hans Egedep plssutautipå niuvernerup inger-
dlanerdliorneranut. „tamuågssaKartitdlutik suniaråungitdlat, kisiåniuna
uvdloK unuardlo erinarssordlutik, xitagdlutik pigsigsårdlutigdlo, agdlag-
poK.
Hans Egede gav grønlændernes dovenskab skylden for handelens træge
gang. „Saalenge de har at frotze og fortære, tage de sig intet fore uden
at de Dag og Nat siunger, dantzer og springer", skrev han.
(nangitax)
umiarssuånut ornigupunga, tå-
ssanilo takugaminga inugtdkalo
avdlat perKigdluartugut tupigu-
sutigissorujugssuvå tupingnar-
tuliatutdlo isumaKarfigalugo, u-
kioK anigorsimagavtigo pinar-
nago> kisiåne kaldtdlinit nuju-
artanit sule såssunexarsimana-
talo toxunexarsimånginavta, ki-
kume tamarmik tamdna ilima-
Qisimagunaraluarmåssuk...
umiarssuarmititdluta kalåtdlit
umiat atautsit tikiuput niuver-
niat, tupigusutigalugulo taku-
varput akunerup xerxata mig-
ssdinåne umiam.it atausinarmit
ima pisiaicartigingmata, måni-
nerput tamåt pisiarisimassavut
sivnerdlugit."
ukioK sujugdleK tunissat
— nautsorssutinit påsinarpoK ta-
måninerat tamåt tunissat tåssau-
simassut nåpartap agfå orssut, a-
kigssarsfssutausimavdlutigdlo 8
rigsdalerinik, 1 mark 10 skillingi-
nigdlc Bergenime niuverniaKati-
git pakatsissutigissånik.
pissutaussoK pivdlugo Hans
Egede OKarpoK:
„hollandimiut uvagut tuniusi-
naussavtinit pitsaunerujugssu-
armik akikinerujugssuarmigdlo
kalåtdlit pisivfigissarpait, åma-
lume pitsaunerussunik kussa-
narnerussunigdlo niorxutexar-
tardlutik."
niuvernermut tungassutigut Kav-
dlunåt nalorssardluinartuput.
Hans Egedep sivisumik usorug-
dlunilo issigai:
„22. april umiarssuit 8 avarxut-
dluta avangnamukartut takuva-
vut.“
ajornartorsiut
— atautsikut palasiuvdlunilo niu-
vertuneK ajornaitsungilaKl
ajornartorsiut tåunarpiaK Kø-
benhavnime atupoK. Egede ilu-
mortussårlungilaK, kisiåne kungip
ikiortai Kagdlinarsiortuput, inor-
nerunatigdlo niuverniartitseKati-
git sujulerssuissue.
kisiåne Hans Egedep ajcrnar-
torsiut tåuna igdluartfpå:
„ernumanarnerutingårparalo
kalåtdlit oxausinik ilikarnigssa-
ra xaxugulunit angusinåusa-
nerdlugo...“
taimåiporme.
Imerigsune ukiut ingerdlåput
sulerulornermik, ernumanernik
neriutinigdlo ilagdlit.
26. maj 1727 kisame Kimåt-
dlangnartumik pissoKarpoK:
kunge tigumingniierpox
26-åne umiarssuax nunavtinit
pissoK najugkavtinut tikipoK,
agsut ingerdlavdluarsimavdlune
pilertortumigdlo ikårsimavdlu-
ne sapåtip akunerine 4—5-ine.
umiarssuax avdla åma ilimagi-
neKarpoK.
umiarssup tikineratigut malu-
gineKarpoK avdlauvdluinartu-
mik pissoKarsimassoK, pissuti-
gigunardlugo niuverniartitseKa-
tigit Bergenime Kalåtdlit-nunå-
ne niuvernek Kalåtdlit-nunåta-
lo umiartorfigineKartarnera ti-
gumiumajungnaersimangmati-
gik, tåssa tåukuninga inger-
dlatsisimagaluaramik matussu-
tigssaKartisimanagitdle.
tamdna pissutigalugo Atarxi-
nartorssup nangminex såimdu-
ssingårdlune sulinex nanglnar-
xusimavd, månilo inussutigssa-
x artariaxaravta ukiox måna
Bergenimit autdlartisimavdlugit
umiarssuit mardluk nerissag-
ssamautinik avdlanigdlo usi-
ssut.
kungip perxussutå maligdlugo
umiarssuarmut åma ilauvox ku-
ngip autdlartitå, Kalåtdlit-nu-
nånut tungassunik misigssui-
ssugssa xt såimåussingårdlune
påsiumavdlugo xanox iliortaria-
xarnersox, åmalo Kalåtdlit-nu-
nåne niuvernex ajungexutexar-
dlune matuma kingorna nangi-
narnexarsinaunersox.“
Hans Egedep isumå tatigineirar-
patdlårsimagunångilaK „Kalåt-
dlit-nunånik påsisimassaKardlu-
artoK“ tåuna autdlartitariaKavig-
simangmat.
kisiåne palase kungip suliniar-
neranut KujassorujugssuvoK aut-
dlartitardlo angalaKasiutdlugo:
„8-åne (juli) autdlartitax niu-
vertordlo ilagalugit autdlarpu-
nga najugkat mardluk misig-
ssoriartordlugit, pilerssårutigi-
gavku atajuartugssanik tåuku-
nane niuvertoxarjiliorniardlu-
nga.
