Atuagagdliutit - 05.02.1986, Blaðsíða 11

NR. 6 1986
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
II
Ukiumi 2000-imi peqqinnissaq anguniarlugu:
Inuk imminut
aallaavigisariaqarpoq
»Kikkulluunniit pisariaqartippaat imminnut paaqqutaralutik inuunissartik,
tamannami inunnik allanik isumassuilernermik kinguneqartarpoq — peqqillutali
inoorusukkaluartilluta assersuutit ajortut nalaattakkavut amerlavallaaqaat«, taama
oqarpoq oqallisissianik saqqummiisut ilaat Ruth Lange.
Suliniaqatigiiffissuup WHO-p uki-
umi 2000-imi inuit tamarmik peq-
qissuunissaannik anguniagaqarlu-
ni sulissuteqarnialernera nunatsin-
ni aamma malunnartinniarneqar-
lerpoq. Peqqinnissaq pillugu oqal-
litsitsineq Nuummi »Qassi«-mi tal-
limanngormat Januarip ulluisa
naggataani pivoq, inunnit 150-it
sinneqartunit peqataaffigineqarlu-
ni. Oqallitsitsinermuliu aallarniisut
tallimaasut ilagaat nunatsinnut mi-
nisteri Tom Høyem, ilaatigut
Nuummi nakorsiartarfittaap atoq-
qaarfissiorneqarnissaanut najuuk-
kiartorluni ulluni makkunani
Nuummiittoq.
Peqqinnissaq pillugu oqallinnis-
sap aallartisarnerani oqallisissianik
saqqummiisut tallimaasut akor-
nanni isumaqatigiissutigineqarpoq
peqqilluni inuuniarnissamut ajor-
nartorsiutit annertuut ullumikkut
piusut akornusiisarnerat — naak
tamatuma nunatsinnut ministeri-
mit Nuummilu distriktlægemit nas-
suiarniarnera sivisuallaaluatsiara-
luartoq, taamaalillunilu inuinnaat
najuuttut akornanni oqallinnissaa-
galuaq annikillisarneqarluni. Oqal-
linnissamut allarniisuupput Nuup
kommuniani isumaginninnermut
borgmesteri Guldborg Chemnitz,
peqqinnissaq pillugu ataatsimiitita-
liami siulittaasoq Mette Abeisen,
angerlarsimaffinni napparsimasu-
nik paarsisoq Ruth Lange, distrikt-
læge Rene Birger Christensen kiisa-
lu nunatsinnut ministeri Tom Hø-
yem.
Akisussaassuseqarnermik
misigisimaneq
Nuummi peqqinnissaq pillugu a-
taatsimiititaliap oqaaseqatsiarner-
mini avoqqaarliutigaa imigassamik
ajornartorsiutillit napparsimasu-
nik sullissinermi »sullitassarpiavin-
nik«, tassalu »napparsimavissu-
nik« ingiaasarnerat. Kommunimili
isumaginninnermut borgmesteriu-
soq Guldborg Chemnitz ulluinnar-
ni ajornartorsiutit peqqinnissamut
qanoq sunniuteqartarneri pillugit
ilaatigut imatut nassuiaateqarpoq:
— ajornartorsiuterpassuit ulluin-
narni nalaattakkatta aaqqinniar-
nissaannut inuit peqataanerulernis-
saat pisariaqartuuvoq, imminum-
mi akisussaaffiginermik misigisi-
maneq peqqilluni inuuniarnermut
aallaaviusarpoq. Oqaatigineqartu-
artutut arnarpassuit, inuusuttor-
passuit meerarpassuillu ajornartor-
siornermi eqqugaanerusarput. Pis-
sutsit taamaattut iluarsiivigineqas-
sappata periaatsit nutaat ujartorta-
riaqalerput — peqqinnissamullu
ataatsimiititaliap sulinera aaqqis-
suunneqqaqqittariaqarluni, taa-
matut oqarpoq Guldborg Chem-
nitz, ilanngullugulu oqaatigalugu
peqqinnissaq pillugu isumaginnit-
toqarfiup sulinerani kommunet
sunniuteqarnerusariaqarnerat, nu-
naqavissunillu sulisoqarnerup an-
nertusartuarnissa anguniagaajuar-
tariaqartoq.
