Atuagagdliutit - 05.02.1986, Blaðsíða 10

10
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 6 1986
Oqallinneq • Debat
Landstingip februarimi ataatsi-
miinnissaanut isumaliutissiissut
Allattoq: A libak Josef sen, Maniitsoq
A libak Josefsen-ip siullermik Atuagagdliutit 125-iliineranni pilluaqquai. Ilanngullugulu
ukiuni kingullerni 24-ni aaqqissuisuusoq Jørgen Fleischer pikkorilluni qasusuillunilu
sulilluarneranik qutsavigalugu
Alibak Josefsen-ip allakkani ima
nangippai:
Naalakkersuinermut suleqataa-
simagaanni soorlu Landsråditoq-
qami ullumikkut ingerlatsineq pe-
riarfissaqartilluni malittarerusun-
nartarpoq. Taamaaliortarpungalu-
mi, soorlu 1979-imi namminersor-
nerulernissaq pilersinniagaalermat
siusigalugu akerliusunut isumaqa-
taasimagaluartunga sunaaffami
kinguneri pitsaavallaanngitsut tak-
kuttalerumaartut. Soorlumi EF-mi
aniniarlutik Siumukkormiut ataat-
simeeqatiginnittarnerminni taak-
kajoortaraat anigutta ajunngitsor-
siassaqalissaqaagut, naak tamakku
ajunngitsorsiassavut? Ullumikkut
sumut killippat?
EF-mit aninerup kingorna taak-
kajoorneqarsinnaasut amerlagalu-
aqisut pingaartutut uparuarniagara
tassaaneruvoq nunatsinni aalisa-
gartassanik aaqqissuussisarneq.
Qanittukkut radioavisikkut tusar-
tarlugu eqqumiiginanngitsuunngi-
laq, soorlu kujataani aalisariut
Natsersusaq suluppaakkanik pisas-
saminik qinnuteqarsimaneranik iti-
gartinneqarsimammat aatsaat ilu-
mut eqqumiitsoq. EF-mi aniniar-
nermi taakkajoorneqartuarpoq si-
nerissatsinni aalisagaatitta illersor-
neqarnissaat. Ullumikkulli qanoru-
na pisoqalersoq? Sinerissatta ava-
taani aalisakkat ilai naalagaaffin-
nut allanut pisarineqarsinnaan-
ngorlugit nioqqutissiarineqarput
nammineq nunaqavissut pisassanik
erliguullugit, pissutsit taama tut-
siuttalernerat imaatigut inuutissar-
siornermi ingerlataqarluni eqqissi-
simanarunanngilaq. Ullumikkum-
mi angallatit akii iluarsartittarneri-
lu naleqartorujussuanngornikuup-
put. Soorlumi aamma aalisariutaa-
tilinnik malugineqartaqisoq, GTO-
p regningiliortarnera. Tamatuma-
lumi ilaatigut kingunerisarpaa a-
ngallatip piginnittuminit pigineqa-
runnaarnera.
Tamakkua pisartut eqqarsaati-
galugit isumaqarpunga naalakker-
suinermut tunngatillugu aalisartut
piniartullu partiimik pilersitsisi-
mannginnerat ullumikkumut ami-
gaataanera suli malunnarsiartor-
toq.
Tamakku eqqarsaatigalugit
soorluuna pisariqalersoq imaatigut
inuutissarsiuteqartut immikkut
parteeqalernissaat kaammattuuti-
gissallugu. Taamatummi ittumik
peqareersimagutta immaqa nalor-
nisoqarnata naalakkersuisunut si-
unnersuuteqarsinnaagaluarpugut.
Aqutsinissamik piginnaaneqartu-
mik Atassutip ilaasortaasa akor-
nanni peqareerpoq, inunnguutsi-
minik nioqqutissiornermi aqutse-
qataanissamut talorunanngitsumik
aammalu aalisartunut suleqatigin-
nissinnaasumik. Taamaattumik A-
tassut saqqummiutaqassappat neri-
ussaanga naalakkersuisutta sumi-
ginnarnagu Atassutip isumaa tu-
saaniarumaaraat.
Isumaqarpungalumi ukiuni nal-
likkatsinni una pingaarnerutit-
tuaannarsinnaanngikkipput partii-
mut sumut ataneq sallitittuassallu-
gu. Inuit inuiaqatigiinnut sulissus-
sissallutik piukkunnaraluartut pi-
naveersaarlugit. Ullumikkut inui-
annguani taama ikitsigisuni pissu-
siulersut sianiginngitsuusaaginnar-
sinnaanerpavut. Pissutsit taamaat-
tut iliartornerat qinersisartut uum-
marinnerullutik malittarisariaqa-
lerpaat.
