Atuagagdliutit - 09.04.1964, Side 6
Vs Motorfabriken DAN
Adgangsvejen Esbjerg . Telegramadresse: Danmolor.
AKTIESELSKABET
DAN ISC O
8.KRISTIANIAGADE, KØBENHAVN
pitsaunermit pitsauneK
FORHANDLERE
OVERALT I GRØNLAND
TØRGÆR
TIX BAGNING
FREMSTILLET MED SÆRLIGT HEN-
BLIK PÅ ANVENDELSE PÅ STEDER,
HVOR FRISK GÆR IKKE KAN FÅES.
Motortype tåuna BOSCH blok-
pumpimik pilersimavoK regulato-
reKardlunilo.
akit agdlagsimavfiat nalunaerssu-
titdlo moforinik unmgafitsivingme
Prisliste og brochure på motor-
depotet.
avatåne aulisarnerup
tungaviffssaKalcrmssså
dlutik. kilisautinut talitarfigssaK au-
lisagkatdlo nerpinit Kajussausiorfig-
ssaK 1964-ime inerneKartugssauvdlu-
tik, taimatutdlo aulisartut najugag-
ssineicartarfigssåt igdlugssåtdlo sa-
naortorneKardlutik.
Manitsume 1962-ip ingerdlanerane
sigssiugaK pitsångorsaivfigineKarpoK
angatdlatit ningitagarssutit mingnerit
usingiarsinångortiniardlugit. 1963-ime;
nioncutigssiagssanut uningaortitsivig-i
ssaK nigdlatårtitsivik mikissoK tai-
måitordle nåmagtOK sananeKarpoK,
sikunik pigssaKarniarneK isumang-
naitdlisarneKardlune sikulersutigssa-
nut torKorsivingmik sanassoKarnera-
tigut.
Narssame tulagtarfik ningitagarssu-
tinut mikinerussunut talitarfigsså-
ngordlugo suliarineKarpoK sigssiugki-
ornikut 1963-ime, pissariaKartineKar-
tordlo niorKutigssiagssanut toi'Korsi-
vigssaK sikunutdlo torKorsivigssaK u-
kioK måna suliariniarneKardlutik.
Sisimiune sulivfigssup tunissagssiat
amerdlanerussut 1964-ime ukiåkut pi-
siarissalersinåusavai, Påmiune talitar-
figssaK ilimagineKarpoK 1967-ime ine-
rérsimajumårtoK ningitagarssutinut
imaKalo kilisautinut atorsinaussug-
ssaK.
isumanatiglssutit agdlautigissap
autdlarKautånitut tungavigalugit sa-
valingmiormiut aulisartutdlo nunane
avdlamiut OKaloKatigineKartarsimå-
put aulisagkat pissaussut tuniniarne-
Kartarnigssanik Kalåtdlit-nunåne su-
livfeKarfingnut amalo aulisariutinik
åtartortarnigssat aulisagkat misiling-
neKartarnigssånut tungatitdlugo. ki-
salo 1963-ip ingerdlanerane Kalåtdlit-
nunåta kitåne kommunalbestyrelsit
aulisartutdlo peKatigigfé igdloKarfing-
ne åssigingitsunitut OKaloKatigineKar-
tarsimåput påsiniardlugo KanoK isu-
maKarfigisaneråt savalingmiormiut
norskitdlo igdloKarfingmingne suliv-
figssuarmut aulisagkanik tunissisi-
nautineKasagpata.
tamatumane angussarineKartut Ka-
Sisimiune umiarssualiorfeKarfiup ilånitoK igdlorssuaK Ka- Den store, hvide betonbygning på værftsområdet i Hol-
KortoK angisoK måna nerpiliorfigfut Kerititsivigtutdlo år- sfeinsborg, der nu er indrettet til filetfabrik og fryseri.
KigssuneKarsimassoK.
Fabrikken i NarssaK.
låtdlit-nunåne tamarme ilisimassa-
riaKarmata naitsumik erKartulårne-
Kåsåput:
Nungme
kommunalbestyrelsip igdloKarfing-
milo aulisartut peKatigigfiata akuer-
ssissutigåt handele nangminérdlune,
savalingmiormiut Kavdlunåtdlunit au-
lisariutainik Kulinik, savalingmior-
miut norskitdlunit ningitagarssutainik
tatdlimanik savalingmiormiutdlo ki-
lisautånik atautsimik aulisartugssar-
siorsinaussoK.
piumassarineKarpoK angatdlatit i-
nugtaisa agfait anguvdlugit igdloKar-
fingme aulisartunit inugtalerneKartå-
sassut, aulisagkatdlo tunineKarneråne
DAN semi-diesel
type DAMU, 20 HK,
mardlungnik cylinderilik
pingasunik ulungnalingnik uluiifer-
tagkanik sarpilik kissangnagifdlo
aufdlartitagkaf.
OKiméissusia: 600 kg
inigssifdlune takissusia: 1645 mm
Narssame fabrike.
KartariaKartut tåssaussariaKartut su-
livfigssuit tunissagssiorfiussut nuna-
mitut, taimailivdlune angatdlatit ang-
nerussut atorneKarnerulernigssåt pit-
sångorsaivfigineKarsinauvdlune.
KGH-ime direktøriussup Hans C.
