Atuagagdliutit - 04.06.1998, Page 15

GRØNLANDSPOSTEN
SISAMANNGORNEQ 4. JUNI 1998 • 15
Umiarsuaq
qillerut
tapiissutitut
akisutigaaq
NUUK(KK) - Uuliasiortut
nunat tamaneersut ujarler-
nerminni aningaasarpassuit
atortarpaat.
Aappaagut aasaanerani
umiarsuaq qillerutilik
»West Navion 1« Stavan-
gerimi umiarsuaatileqatigi-
it Smedvig Nuup avataani
Fyllap Ikkannersuani ataat-
simi qillerilluni ujarlertuss-
aq tikissaaq. Akia: 20 mil-
lioner dollars imaluunniit
135 millioner kroner, sapa-
atit akunnerini arfinilinni
sulinermini.
Umiarsuulli ingerlanne-
qarnissaanut aningaasar-
tuuteqartoqassaaq. Februar
1999 tikitsinnagu Nordsø-
mi qillerilinnginenrani
»West Navion 1« aningaa-
saqamikkut ajorluinnartu-
mik aallartereerpoq.
Umiarsuaatileqatigiit ja-
nuar 1997-imi - qaammatit
17-it matuma siorna -
»West Navion l«-ip sana-
nissaanut isumaqatigiissu-
teqannginnermi, katillugu
akia 247 millioner kroninut
imaluunniit 1,7 milliarder
kronit, tagginneqarpoq.
Siorna 12. augustiuin-
nartoq akia 275 millioner
dollarsinut amerlereerpoq,
28. november 310 aamma
330 millioner dollarsinut
amerlilluni. Ukioq manna
marts qaammat akia 375
millioner dollarsinngorpoq
- imaluunniit 2,6 milliarder
kroner, tassa ukiumoortu-
mik Nunatsinnut ataatsi-
moorussamik tapiissutaa-
sartut amerlaqqataat.
Umiarsuaq Sydkorea-mi
umiarsualiorfimmi Sam-
sung-imi sanaavoq, maan-
nali Stavanger-ip eqqaani
Sandnæs-imiippoq atorto-
rissaarusersomeqarluni, i-
laatigut qillerummik atta-
veqaqatigiissutissanillu.
Pingaartumik atortoris-
saarutissai akitsoriartupi-
loorput, qaammatinillu pi-
ngasunik kinguaattooreer-
luni.
Akitsoriartupiloorner-
mut peqqutaasumik umi-
arsuaatileqatigiit Smedvig
umiarsuarmik qillerummik
allamik »West Navion 2«-
mik sanatitseqqilemeran-
nut peqqutaavoq Spaniami
umiarsualiorfimmi Astil-
leros-imi sananeqartoq.
Sananera pilersaarutaasu-
nit 230 millioner dollars-
init 350 millioner dollarsi-
nut akitsoreerpoq.
»West Navion 1« Stato-
il-imut attartortinneqarpoq,
umiarsuaq Nordsø-mi
Nunatsinnilu atomeqassal-
luni. »West Navion 2«
Shell-imut attartortinne-
qarpoq, Den mexicanske
Gulf-imi atomeqartussaal-
luni.
»Thetis« atortorissaamerulissaaq
Sajuppillatsitsisarnikkut ilisimasat uuliasiortunit nioqqutaavoq
Nunaoil-imi ujarassiooq Lars Beksgaard siorna »Thetis«-
imi immap naqqanik sajuppillatsitseqattaameq assilisima-
vaa, upemaaru atortorissaarnerulertussaq.
Geolog Lars Beksgaard fra Nunaoil fotograferet sidste som-
mer med det seismiske målingsudstyr på »Thetis«, som i det-
te forår er blevet forbedret betydeligt.
NUUK(KK) - Sakkutuut
nakkutilliissutaat »Thetis«
upæemaaq manna sajuppil-
latsitsissutinik nutaanik pi-
saarpoq, taamaalilluni qallu-
naat/kalaallit ujarlernikkut
ingerlatseqatigiiffiata Nuna-
oil A/S-ip kabel-it takinerit
atorluamerulersinnaavai, im-
map naqqanik sajuppillatsit-
silluni paasiniaanermi ator-
neqaleraluttuinnartut.