Ukiunilumi makkunani nallik-
katsinni isumaqarnarsigaluttuin-
narpoq imaaninngaanniit tulaas-
suisugut qanga piniartorsuit peri-
aasiatut naalakkersuisut issiavia-
niinnani pissusiulersunik nammi-
neq nassuiaateqartarnissaat pisari-
aqalersoq. Isumaqarpungalumi aq-
qutissatuaalersoq partiimik piler-
sitsiniarneq piaartumik tunngavi-
lersorluakkamik pilersinneqarnis-
saa.
Neriussaanga allakkiara lands-
tingimit ilaasortanik paatsorneqas-
sanngitsoq, ullumikkummi lands-
tingi inuttaqarpoq ilaatigut piniar-
nermik aalisarnermillu inuutissar-
siuteqartunik. Taakkulu sulineri
immikkut uparuartornianngilak-
ka. Ullumikkulli amigaataalersoq
tassaanerulerpoq avataani aalisari-
utinik nutaaliaaqisunik ingerlatsi-
lersut landstingip issiaviani suli i-
nuttaqartitaannginnerat. Killullu-
nga ullumikkut suli avaanngusar-
punga imaatigut nioqqutissiorner-
put suli ilinniartitsisumik akune-
qartuassappat.
Aaqq.-mit naalisagaavoq.
Ataqqinartoq
Jakob Nielsen
eqqaaniarpara
All.: Jens Skifte, Alluitsup Paa
Maanga Alluitsup-paanulli nuli-
annguaralu pigatta puigorneq sa-
perpakka Jakob nuliannguanilu
Anguniagaraarput
ilinniartut ilinniartinneqarnissaat sulisartutut
pikkorissutut, nammineersinnaasutuc, kalaallic
inuiaac siuarsarneqarnissaannut
peqataasinnaasutut.
Vort mål er
at uddanne eleverne til gode håndværkere,
selvstændige personer, som kan være med til at
opbygge det grønlandske samfund.
Saviminilerinermik ilinniarfik branche-skole-uvoq suliaqartussaq Tunngaviusumik I-
linniartitaanerup iluani ilinniartitsinermik, maskinarbejderinik, skibsmontør-inik,
skibsbygger-ini. biililerisunik, flymekaniker-inik, elektronikmekaniker-inik, elektri-
ker-inik. maskinist-itut ilinniartitaanermik aammalu nunaqarfinni sulisussanik.
Ilinniarfik immikkoortortaqarpoq ilinniartut angerlarsimaffiannik aamma maski-
nist-itut ilinniartitaasunut immikkoortortamik. Ukioq manna aallarnerfigalugu nu-
naqarfimmiut ilinniartitaanerannut Aasianni immikkoortortaqarfik pilersinneqas-
saaq. Aammattaq atuarfiit allat atortarpavut, soorlu Danmark-imi.
Jern- og Metalskolen er en brancheskole, der skal varetage uddannelser indenfor
EFG-uddannelser, maskinarbejdere, skibsmontør, skibsbygger, automekaniker, fly-
mekaniker, elektronikmekaniker, elektriker, maskinistuddannelse og bygdeuddan-
nelse.
Der er på skolen tilknyttet skolehjem og afdeling for maskinistuddannelsen. Fra i år
opretter vi lokalafdeling i Aasiaat for bygdeuddannelser. I øvrigt bruger vi også an-
dre skoler bl.a. i Danmark.
Saviminilerinermik ilinniarfik/Jern- og Metalskolen
pissarsiorpoq sulilersussanik isumaqatigiissuteqarsimaneq naapertorlugu.
søger til ansættelse efter nærmere aftale.
Innaallagisserinermik ilinniartitsisumik
EFG-mi ilinniartunut svagstrømilerinermik ilinniartitsisussacut.
Piumasarineqarpoq elektronikmekanikeritut imaluunniit radiomekani-
kerituc ilinniarsimasuunissaq, piumaneqarnerullunilu ilinniaqqissimanis-
saq soorlu elektronikteknikeritut, kiisalu ukiuni pingasuni inuutissarsiu-
tigalugu sulisimanissaa.
Aammattaaq piumasarineqarpoq immikkoortumut allamut atuartitsi-
viusunut suleqateqartarnissaq.
Atorfinittussaq akissarsiaqartinneqassaaq kalaallit atorfillit lønram-
me-anni 13/21/23-imi acorfilinnut assingusumik.
