Atuagagdliutit - 26.10.1978, Síða 22
atuartartut agdlagait. læserne skriver
aulisartut hjemme-
styremut någgåritse
aulisartutut inutigssarsiuteKar-
dlune soKutigissarpagssugaluit
KånginarKajåssutut misigerKajå-
ssutut misigerKajånartarput, nauk
ilåtigut pissariaKavigsumik pcliti-
kimut tungassortai imåinåungit-
sumik CKauseKarfigissariaKaralu-
artut. uvgunale misiligkaluami-
arpara, hjemmestyrimut aulisar-
neK pivdlugo erKarsauteKardlu-
nga.
Kangarssuarmitdle kalåtdlit ator-
feKartugaluardlutik KajaKardlu-
tigdlo KingmeKamiartarput, piv-
figssatuamikutdlo piniarniartar-
dlutik, inuniarnermingnut ami-
gardluinarmata.
sule ukiune måkunane kalåtdlit
atorfeKartugaluit piniailugtamer-
mingnik tapertaKartariaKartut,
tapertaKamiartutdlume amerdla-
Kaut. inusugtortavut OKåuniartar-
pavut atorfeKalerumågsagaluaru-
nigdltinit pisinaugunik aulisameK
piniamerdlo misiligtamiåsavdlu-
go puigusångikåt. tamåna kalåt-
dlip inunigssåta ilavigingmago. i-
mana atorfeKalerérsimagaluardlu-
tik KaKugo atorfingmingne tunua-
tåsagaluarunik aulisamermut pi-
niamermutdlo sangoriåinaussari-
aKarmata. pericigkåinime nåkisau-
ginaK inussariaKångingmat.
nalungilarput aningaussat inu-
niamermut atortariaKartut ang-
nertusiartulnartut, avdlatut ilor-
dune atorfeKartugaluardlune ta-
pertagssarsiungikåine inuniamer-
mut aningaussat atortariaKartut
amigardluinalersimavdlutik.
taimåitumik oktoberip 2-ne ra-
dioavisime Nikolaj Karlsenip ilai-
salo piniamermut aulisamermut-
dlo agdlagartaKartameK pivdlugo
OKauseKamerat matumuna uparu-
amiarpara KNAPP-imut aulaja-
ngissartugssatut tikuagånut er-
nunaKarfingmiuvdlune nangmi-
nerssornerulernigssaK OKatdlisigi-
neKartitdlugo misigerKajånartar-
Pok inuiaKatiginguanut kalåtdli-
nut ilaugaluardluta sutigut ta-
matigut KånginarneKartutut misi-
gisimanerujugssuarmik. nangmi-
nersscrnerulernigssaK pivdlugo
OKatdligtarnerit malerssugaritit-
dlugit påsinarmat KanoK ilissamik
hjemmestyre encuneKåsagpat su-
KaimarKunaKaoK aulajanginiar-
nerme kalåtdlit atorfeKartut sule
aningaussaKarniamermikut Kav-
dlunånut atorfeKartunut naleKiut-
dlugit iluagtisimångeKissut aju-
ngitsorssiagssatuåinik piniamer-
mut aulisamermutdlo agdlagarta-
mik piaivfigencunagit.
atorfeKartume kalåtdlit ukiup
ingerdlanerane uvdlut sulivfigi-
ssai erKarsautigigåne aulisamer-
mut piniamermutdlo pivfigssaKå-
ngeKaoK. tamånalo aussarigssuar-
me uvdlune ardlaKångitsuiname
pisinauvoK. ilaKutarKortusimagu-
nik ilaKutatigdlo nerisinaussatik
sivnersinaussarångamikik sivne-
russat angnertussångeKaut. tåu-
ko tuniniarneKåsagunik iluanåru-
tigssatut issigissariaKarsinåungit-
dlat. nunavtinile tunissagssiomer-
mut angnertusartariaKardlulnar-
tumut tapertaulårsinauvdlutik. ta-
måna pissariaKartutut issigåra, i-
ssigårput.
uvagut atorfeKartut kalåliussu-
gut piniamermut aulisamermut-
dlo agdlagartamik piaivfigineKå-
saguvta tamåna ånemartutut issi-
gårput, agdlåt OKautsisut tusar-
nitsutut „Kavdlunångorsainertut"
påsiumavdlugo. kinguligssavutaoK
erKarsautigalugit, kalåtdlinut, tai-
matut piooKamavérdle!