Nunaoil A/S 1997-imisut
1999-imi Kititsinni immap
naqqanik sajuppillatsitsilluni
misissuineq aningaasaliiffi-
gissavaa. Uuliamik gas-imil-
lu nassaarfiusinnaasunik to-
raarsinissaq anguniagaavoq.
Nunaoil-ip suliaanut ilaa-
voq Nunatta eqqaani uulia-
mik gas-imillu suliffeqarfiit
soqutiginnitsinnerulemissaat
- soorlu kititsinnik norskit
ingerlatseqatigiiffiat Statoil
aamma amerikamiut Phillip
Petroleum soqutiginnitsile-
reeraat.
Sajupillatsitsisamikkut ili-
simasat niuerniutaapput,
soorlu Nunaoil-ip nunat
tamani uuliasiorfiinut tunini-
arsinnaasai.
1997-imi immap naqqanik
sajuppillatsitsilluni paasisat
Nunaoil-ip immikkut naqi-
tanngorlugit uuliasiortunut
tuniniarpai. Paasissutissa-
niipput Fyllap Ikkannersuani
2.115 kilometerisut isorartu-
tigisumi sajuppillatsitsinik-
kut paasisat, Fylla-Gruppip
akuersissuteqarfiata kitin-
nguaniittut, kiisalu Kangaa-
miut avataani misissukkat
194 kilometeriussut, katillu-
git 330.000 dollarsinik nalil-
lit - kroninngorlugit 2,2 mil-
lionit missaanniittut.
Nunaoil-ip taamaaliomer-
migut umiarsuarmik nakku-
tilliissummik »Thetis«-imik
sajuppillatsitseqattaartarner-
migut aningaasartuutinik
matussusertarpai, nunallu ta-
mat uuliasiortui nunatta san-
naanik soqutiginnitsilerlugit.
Ulluni makkunani Statoil-
ip »Thetis«-ip Fyllap Ikkan-
nersuani Fylla-Gruppen-imut
1997-imi paasiniagai misis-
sorlualeruttorpai.
Misissuinerit taakkut tunn-
gavigalugit Statoil juni-mi
»West Avion 1 «-ip aappaa-
gumut qilleriffisai toqqartus-
savaat.
Maligaasiat
Nunaoil, 1991-imi KANU-
MAS-imi suliniut aallartim-
malli immap naqqanik sajup-
pillatsitsilluni ilisimalikkat
tunngavigalugit tamatumani
pikkorissisimaqaaq.
(KANUMAS tassaavoq
Kalaallit Nunaat Marine
Seismic Program, immap
naqqanik sajuppillatsitseqat-
taarmermi misissuinermut
taaguutaasoq).
Immap naqqanik sajuppil-
latsitseqattaarnerni paasini-
ameqartarpoq immaq naqqa-
ta sannaa nipip maligaasiaa-
nik utertittarlugit misissuk-
kat, »Thetis«-ip nipimik sak-
kortuumik immap naqqata
tungaanut qamutilimmik aal-
lartittagaanik. Nipip mali-
gaasiai utertittamerini qanoq
sivisutigisoq naatsorsorlugu
immikkut ilisimasallit naat-
sorsorsinnaavaat nunap san-
naa sunik akoqamersoq.
»Thetis«-ip allanngortisa-
reernerani Nunatta kitaata
sineriaani annertunermi im-
map naqqanik sajuppillatsit-
silluni paasisat tunngavigalu-
git uuliamik gas-imillu ujar-
lemissamut soqutiginninneq
annertusisimavoq.
- Ilisimavarput Kalaallit
Nunaata kitaani avannarpa-
sissumi »Thetis«-ip misis-
suiffigisimasaani uuliamik
gas-imillu nassaamissaq ili-
manartorujussuuvoq, Statoil-
ip Nunatsinni suliniutinut pi-
sortarititaa Ånon Spinnangr
oqarpoq.
- Kalaallit Nunaata tunuata
avannaa sannamigut Norge-p
kitaanut atanikuuvoq, ilisi-
maneqartutut uuliamik gas-
imillu nassaarfioreersumik.
