Atuagagdliutit

Årgang
Eksemplar

Atuagagdliutit - 12.01.1995, Side 15

Atuagagdliutit - 12.01.1995, Side 15
15 SORSAT Majimi Royal Greenland aalisakkanik nuisitsivinnik pingasunik ammaavoq tassalu Helsinge-mi, Tåmby-mi Viborg-imilu niuertarferujussuami pisisartut aalisakkanik nutaanik pisisinnaanngortillugit. Periuseq, nuiertarfimmi immikkut tuniniaaffeqar- neq soorlu Tysklandimi USA-milu takornarlaanngilaq, aatsaalli Danmarkimi ator- neqariartulerluni. I maj Royal Greenland åbnede tre fisketorve i Helsinge, Tårnby og Viborg, hvor kun- derne i supermarkeder kan købe friske fisk. Formen, specialbutik i butikken, er vel- kendt f. eks. i Tyskland og USA, men er først ved at vinde indpas i Danmark. Nuummi Royal Greenland-ip qitiusumik allaffeqarfia fabrikkialu 1994-imi pulaameqarluarpoq. Danmarkimi akileraamermut ministeriusimasoq Ole Stavad, Savalimmiuni naalakkersuisunut siulittaasuusimasoq Marita Petersen, Sibirie-mit Hanti Mansinere, Canadamillu inuit, allarpassuillu suliffeqarftssuaq pillugu tusagaqar- put, raajallu tunisassiaaneri malinnaavigineqarlutik. Sydafrikap Danmarkimi aallartitaa, Conrad Sidego nuli- ilu aamma Royal Greenland pulaarpaat. Saarlersaavoq Marianne Lykke Thomsen, namminersornerusut nuna- nut allanut allajfeqatfianeersoq, aallartitaq nulialu kiisalu Sigrid Schmidt Nissen suliffeqarftssuup tusagassii- sarftaneersoq. Tunorlersaavoq Nuummi Royal Greenland-ip fabrikkiani pisortaq Carsten Pedersen. Royal Greenlands hovedkontor og fabrik i Nuuk var velbesøgt i 1994. Den tidligere danske skatteminister, Ole Stavad, den tidligere færøske lagmand, Marita Petersen, Hanti Mansinere fra Sibirien og inuit fra Canada og mange andre hørte om koncernen og så på rejer, der prosuceres. Sydafrikas ambassadør i Danmark, Conrad Sidego, og hustru besøgte også Royal Greenland. Forrets står Marianne Lykke Thomsen, hjemmestyrets Inter- nationale Kontor, ambassadørparret og Sigrid Schmidt Nissen fra koncernens informationsafdeling. Bagest står Royal Greenland Nuuks fabrikschef, Carsten Pedersen. (Foto: Knud Josef sen). 1994-ip assitai Ukiumi qaangiuttumi Royal Greenland suleqatillammammik nersorn- aasiivoq, suliffeqarfissuarli nammineq marlunnik nersornaasigaalluni All. Jens Thorin 1994-imi namminersornerusut kallerup inneranut imermullu akit, ilaatigut aalisakkanik suliffissuar- nut, appartippaat. Royal Greenland-illu millionil arlallit sipaarpai, pisariillisaanikkullu sipaarutit i- laat aalisartunut pilersuisuminnut iluaqutissan- ngortinniarlugit aalajangerluni. KNAPK-mut isu- maqatigiissutaavoq Royal Greenland-i kutterersor- tunut amerlanemik raajarsinnaasunut aningaasanik atukkiisinnaasoq. Ukiumimi siuliani aatsaarpiaq Royal Greenland raajanik tunisassaminik amigaa- teqarpoq. Pointilersueriaatsimili tassa sinerissamut qanittumi aalisamermik nalimmassaataasumi, raa- jat 5000 tons-it nunami fabrikkinut tulaanneqan- ngitsoorput. Ukiorli qaangiutilerpoq, sulilu kutterinut aninga- asanik atukkiisoqarani. Neriuutigineqartutut sine- rissamut qanittumi raajaqarpallaarsimanngilaq. Qalerallit saarulliit taarsersimavaat. Nunatta Avannaani 1994-imi qaleralinnik tunisineq anner- tusisimaqaaq. Taamaattumik aprilimi