åipå 2 milinik mångånit kangi-
singnerussumipox, åipålo 2—.7
milinik kujasingnerussumitdlu-
ne, tamarmik nunavingme.
najugagssarxigsoK
sujugdlex najugaxarfigisavdlu-
go pitsaukulugtuvox, igdlulior-
figssaxardlune åmalo ivigaxar-
dlune nerssutautit nerivjigisi-
naussåinik, xanigtuanilo pitsau-
ssumik umiarssualivexardlune
umiarssuit kisarsimavfigisinau-
ssånik, pulajartortariålo sivisu-
nane...“
eiKartugå tåssa soruname Norne.
tåssame Hans Egede nangale
aulajangerérsimavoK — takordlu-
lerérsimavdlugo igdloKarfingor-
tugssax Nuuk nangmineK „kungip
ajcKersuiartortitåtut" najugaxar-
figssane.
pivfigssaK asiutingilå:
„27-dne umiarssup ndlagå a-
vangnamut angalasinardlune u-
terxigsimassox ilaliutdlugo na-
jugkamut kangivtimtumut er-
xartornexarérsumut niuverto-
xarfigilisavdlugo pilerssårutigi-
ssavnut autdlarpunga, nangmi-
nex åma tåuna umiarssuarnut-
dlo pulajartortartugssanut pu-
lassariå takuniåsangmago.
tåussuma åma tåuna iluarisso-
rujugssuvå, erxånilo pitsaune-
russumik iluarinarnerussumig-
dlo navssågssaxångilax niuver-
toxarjiup nungnexarfigisinau-
ssånik;
iluarinarnerata saniatigut åma
marrarmik kussanartumik ujar-
xanigdlo igdlorssualiagssanik
pexarpox.
najugarput p erxingnånging-
mat igdlorssualiorfigssamik pit-
saunerussumik xinerdlertaria-
xalersimavugut, imåinarssup
kigdlinganinermingarnit per-
xingnarnerussumik silåinaling-
mut periarjigssarigsårnerussu-
mutdlo, nunamut pigsstirsiaxar-
narnerusinaussumut imermig-
dlo ajornånginerussumik pivfi-
usinaussumut."
ukiume tugdlerme 31. maj inuit
Nome-mut autdlartmeirarput ni-
uvertoKarfiup igdlcrssuartagsså-
nut nutåmut ujarxanik ikutaiar-
tortitdlugit, åma
„9-åne (juni) umiarssup nålagå
tikitox kingugdlex ilagalugo su-
liartortitavut ornigpavut ig-
dluvdlo torxavigsså kigdliler-
sordlugo, igdlorssuax ujarxanik
marrarmigdlo sananexåsangmat
27 alen-inik takissusilerdlugo,
16 alen-inigdlo silissusilerdlu-
go."
uiapunex
Hans Egede ulåpuserpoK. angala-
ssaKåtålerpoK nålagkissardlunilo.
Imerigsut ulåpuvfiulerput. suli-
ssartut igdlutorKat isatilerpait a-
tortugssatdlc Nome-mut agssar-
Urdlugit. igdlorssup inue tinger-
dlautigssianik tupertortariaKar-
put. umiarssuaK tikitoK kingug-
dlex 23-åne autdlarpoK, uvdlor-
dle tåuna kungip umiarssuautai
mardluk tikiput.
„Morianen" tikilernerminik
nalunaerpoK
unukut umiarssuit pingajuata
„Morianen“-ip umiatsiå åma ti-
kipoK, umiarssuaK MerKuitsup a-
vatåne utarKingmat — sordlume
pisanganarsårlnartoK.
sapåtip akunera ilivitsoK Kå-
ngiupoK. tauvalo tikipoK.
takussagssarpagssuaKalerpoK!
påsinarsisimavoK Imerigsut su-
kut tamatigut aningaussallssuti-
nut tungassutigut pitsåungitsu-
ssut.
amigartorutit
niuvernermut tungassutigut a-
kungnaitdlisardlugo 25.000 rigs-
dalerinik amigartorutausimåput.
eKérsainexångilaK
palase xanordlunit sujorasåritigi-
galuarpat imalunit maniguitigi-
galuarpat Gutimut sångniarnig-
ssamut kalåtdlit kivdlitagssåu-
ngitdlat.
taimatut ingerdlåinarsinåungi-
lax.
kisermåussinex
1723-me niuverniartitseKatigit ni-
uvernermik kisermåussissugssé-
ngortineKarsimåput, påsinarsisi-
mavordle tamåna iluaKutåussuse-
KångitsoK. ajornartorsiut tåssanl-
ngilaK.