Ajornartorsiutaaginnarporli
tamaani pinngortitamik peq-
qarniitsumi sikoqarfiusumi,
anorlemikkaasumik issinnik-
kaasumilu uuliamik gas-
imillu piiaanissat ullumik-
kutut periuseqarluni ajoma-
kusoomera.
- Uuliasiomermi gas-isior-
nermilu periutsit ima sukka-
tigisumik ineriartorput takor-
loorsinnaallugu Kalaallit Nu-
naata Tunuata avannaani u-
kiut 15-it 20-t qaangiuppata,
ukioq 2013-2018, piiaasin-
naanep periarfissaqarsinnaa-
soq, Ånon Spinnangr oqar-
poq.
Suleqatigiinneq
Nuummi Inspektørbakken-
imi Nunaoil-ip matuani Fyl-
la-Gruppen-imi suleqatigiit
taaguutaat allassimapput:
Statoil, Phillips, Dopas aam-
ma Nunaoil.
Ingerlatseqatigiiffiit Nuum-
miittoqartitsigaangamik Nu-
naoil-ip allaffeqarfia atortar-
paat, taamaattorli aappaagu
»West Avion 1 «-ip Statoil
aamma Nunaoil sinnerlugu
qillerilernissaanut suleqati-
giinnissamik immikkut aala-
jangersimasumik isumaqati-
giissusiortoqarsimanngilaq.
- Neriuutigaarpulli Statoil
»West Navion l«-imik ujar-
leqqaalerluni suliaqalerpat
suleqatigisinnaallugu, Nuna-
oil-ip Nuummi allaffeqarfia-
ni pisortaq, ujarassiooq Ole
Christiansen oqarpoq.
- Misigilereerpugut Nuna-
oil Kalaallit Nunaanni pis-
sutsinik ima ilisimasaqarlua-
lereersoq, nunat allat uuliasi-
ortuinut iluaqutaasinnaasut.
Nunaoil Nuummi ujarassi-
uunik sisamanik allatsimillu
ataatsimik sulisoqarpoq.
Inspektørbakken-imi allaffik
mikigilemeqarpoq, Nunaoil-
ilu qanittukkut Nuup Timer-
sortarfiata eqqaaniittumut
Adventistkirke-kumut Skods-
borgklinik-ikumullu nuus-
saaq.
Suleqatigiinnerit
NUUK(KK) - Aatsitassa-
lerinermik ataatsimiitita-
liami siulittaasoq, naalak-
kersuisunut siulittaasoq
Jonathan Motzfedlt, ullu-
ni makkunani Køben-
havnimi ataatsimiigiar-
poq.
1. juli aallamerfigalugu
Aatsitassaleriffiik Kø-
benhavnimit Nuummut
nuunneqassaaq, siulittaa-
soqarnerlu Nunatsinnit
Danmarkimut nuunne-
qassaaq.
Ippassaanikkunni
Grønlands Teknologiske
Selskab-imi ataatsimiin-
nermi Jonathan Motz-
feldtip nuannaarutigaa
Aatsitassaqamerup inger-
latilernera, »qallunaat
naalagaaffiata nammi-
nersornerusullu ukiuni
19-ini noqqoruunnerinik
taamaatitsisussaq«.
Jonathan Motzfeldtip
INUTEK-ip ataatsimiin-
nera iluatsillugu eqqaasit-
sissutigaa 1970-ikkunni
namminersornerulernis-
samik ataatsimiititaliami
oqallisaasut ilaat.
- Nunatta pisuussutai
pillugit oqallineq Nunat-
sinni namminersorneru-
nissamik eqqarsaammut
ajortitsingajappoq. Nam-
minersornerulernissamut
ataatsimiititap Nuummi
ataatsimiinnerani oqalli-
sigineqarpoq, taamanilu
ataatsimiititami ilaasortat
akornanni nuanniitsumik
isummersortoqarpoq, Jo-
nathan Motzfeldt oqalut-
tuarpoq.