dnuvdluarKussivdlunga,
Peter Olsvig, Uulissat
livfigssuit piorérsut KGH-mit
månåkut ingerdlatineKardlutik
pigineKartut, ukiut tatdlimat i-
ngerdlanerine hjemmestyrip tigu-
jartuårumårai. nunaKarfitdle
KGH-p ingerdlatinagssanerai o-
KautigineKångilaK, KanoK ilivdlu-
ne tunissagssiornea ingerdlåneaå-
sanersoK.
månåkut nunaaarfit mikineru-
ssut imaKa tamarmik aulisagka-
nik tunissagssiait KGH-p suliv-
figssuinut agssartomeKarput. au-
lisartut nunaKarfingmiut tåssuna
periarfigssineKarput igdloKarfing-
miunut tunissagsisornikut kussa-
nartumik naligigsitaulemikut. su-
jcrnatigut tarajugkanik tunissag-
ssiomeK nunaKarfingne aulisartu-
nut kinguarsautaussaKissoK tuni-
ssagssianigdlo atausinavingnik pi-
lersitsissoK månåkut Kångiusi-
mavoK uterfigerKingneKarsinau-
nilo. taimåitumik aperKutauler-
pcK, hjemmestyre erKuneKåsag-
pat KanoK iliordlune KGH-p tu-
nissagssiorneK ingerdlåniamerå?
taimåitumik nunaKarfingmiut
inåpavse hjemmestyrip pilersså-
rusiugaunerane minitaussutut i-
ssigaluse taissineKåsagaluarpat
någgåritse. sunalunit pilersitaK
patajaitsumik tunuleKutaKångit-
sok, imåipoK aningaussalersome-
KångitsoK, ingerdlåneKarsinå-
ngingmat. una pivara hjemmesty-
re Danmarkip nålagauvfiata ila-
ginago aningaussagssaKångilaK
ingminut ingerdlåsinaunigssami-
nut.
avdlatut ajomartumik nangmi-
nerssomerulemeK pilersineKåså-
pat akileråmtit misilerikavut
månåkumit angnemngårtumik
KagfåtariaKarput. uvavtinut ukiup
Kåumataisa ilåinåine aulisartartu-
nut akileråmtit tungåsigut misi-
gissaKarfiussugssåuput, pingårtu-
mik entarsautigisaguvtigo såmg-
dlingniarneK månåkut KanoK ki-
ngusigtigissumik autdlartitaler-
SOK.
aulisagkanigdlo avdlanik ingmi-
aulisamermut piniar-
nermutdlo agdlagartaK
kikut ilmiartitsissusåpat?
AG nr. 37-me nakorsauneK Inge
Lynge agdlagpoK KuleKutaKartu-
mik „kalåtdlit inoKatigit ilikatari-
aKaråt imigagssamik atuineK".
Inge Lyngep sianiutilugtut na-
korsauneråtut sulinermine imi-
gagssaK takornartarigunågeKå,
agdlautigissålume angnersså isu-
maKatiginarpoK. kisiåne nunanut
kildlernut silarssuarmioKativtinut
atåssuteKamigssaK ima akisutigi-
sanerpa ajornartorsiutit piviussu-
mik akiorniarnagit inoKatigit
angnikitdliutåinut tåssunga issi-
vut matuinåsavdlutigit?
iliniagagssaK sunalunit iliniar-
titsissoKardlune aitsåt iluamik i-
likarneKarsinauvoK — kikut ilini-
artitsissusagpat.
nakorsat iliniartitsissutut suli-
savdlutik piumasinaunerpat? po-
litikerime? ukiorpagssuarne
landsrådime imigagssaK oKatdli-
saujuarpoK, malugingitsornerdle
ajornartartoK auna: ardlåtigut a-
jcrtoKarpoK, ajornartorsiutip pivi-
ussumik anigorniarnigssånut a-
kornutaussumik. isumaKarpunga
nakcrsat politikeritdlunit ilua-
mérsumik iliniartitsissutut sulisa-
gunik (-sinåusagunik) amerdla-
Kissut antabusitorKåmigssait pi-
ssariaKåsassoK.
tauvame kikut iliniartitsissuså-
pat? tåssåusanerdlutik Blå Kor-
sit? åp, KularnångilaK. kisiåne ta-
måna iluaKutaussumik inungnut
suniuteKåsåpat uvdlumikornit av-
dlaunerussumik Blå Kors inger-
dlauseKartariaKalerpoK, kingu-
singnerulårtukut uterfigissagssav-
nik.
tåssame sumigdlunit iluanga-
jangmik pissoKarnaviångilaK Blå
Korsimut ilaussortångomeK avKU-
tigalugo uvdlukut unuåkutdlo a-
ningaussanik pinguamermut piv-
figssaK angnerpåK atulisavdlugo,
inup anersåkut ineriartornigsså-
nut unigtordluinarnermik kingu-
neKartugssaK.