Peqqinnissaq pingaarnerutillugu
Nunatsinnut ministerip Tom Hø-
yemip oqaaseqarnermini ilaatigut
taakkarsorpaa nammineq aalaja-
ngiussimallugu ukiuni tulliuttuni
nunatsinni peqqinnissamut tun-
ngassuteqartut salliutillugit suliniu-
tigineqarnissaat. Ilanngullugu na-
lunaarutigaa 1987-imi Nuummi a-
ngerlarsimaffinni napparsimasu-
nik paarsisut ataatsimik ilaneqar-
nissaat, sundhedsplejerskillu pi-
ngasunik. Taamaaliornermut tun-
ngaviginiarneqarpoq utoqqarnik
allanillu ornittarialinnik sullissine-
rup annertusarniarneqarnera. Suli-
niutissatut pingaartutut ministerip
taakkarsugaanut ilaapput naartu-
ersittartut ikilisarniarlugit qaam-
marsaanerunissaq — naartuersit-
tartummigooq ernisut amerlassu-
saannut naleqqiullugit amerlaval-
laaqaat.
1987-imi peqqinnissamut isuma-
ginnittoqarfimmut aningaasaliis-
sutissat 1986-iminngarnit amerla-
nerunissaat Tom Høyemip nerior-
suutaanut ilaapput, ukiunilu tul-
liuttuni peqqinnissamik isumagin-
ninnerup suliniutigineqarnerunis-
saata pingaartinneqarnerunissaa
nammineq peqataaffiginiarlugu o-
qaatigaluguttaaq.
Politikerit suusupaginnittut
Qanoq iliorluni ukiup 2000-ip tu-
ngaanut peqqinnerulernissaq angu-
niarneqarsinnaanersoq Nuummi
distriktlægep, Rene Birger Chri-
stensenip eqqartortillugu erseqqis-
sarpaa ullumikkut suliniarnermi
aningaassaliissutaasartut, atortus-
sat sulisuliu naammannginnerat.
Peqqinnissamut isumaginnittoqar-
fik inuiaqatigiinnut naammagina-
vissumik tunniussassaqarsiman-
ngilaq. Assersuutigalugu nakorsat
sulisuliu allat naammattut pigine-
qanngillat, taama oqarpoq Rene
Birger Christensen, nangillunilu:
— recordit nunatsinni pioreersut
tulleriiaarlugit taakkarsorsinnaa-
vagut, soorlu nappaatipalaat, imi-
gassartorpallaarneq, angutaaser-
neq, meeqqat inoorlaat imigassar-
torpallaarnerup kinguneranik ajo-
quserneqarsimasut il.il. Tamak-
korpassuit qaangerniassagutsigik
periaatsit nutaat atorniartariaqa-
lerpavut, nakorsatullu isumaqar-
punga politikerit imigassamik ajor-
nartorsiuteqarneq suusupagival-
laaraat.