exiasungnex
„imåikaluarpox, aussaunerane
inugtut avdlatutdle exiasuika-
luarunik orssorpagssuarnik pig-
ssarsisinaugaluarput, kisiåne i-
lerxumikut exiasugkamik imåi-
put, nerissagssaxartitdlutik aut-
dlångisåinarput, sussaxaratig-
dle nunamérussårtardlutik, av-
dlamik suliaxaratik uvdlox u-
nuardlo erinarssorujordlutik,
xitatdlutik pigsigsårdlutigdlo.
taimåitumik iluaxutigssarsivfi-
gisagåine ilungersortitariaxa-
vigput inugsiatutdlo iliorfigalu-
git. . .“
inugsiautexarnex
Kancrdle ilicrdlune kalåtdlit i-
nugsiångortineKåsåpat?
Danmarkip nunasiå nutåx Indi-
årxanut sanigdliuneKarsinåungi-
laK, negerit inugsiat aggersitat su-
lissorissatut IndiårKane atorne-
Karsimangmata.
negerit pigingnigtu*ik agsut a-
jcrnartorsiortitarsimavait Kimå-
ssaramik imalunit pikigtitsissara-
mik, taimåitorme sulisineKarsi-
måput.
kalåtdlit nangmingnex nuna-
mingne najugaxarput, åmalo Ka-
låtdlit-nunåne niorKutit pissu-
ngitdlat crpingnit ikussugkanit i-
malunit fabrikimit ungaluliorne-
Karsinaussumit ■ sigssuertoKarsi-
naussumitdlo.
Kalåtdlit-nunåta avangnåne pe-
riarfigssaKaraluarpoK Kimugser-
dlune inuit maligtarisavdlugit
taimaisiordlunilo nåkutigalugit,
kiale tusarsimavå kalåtdlit mar-
dlutarissamik KajaKartut?
„niuvertorusexarfit1*
taimåitumik pilerssårut tåuna
Københavnime iluarinexarpatdla-
ngilax, kisiåne Hans Egedep ajor-
nartorsiutit erxarsautigisimavai
sujunersutigisimavdlugulo sineri-
ssame nalerKutumik ungasissusi-
ltrdlugit ardlalingnik mikissunik
„niuvertcruseKarfilicrnigssaK",
taimaisiornikut kalåtdlit aniguisi-
naujungnåisangmata.
Imerigsune Hans Egedep pala-
sexatåta hr. Albert Top-ip (Top
1697—1742 Kalåtdlit-nunåne ajc-
KersuiartortitaK 1723—27) suju-
nersut taperserscrpå, tamåname
ma'umunga iluarsissutåusangmat,
KanoK iliordlune asangningnerup
ivangkiliua siaruarterneKåsassoic
nujuartat ilisimassaKångitsut a-
kornåne:
„niuvertorusexarfit ima amer-
dlatigilerpata isumangnaitdli-
sarniarpara, nujuartat taimai-
siornikut ukiut ingerdlanerine
xajagssuarnerussumik iliordlu-
ne nålangnigssamut pingitsaili-
nexåsassut. tåssame najuga-
tuarssuarput kisiartaussox sui-
sagtordlo ikigtunguåinarnik i-
nugtalik måna tikitdlugo ersi-
gissarisimavåt. tauvalo kalåt-
dlit akornåne niuvertorusexar-
fingnik amerdlasunik pitsaune-
russunigdlo pilersitsiguvta, ape-
rerxårtinatik pingårutilingnik
sunigdlunit iliorniarnaviarunå-
ngitdlat."
kungip niuverneK måna ingerdla-
tarilermagc Hans Egede isuma-
licrpoK hollandimiut pingitsaili-
neKarsinaussut niuv.ernermik ki-
sermåussinex atarKerKuvdlugo,
k;siåne unangmigdlerneKåsångig-
pat sok tauva eurcpamiut nior-
Kutigssautåinik kalåtdlif tuniniai-
vigineKåsåpa' iluamik atcrfigssa-
Kartingisåinik?
nangminex kajumissutsimit
akilerårutit
taimåitumik palasip piniartut a-
perai nangmingnex kajumissutsi-
mingnik akilerårutinik kungimut
akilissalersinaunersut.
„nangmineK kajumissutsimit a-
kilerårutit" palasip erKarsautaine
taimågdlåt soruname navssåg-
ssaugaluarput, kisiåne nalunaer-
put taimaisiorumavdlulik kungip
isumagiumagpago imåkut ujajai-
niartartut erKartorneKartaKissut
Kimagusimatinigssåt.
taimåitumik 14. juli Hans Ege-
de Danmarkimut imatut agdlag-
Pck:
akilerårtarumassut
„nagdlingnartut tåuko ugpia-
ssugamik ersiortuvdlutigdlo o-
xarsimåput piumassarissavtinik
tunissarumavdluta. (nangisaox)
GRØNLANDSPOSTEN
• to-sproget
• er bladet, som læses1 i
næsten alle grønlandske
hjem
19