Blå Kors Schweizimit autdlar-
nerfeKarpoK, imaKa OKautigine-
Karsinauvdlune inulunguit aner-
såkut nåparsimassut ånåuniardlu-
git. nunavtine Blå Kors iluamik
ingerdlalisagpat autdlarnissuata
palasip Louis Lucian Rochatip i-
sumat sulinermine tungavigissai
misigssordluai-KigtariaKarput. ta-
matumalo saniatigut Kåumarsai-
neK pissusiviussunik Kulaeriner-
mik ilalik ingerdlåneKartariaKar-
poK.
ermaineKartartut ilagait ilagit
kristumiut — KularnångilaK åma
tamåna erKarsautigineKarsinau-
ssok. kisiåne uvdluvtine ilagit a-
kornåne ilumortussårneK mardlo-
Kiussamigdlo ilerKorigsåmeK ma-
lungnarpatdlårujugssuaKaut. ila-
git akomåne ilumorneK nåpertu-
ivdluarr.erdlo ilikångikuvtigik
tugdlimut asangningneK piviussoK
atajuartugssardlo pilersinaviångi-
larput.
sunalo pivdlugo imigagssaK ili-
niåsavarput uvdluvtine silarssu-
arme kitdlerme taineKartartume
tamangajagdluinarme imigagssa-
mik atuineK agdliartuinartitdlugo.
taimåitumik mardluk avKutig-
ssandgsutut tikuarumassåka uku-
inåuput: anersåkut najungmat-
serfeKardlune inuit atausiåkait
ingmingnut någgårfiginerat. nu-
namutdlo tungatitdlugo uvdlumi-
kornit såkortunerujugssuarmik
„kigdlilersuineK“ nåkutigdliner-
mik ilalik tåssa!
Samuel Hard, Nuuk.
nut akilersinaussunik tunissag-
ssaKarata. ilungersuanerujugssuaK
akornavtine pilersugssauvoK
hjemmestyrimut napatitsiniartu-
nut peKatåusaguvta. avdlatut-
dle ajomartumik aulisamikut ilu-
anårutimininguagut sipårsima-
ssagut akilerårutingorumårput.
månåkut akileråmtit akileme-
Kartarnerat pissarpOK aulisartut
akilersugagdlit akilivfigssåt Ka-
nigdligångat. taimåitumik aulisar-
tunut ajornartorsiutit nagdliusi-
naussarput agdlåt siumut nautsor-
ssutigingisaugaluit. tamåko ta-
maisa erKarsautigalugit aulisar-
tut inåpavse hjemmestyrimut tai-
ssineKåsagaluarpat någgåritse.
Karl Møller,
Avigait.
(nailisagauvoK).
Atuagagdliutit kigsautigåt atu-
artartut agdlagarissait amerdla-
sut sapåtit akunere tamaisa
sarKumiutarumavdlugit. tai-
måitumik Kinutigårput naitsu-
kutdlangnik agdlagtarKuvdlu-
git. ilångutagssiat onautsit 200
sivnersimagpatigit amerdla-
nertigut årKigssuissonarfiup
nailisartarianartarpai. atsiorsi-
mångitsut ilånguneK ajorpavut,
kisiånile ingmikut pissutigssa-
narsimagpat atermut taorsiut-
dlugo ingmikut ilisarnauslnar-
sinaussarput. ilångutagssiat
nagsiuguk unga: Atuagagdliu-
tit, postbox 39, 3900 Godthåb.
avangnåne
Kilalu-
gamiameK
ukiune kingugdlerne tusartalersi-
mavara kujatåmngånit rejerniutit
Upernaviup encånut Kilalugarni-
ariartortartut. tusaravkulo agsut
iluarisimångilara. nalungilara U-
pernaviup erKåne piniarneK auli-
sarnerdlo kisimik isumavdlutau-
ssut, åmame angnertumik suliv-
feKångilaK. atuarfik pisiniarfig-
dlo kisimik sulivfiuput. taimåitu-
mik agsut åniautigisimavara er-
Karsautigisimavdlugulo. nunarKa-
tika sok taimailiorneKåsagpat?
sordlo péserKajagkama ilagåt
måkua: iluarineKartarsimåput U-
pernaviup avangnarpasigsuane
rejerniutit Kilalug'kanik ungori-
ssartut, taimailivdlutigdlo kujatå-
miut Upemaviuvdlo avangnarpa-
sigsuane najugagdlit kisimik piv-
dluartardlutik.