Uumman- namut Upemavimmullu naalakkersuisunut ilaasor- taq Hans Iversen siuttoralugu Royal Greenlandi- mit, KNAPK-mit aalisamermullu pisortaqarfim- mit, peqataaffigineqartumik ataatsimiigiartoqar- poq, kommunalbestyrelsit taakku marluk soqutigi- saqaqatigiillu taavani qaleralinniamerup siunis- sami periarfissai pillugit ataatsimeeqatigineqarlu- tik. Maajimi Royal Greenlandip Italiami Eurofood pujuukkanik tuniniaanissamik isumaqatigiissut- eqarfigaa. Eurofood-imik isumaqatigiissuteqamer- up Royal Greenlandip Danmarkimi pujoorivii 400-nik suliffissaateqalersippai. Junimi Royal Greenland Ittoqqortoormiuni nan- nup neqaanik tunisassiulerpoq. Ulo A.m.b.a. Uummannamiittoq qullukkanik tuniniaasalerpoq. Ulo A.m.b.a.-li, 1000 mandeti- minik agguagassarsisimasoq, isumaqarpoq Royal Greenland A/S-imut unammillemeq ajomakusoor- torujussuussasoq. Junip 22-ani Royal Greenland SIK-lu sulisartut ilinniarsimasut ilinniarsimanngitsullu akissarsiaat pillugit isumaqatigiissuteqarput. 1. juni misiliilluni assagiarsunniarneq aallartip- poq. Qeqertarsuarmiut siulliupput, novemberillu naanerani 50 tons-it sinnerlugit tunisisimallutik. Aammalu ukiukkut iluatsittumik aalisartoqarsima- voq. Ukiap ingerlanerani aamma Sisimiormiut assagiarsunnialerput. Uumasunik ilisimatuut oqar- simapput assagiarsuit 2000 tonsit aalisameqarsin- naasut. Taamaakkaluaq ullumikkut pisarineqartar- lut, 70 tonsit, pingaartumik Qeqertarsuarmi, amer- lagisassaanngillat. 20. september Avannaata Radioa tusarliivoq Qeqertarsuarmi nipisat suaannik tunisassiomeq i- luatsilluarsimasoq. 30 tonsit tunineqarsimapput. Maniitsumi Royal Greenlandip fabrikkiani suli- sut sisamat septemberi naagaa Glyngøremut raaja- nik qalliusiinermut pikkorissariartorput. Maniitsup fabrikkiani raajat qalliusersomeqartassapput, taa- maalilluni nunatsirini siullersaalluni igariaannarnut fabrikkinngorpoq. Kilisaat ”Ingun” decemberimi umiuvoq. Kilisaat Paamiunit Nuuliartilluni ullut arlallit tusarliutin- ngimmat inuttai politiinut tutsiuteqquneqaraluar- put. Tutsiutinngimmata ullut tallimat angallatit, helikopterit timmisartullu atorlugit ujarlerneqara- luarpoq. Ujarlemeq decemberip 16-iani kingune- qanngimmat unitsiinnarneqarpoq. “Ingun” kilisaa- tini Royal Greenlandimut tunisilluamerit ilagiga- luarpaat. Inuit aalisakkat karsiinut periusaat allanngortinniarlugu Royal Greenland-ip iliuuseqarftgaa, septemberimi tusagassiuutitigut paasisitsiniaagami. Unnuit tamaasa karsinik isumaginnittoq Juuliu-p TV-kkut saqqummert- arpoq, Royal Greenlandilu karsiutai ulerteqqullugit atuisartut oqaattarlugit. Atuagassianilu takkutillattaar- poq. Aalisakkanut karsit 6 millioner krone-t nalingi Nunarput tamakkerlugu katersorneqarput. Royal Greenland gjorde noget ved holdningen til fiskekasser, da koncernen i september holdt kampagne gen- nem pressen. Aften efter aften tonede fiskekassemanden Juuliu frem i TV og manede brugerne til at aflevere Royal Greenlands fiskekasser. Han var også flittig til dukke op i den skrevne presse. Der blev samlet fiskekas- ser for ca. 6 millioner kr. i hele Grønland. (Foto: Knud Josefsen). -»

x

Atuagagdliutit

Direkte link

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.