Saniatigullu tapisiaqartinneqassalluni ukiumut aallaqqaataani 5.030,00
kr.-inik.
inissaqartitsisoqarsinnaavoq.
Kalaallit Nunaanneersumik qinnuteqartoqarpat angalanermut anigaa-
sartuutit naammaginartumik akilerneqassapput.
Paasiniaasoqarsinnaavoq atuarfimmit inspektør. Muke Overgaard telf.
2 12 68 sianerfigalugu.
Qinnuteqaat ilinniarsimanermik paasissutissartalik aammalu suliffige-
reersimasat oqaaseqataasa sorarummeersimanermilu uppernarsaatit
assilinerinik ilalik, atuarfimmeeriissaaq kingusinnerpaamik 26. februar
1986.
Faglærer til el-området
Til undervisning af EFG-elever indenfor området Svagstrøm. Der for-
udsættes elektronikmekaniker eller radiomekaniker uddannelse, helst
med videregående uddannelse, eksempelvis elektroniktekniker, samt 3
års relevant erhvervserfaring.
Ansøgeren må være villig til at indgå i et tværfagligt samarbejde.
Stillingen aflønnes tjenestemandslignende i henhold til den grønlandske
lønramme 13/21/23. Hertil kommer et særligt tillæg på kr. 5.030,00 i
årligt grundbeløb.
Der kan anvises bolig.
For en i Grønland hjemmehørende ansøger, vil rejseomkostningerne
kunne afholdes i rimeligt omfang.
Yderligere oplysninger kan fås ved henvendelse til skolens inspektør,
Muke Overgaard, telf. 2 12 68.
Ansøgning med oplysning om uddannelse og tidligere relevant beskæf-
tigelse bilagt kopi af eksamensbeviser og eventuelle arbejdsgiverudta-
lelser, skal være skolen i hænde senest den 26. februar 1986.
SAVIMINILERINERMIK ILINNIARFIK
Jern- og Metalskolen
Box 29 3900 Nuuk tlf 21268
Maaliaaraq, qanoq inooqatikku-
minartigisut. Malugalugillu paasi-
gatsigit.
Jaakukkunuku nuliannguanilu
inuluugisaqanngitsut, iserlugilluu-
ku inussiarnersut. Qangalu niuer-
torutsit kisimik saffiuusarallarma-
ta kalaallinik qallunaanillu taman-
na malugineqartarunarpoq. Pui-
gorneq saperpara Alluitsup-Paani
bygderådit pilersinneqarmata sule-
qatigisimagakku. Ilaatigummi na-
lornilertillunga Jaaku ornittarpara
qujanartumillu pakatsisinneq ajor-
paanga. Naak ilaatigut isumaqati-
giinngissuteqartaraluarluta. Eq-
qarsaatinilli nuannersunik akunnit-
sinni nassaarsinnaatittarpaanga.
Aammalu qanganitsamik aperso-
raanganni pakatsisinngisaannar-
paanga. Jaaku nulialu Maaliaaraq
maanna toqukkut qimagupput suli-
aalli inuugallartilluta ataqqineqar-
nerallu puigorneqassanngillat.
Angutip ataqqinartup taassuma
kunngikkunnillu marloriarluni
saqqarmiuligaasimasup toqunissa-
mi siuninnguatigut oqaasii pigiin-
nassavakka uku:
»Ikinngutigiilluni nuannillaa-
raaq Indaleerarlu (Hendrik Nielsen
ernini pivaa) ikinngutigiinniaritsi!«
Taama naakkaluartumik a-
ngummut taassumunnga ilagisaa-
sunut ikinngutaasunut ilisarisima-
saanullu inuulluaqqussutigaara.
Jaakup eqqaaneqarnera ataqqinar-
tuuli!
Ingen folkeafstemning
om EF-pakken
I Danmark skal der være vejleden-
de folkeafstemning om den såkald-
te EF-pakke den 27. februar. Denne
afstemning gennemføres ikke i
Grønland og heller ikke på Færøer-
ne, oplyser Ministeriet for Grøn-
land.
Det er således kun de mennesker
her i landet, der er optaget på valg-
listerne i Danmark, der kan deltage
i afstemningen. De skal i givet fald
afgive deres stemme pr. brev, hed-
der det videre fra ministeriet.
Under grønlandsminister Tom
Høyems besøg i Nuuk i weekenden,
oplyste han og landsstyreformand
Jonathan Motzfeldt samstemmen-
de, at EF-pakken ikke kommer til
at berøre Grønland.