Ataatsimoorussamik
sulisariaqarneq
Peqqinnissaq pillugu oqallitsitsi-
nermi saqqummiisut ilaata, Nuum-
mi napparsimavissuup tarnit pissu-
saanik immikkoortoqarfiani anger-
larsimaffinni napparsimasunik
paarsisup, Ruth Langep pingaartil-
lugu aallaavigaa inuup nammineq
peqqinnissaq isumagalugu immi-
nut paaqqutarinissaa. — Tamanna
qanoq ittuulerumaarnermut aala-
jangiisuusarpoq. Inuup imminut
paaqqutarisup tunngavissiortarpai
meeqqat inunngortut peqqissuunis-
saat, kingornalu peqqissumik ineri-
artornissaat. Inuiaqatigiilli qanoq
ittunik periarfissiinerat aamma
peqqilluni inuunissamut apeqqu-
taasarpoq, taama oqarpoq Ruth
Lange, nangillunilu: — Sullissineq
avammut sammititaq aallunneqar-
nerusariaqarpoq. Inuit tamarmik
pisinnaatitaaffigaat inissaqartitaa-
nissartik — amigaataajuartulli tas-
saapput inissat tamakkiisut, pissut-
sillu taamaattut ilaatigut ilaqutariit
peqqinnissaraluannik akornusii-
sarput. Taamaattumik ataatsimoo-
russamik sullissineq isumaliutigisa-
riaqalerpoq, Ruth Lange naggasii-
voq.
Tamanut ammasumik oqallitsit-
sineq Nuummi sapaatip akunnera-
ta tulliuttup peqqinnissamut tun-
ngasuutinneqarneranik aallarnii-
neruvoq. Peqqinnissaq pillugu o-
qallinneq peqataaffigineqarluara-
luartoq taamaattoq maluginiarne-
qartut ilagaat kalaallit peqataasut
ikippallaarnerat. Oqallisissianillu
aallarniisut ilaasa piffissamik atui-
allaarnerat pissutaalluni peqataa-
sut akornanni annertunerusumik
oqallinnissamut periarfissakippal-
laarneq uggornartuuvoq.
Nakorsaaneqarfik
marlunngorlugu
avinneqassasoq
Kalaallit Nunaannut ministeri nalunaarpoq
peqqusisimalluni nakorsaaneqarfik marlunngorlugu
avinneqassasoq, nakorsaaneqarfivimmut
aqutsisoqarfimmullu
Kalaallit Nunaannut ministeri peq-
qusisimavoq nunatsinni peqqinnis-
sakkut oqartussaasoqarfik mar-
lunngorlugu avinneqassasoq. Na-
korsaaneqarfimmut oqartussaa-
nermullu tunngasut landslæge-mit
isumagineqartarsimagaluarput, ta-
mannali 1986-imi majimiit allan-
ngussaaq.
— Aqutsineq allatut ingerlanne-
qalissaaq, siulersuineq marlunnik
immikkoortortaqalersillugu, Tom
Høyem AG-mut oqarpoq, nangil-
lunilu:
— Allannguisoqassaaq 1986-imi
majip aallaqqaataani, taamaalip-
pallu nakorsaaneqarfik marlunnik
pingaaruteqartunik immikkoortor-
Sundhedsvæsnets
top deles nu i to
Grønlandsminister Tom Høyem har givet ordre til, at
der etableres såvel en embedslægefunktion som en
administrativ styring
Grønlandsminister Tom Høyem
har nu givet ordre til, at sundheds-
væsnet øverste top her i landet de-
les. HuHiai har det været således, at
både embedslægefuntionen og den
øverste administrative ledelse var
lagt i hænderne på landslægen, men
det ændres fra omkring maj 1986.
— Jeg har givet ordre til, at struk-
turen i toppen ændres, så der bliver
tale om to selvstændige ledelses-
funktioner, siger Tom Høyem til
AG, og han fortsætter:
— Ændringen skal gennemføres
omkring 1. maj 1986, og den inde-
bærer en deling af de to vigtige
funktioner i landslægeembedet.
Fra det tidspunkt, hvor ændringen
bliver en realitet, får vi såvel en
egentlig forvaltningschef som en
embedslæge.
taqalissaaq. Taamaalippallu na-
korsaaneqarfik nakorsaaneqarfi-
vimmut aqutsisoqarfimmullu avis-
simalissaaq.
— Sivisuumik kissaatigineqarsi-
masoq taamaliornikkut piviusun-
ngortussanngortinneqarpoq.