- Borgmester Peter
Thaarup Høegh-imi qal-
lersugartuussuareernerup
kingorna ataatsimiinneq
ingerlateqqinneqarpoq,
borgmesterimilu nerillu-
amerup kingorna nuanni-
saalersimanermi statsmi-
nisteriusimasoq Poul
Hartling, Venstre, aperaa,
aamma taanna palasiu-
soq, Lukas, kap. 3, vers
11, eqqaamaneraa, ima
allassimasoq:
»Marlunnik annoraal-
lup peqanngitsoq aviffi-
giliuk«.
Allassimasut Poul Har-
tlingip eqqaamalluarpai,
ataatsimiititamilu siulit-
taasup Isi Foihgel-ip a-
taatsimiinneq aallarteq-
qikkamiuk aperaaq: - Nå,
sumut killippugut?
- Taamaalinermi aaq-
qiagiinnginneq taamaa-
tippoq, 1979-imilu nunat-
ta namminersorneruler-
nissaata annaanneqaataa-
nik isumaqatigiittoqar-
poq, Jonathan Motzfeldt
oqaluttuarpoq.
Om at dele kjortler
NUUK(KK) - Forman-
den for Fællesrådet ved-
rørende mineralske rå-
stoffer i Grønland, land-
styreformand Jonathan
Motzfeldt er i denne uge i
København til sit sidste
møde i Fællesrådet.
Fra den 1. juli bliver
Råstofforvaltningen flyt-
tet fra København til
Nuuk, og samtidig bliver
formandsposten flyttet fra
Grønland til Danmark.
På et møde forleden i
Grønlands Teknologiske
Selskab glædede Jona-
than Motzfeldt sig over
denne overtagelse af Rå-
stofforvaltningen, som
»afslutter 19 års tovtræk-
keri mellem den danske
stat og det grønlandske
hjemmestyre«.
Jonathan Motzfeldt be-
nyttede INUTEK’s møde
til at erindre en lille epis-
ode fra Hjemmestyre-
kommissionens arbejde i
1970’eme.
- Råstofferne i den
grønlandske undergrund
var et område, som var
lige ved at sprænge hele
tanken om hjemmestyre i
Grønland. På et møde i
Hjemmestyrekommissio-
nen i Nuuk var emnet
endnu gang på dagsorde-
nen, og det skabte en
meget dårlig stemning
blandt medlemmerne af
kommissionen, fortæller
Jonathan Motzfeldt.
- Efter en overdådig
frokost hos borgmester
Peter Thaarup Høegh
blev mødet genoptaget,
og inspireret fra den gode
stemning omkring bor-
gmesterens bord spurgte
jeg den tidligere statsmi-
nister Poul Hartling fra
Venstre, som også var
teolog, om han kunne
huske Lukas, 3. kap., vers
11, hvor der står:
»Den, som har to kjort-
ler, skal dele med den,
som ingen har«.
Dette skriftsted kunne
Poul Hartling godt huske,
og formanden for kom-
missionen Isi Foihgel gen-
optog mødet: - Nå, hvor
langt er vi kommet?
- Så var isen brudt, og
vi nåede frem til det kom-
promis, som reddede
hjemmestyret i land i
1979, fortæller Jonathan
Motzfeldt.
FILMINIK ERSERSAANEQ
FILMFREMKALDELSE
Filmiutitit uatsinnut nassiutikkit, ullormilu
tiguneaarfianni ingerlaannaq ersersassavavut,
aqqutillu siulliit aqqutigalugit utertissallugit!
Assit pappiaral Kodak Royal Papir
atorlugit ersersarneqartarput, 10x15 cm-inik
angissuseqartillugit.
Tassani fjlmit 35 mm-it, Type 135-it, kisimik pineqarput.
Send dine film til os, vi laver dem samme
dag, som vi modtager dem og returner med
først mulige forbindelse!
Vi fremstiller billederne på
Kodak Royal Papir i 10 x 15 cm.
Gælder kun 35 mm film. Type 135.
Paasiniaallutit sianerit!
Ring og hør nærmere!
ILULISSAT RADIO & TV
v/Frank Bagger
POSTBOKS 1502 • 3952 ILULISSAT
TLF. 94 46 01 • FAX 94 46 15
Panasonic/Technics
Center
i------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------1
ASS./ FOTO: VMR