sorme Upernaviup kajatdlersai
puigorneKåsagpat? Kangerssuatsi-
ax Upernavik Kujatdlerdlo. ukiu-
ne sujugdlerne agsut tåukunane
nunaKarfingne KilalugaKarsima-
vok, inuitdlo pissårtaKalutik. tai-
måitordle akornusersorneKartar-
nermikut ukiune kingugdlerne
sussångajavigtarsimavdlutik. ta-
månalo ajortoK årKigtariaKarpoK.
rejerniutit avangmut ajoKutau-
jartortut pérsitariaKarput. tåuku-
ame upernåkut rejenik nåmagtu-
nik pissaKartarput nåmagtumig-
dlo aningaussarsissutigissardlugit.
taimåitordle avangnåne piniar-
nermik inussutigssarsiutituamik
akornutaumartardlutik. sorme a-
ningaussarsiorfeKångitsut taima
akornusersorneKåsagpat?
avangnåne kommunalbestyrel-
sit-å, inugtase erKarsautiginiarsi-
gik KanoK ikiorneKartariaKartigi-
ssut. tamånalume årKingniarniar-
siuk.
Eva Rasmussen,
Ausiait (nålisagauvoK).
suniarpisiuna?
Umåname kommunalbestyrelsip
aningaussalivigissartagai ånting-
neKarsinåungineramik? mardlug-
suvigdlunit.
sordlo ukua: sujugdlermik
kommunip Umåname inerssuaK
timerssortarfigssaK 2 miil. kruni-
nik ingmikortitsivfigå. åipagsså-
nik kommunalbestyrelsip nalu-
naemtigå Umåname sømands-
hjemmiliomigssamut aningaussa-
léKatauniardlune 1,5 mili. krunit
migssåine. tåukua takuvdlugit
Umånarmiunut tuvdluarnamnar-
dluinarpoK.
nunaKarfingmiutdle piniamer-
mik aulisarnermigdlo inutigssar-
siutigdlit erKarsautigalugit tåuko
aningaussarpagssuit 3,5 miil. kru-
mt imaKa pitsaunemssumik ilua-
Kutaunemssumigdlo atorneKarsi-
naugaluarput.
sujugdlermik imailivdlugit:
kommune nunaKarfingnut auli-
sagkanik agssartumik angatdlå-
mik åtartortugagssarsiniardle nu-
naKarfingmiut tamarmik aulisag-
kanik Kerititagssanik tunissiner-
me peKatausinaorKuvdlugit.
åipagssånik: Umåname kom-
mune Kerititsivingmik pisiniardle
KGH-mutdlo åtartortitdlugo. tai-
mailivdlune Umåname erKånilo
aulisagkanik tunissagssiomeK kig-
dlilersuivfiuvatdlångitsumik ta-
manutdlo iluaKutaunerussumik i-
ngerdlalersinaulerKuvdlugo.
aningaussat akilerårutitigut i-
sertitagkase kigdligssaKarput isu-
matunerussumik tamanutdlo ilu-
aKutaunerussumik atorniarsigit.
sumume iluaKutauva timerssor-
tarfigssuaK igdloKarfiup iluinåne
atorneKarsinaussoK, sømands-
hjemilo ingminut akilersinaussu-
mik ingerdlasinåungitsoK igdlo-
Karfigtut Umånatut mikitigissu-
me sujugdliuneKåsagpata nuna-
Karfingmiut pissariaKartitsinerpåt
kingugdliuneKardlutik?
tamåna nåmaginameKarsinåu-
ngilaK. nunaKarfingmiut Kinigkat
angnertunerussumik suleKatiging-
niaritse!
Martin Malakiassen.
ila tuplnaK
sordlo tusagaK ånilåmartoK. pi-
ngåmersså tåssa toKo tamavta
silarssuarme taima itume tusarå-
ngavtigo KamunamisigineKatau-
ssarnerput. sordlo åma navssåt
pivdlugit tupånartoK. åmagoK inå-
nit pérdlugit ikatiginiarpait, nauk
inimingne Kasuersårdlutik silar-
ssup naggatigssåne ånagtitaunig-
ssamingnut utarKissut.
ivssumik pivutit, ivssungoru-
mårputit ivssumigdle makikumår-
putittit. Kanortordlo uvagut taima
itumik takuguvta oKautsit tusag-
-kanut erKaisigik. kinguligssavta
erKaimagilissuk iliveK tåssaung-
mat sujuaissavta kinguligssavta-
lo erdligissåt atarKiumassarput.
erdlinartutivutdlo entainiartarpa-
vut smilunit silarssuarme tamar-
me ikaungata.
Anton Tittusen
NarssaK Kujatdlen.
22