N akkutilliisoqarfik
naqisimaneqanngitsoq
Allanngortitsinissaq peqqinnissaq
pillugu siorna ataatsimeersuarner-
mi oqaluuserineqarsimavoq. Taa-
mannikkullu naalakkersuisuni ilaa-
sortap Aqqaluk Lyngep, Inuit Ata-
qatigiinneersup, Inatsisartuni
oqaatigereersimasani nangeqqip-
pai:
— Landslæge, peqqinnissap tu-
ngaatigut oqatussaanerpaasoq,
taamalu aamma nakorsaqarnermi
oqartussaanerpaasoq kisimiilluni
nakkutilliisussaatitaavoq. Allatut
oqaatigalugu: Landslægep suliffe-
qarfik oqartussaaffigisani nakku-
tillisuuffigisussaavaa.
— Der er tale om et meget gam-
melt ønske, og nu har jeg besluttet,
at dette ønske skal imødekommes.
Uafhængigt, fagligt tilsyn
Sidst tanken om en sådan ændring
blev luftet, var på sundhedskonfe-
rencen i Nuuk sidste år. Ved denne
lejlighed gentog landsstyremedlem
Aqqaluk Lynge, Inuit Ataqatigiit,
hvad han allerede tidligere havde
sagt fra Landstingets talerstol:
— Landslægen, der således figu-
rerer som den øverste faglige leder
af sundhedsvæsnet — i hvert fald i
realiteten — skal samtidig varetage
embedslægefunktioner, hvori der
blandt andet ligger et tilsyn, og det
er for så vidt det eneste tilsyn, der
eksisterer. Sagt på en anden måde:
Landslægen fører selv tilsynet med
den virksomhed, han står i spidsen
for.
Inatsisilerituut
aningaasarsiornermillu
ilisimasalli nunaqavissut
Siumukkormiut ataatsimeersuar-
nerminni siunnersuutigaat inatsisi-
lerinerup aningaasarsiornermillu
ilisimatusarnerup tungaatigut ka-
laallinik ilinniartitsisoqarnissaa i-
nassutigineqassasoq naalakkersui-
nermillu suliaqartut inanneqassap-
put inuutissiarsiutigut ilinniartitsi-
nerup tungaatigut tamakkunin-
ngattaaq ilinniartitsisoqarsinnaa-
nera periarfissiuunneqassasoq.
Isumaqatigiissutigineqarpoq
ilinniagassat nalinginnaasut sania-
tigut ilinniagassat taamaattut pi-
moorullugit anguniarneqassasut.
Erngup nukinganit
nukissiorfiit
Erngup anorrillu nukingi atorlugit
Kalaallit Nunaanni nukissiorfeqa-
lernissaa Siumup tapersersorpaa.
Tamanna pillugu isumaqatiginnin-
niarnerit suli ingerlanneqarput, ili-
manarsinnaavorlu piviusunngor-
tinniarlugit naalagaaffimmiit taar-
sigassarsisoqarumaartoq.
To fjer og fem høns!
I Atuagagdliutit nr. 4 1986 omtales
på side 6, at sagen vedrørende et
krisecenter er blevet væk. Omtalen
synes at have karakter af »to fjer og
fem høns«.
Det skal herved meddeles, at sa-
gen beror i kommunens journal,
som den skal — og iøvrigt hele tiden
har gjort det.
Med venlig hilsen
Morten Milfeldt,
kommunaldirektør
Iluiissat kommune
Svar:
Tak, så ved vi rent besked. Vi mener
dog ikke at have pustet denne del af
historien op mere end nødvendigt.
Påstanden om, at man i kommu-
nens sekretariat ikke vidste, hvor
sagen var blevet af, skulle i det
mindste bekræftes eller afkræftes.
Og som det fremgår af artiklen,
blev denne bekræftet af den politi-
ker, der havde lovet krisecenter-
gruppen om at se på sagen.
Med venlig hilsen
Redaktionen.
Annoncér i
GRØNLAIMDS-
POSTEIM