Christiansenip Grønlandsudvalgimut
1960-imérsumut Kalåtdlit-nunåta i-
martåne aulisarnerup ineriartornera-
nut tungassumik navsuiauteKarner-
mine Kitåne tulagtarfiliornigssamut
tunissagssiorsinaunigssamutdlo tunga-
ssut ilåtigut erKartorpai:
Nungme sulivfigssup misilingneKa-
rérfingme kingorna angatdlatit ang-
nerussut pissait pisiarisinångorpai i-
nårsardlugule suliarinera sanaortu-
gagssatdlo avdlat sujugdlernit pingå-
ruteKånginerussut ingerdlåneKåinar-
navsuiaut Kalåtdlit-nunåne aulisarnerup angnertusarniagaune-
ranik sulivfigssuitdlo iluaKutigineKarnerulernigssånik
nuname sulivfigssuit agdlilerniar-
neKarnerinut pilerssårutaussut, sulia-
rineKarérsimalersut, ineriartomigssa-
mutdlo pilerssårusiaussut, taineKa-
rérsut saniatigut suliarineKartut, tu-
ngavigalugit sujunigssame peKatigig-
dlune aulisaKatigigtalernigssaK kalåt-
dlitdlo tunissagssiorfinut tunississaler-
nigssaK ilimanardluinarpoK.
aulisarnermik piorsaineK
OKauserineKartut Kulåne agdlagsi-
massut maligdlugit påsinarpoK han-
delip tungaviginiarsimagå, Kalåtdlit-
nunane aulisarnerup piorsaivfigine-
Karnigssåne sujugdliutdlugit suliarine-
nuname sulivfigssuit tuniniaivfiu-
ssut angatdlatitdlo angisut ingming-
nut ataKatigigdluinarput ingmingnut-
dlo tungaveKatigigdlutik, ineriartor-
nigssåtdle autdlartinaviarnane angat-
dlatit angisut ingmingnut akilersi-
naunigssånut tungaviussugssanik aut-
dlartitsingikåine, tåssa sulivfigssuar-
nik pissariaKartut nåpertordlugit au-
lisagkanik pilersuisinaussunik pisår-
tomikut.
OKautsit tåuko aulisarnerup tungå-
mut påsisitsiniutine majime 1958
KGH-ip sarKumiussånit tiguneKarput,
Kalåtdlit-nunåta sineriåta kitåne ig-
dloKarfingne arfineK-mardlungne su-
livfigssualioi-nigssap pilerssårusiorne-
Karneranut atatitdlugo oKauserine-
Karsimavdlutik.
landsrådip ingmikut itumik atautsi-
minerane martsime 1959 OKauserissaK
ilalersorneKartOK ilåtigut ima OKau-
sertaKarpoK:
landsrådip påsisimassaKartutdlo a-
kornåne isumaKatigissutigineKarpoK,
sujunigssame Kalåtdlit-nunåne auli-
sarnerup piorsaivfigineKarnigssåta pi-
viussungortiniameKarnigssåne sule-
KatigingneK pissariaKartOK kalåtdlit,
savalingmiormiut Kavdlunåtdlo akor-
nåne sapingisamik kalåtdlit akornå-
ne ingerdlåniarneKartugssamik, tai-
mailivdlune Kalåtdlit-nunåta aulisa-
gaKarfingnut pingåruteKartunut u-
ngasingitsumxnera pitsaunerpåmik i-
luaKutiginiarneKåsavdlune Kavdlunåt
aulisartuinit mingnerungitsumigdlo
inuiaKatigingnut kalåtdlinut iluaKU-
tauniåsavdlune, nuname sulinikut, su-
livfigssuit aulisagkeriviussut pingor-
nerisigut, sulivfigssualiat taimaitut
kingunerissanik.
tamatuma kingorna påsineKarpoK
pissusigssamisornerpåjuvdluniio aju-
nginerpåusassoK savalingmiormiut
aulisartue kalåtdlit aulisartuisut a-
tugaKartineKarpata aulisarfingnilo é-
ssigigsineKarpata aulisagkanutdlo tu-
niniaissarfingnut månåkumit tuni-
niaisinautineKalisagpata. taimatutdle
åriciniarneK månåkorpiaK autdlarti-
neKarsinåungikatdlarpoK pissutigine-
Kardlune, kalåtdlit aulisagkanut tu-
nissagssiorfiutaisa suliarisinaussami-
kut sule angnertusaivfigineKångine-
rat.
igdloKarfingme aulisartut akilerne-
Kartarnerisut tunissait akilersorneKå-
sassut. norgemiut aulisarnermut kig-
dleKarfiup iluane aulisarsinautineKå-
ngitdlat. sulivfigssup suliarisinaussa-
ne sivnertortalisagaluarpagit igdlo-
Karfingme aulisartut sujugdliutine-
Kartåsåput.
isumaKatigissutigineKarportaoK Kav-
dlunåt aulisartue Kalåtdlit-nunånut
nunasisimångitsut Nungme sulivfig-
ssuarmut tunississarsinaussut kalåt-
dlit aulisartuisut piumassaKarfigine-
Kardlutik, tåssame savalingmiormiut
Kavdlunåtdlo aulisartue kigdleKarfiup
iluane aulisarsinautitaungmata.
Manitsume
Manitsume kommunalbestyrelse au-
lisartut peKatigigfiata akuerssissuti-
gigatdlarsimavåt norgemiut ningita-
garssutait tatdlimat KGH-ip Manit-
sume sulivfigssuautånut tunissisinau-
ssut oktoberip autdlanrautånit 1963-
ime 1964-ip nåneranut. piumassari-
neKartut Nungme aulajangersagkatut
inarput. savalingmiormiut Kavdlunåt-
dlo aulisartue Kalåtdlit-nunåne na-
jugaKangitsut åma tunissisinautitåu-
savdlutik.
Sisimiune
1959-imitdle savalingmiormiut auli-
sariutait Sisimiune KGH-p aulisagke-
rivianut tunissisinautitåusimåput ig-
dloKarfingme aulisartunut piumassa-
rineKartut ésserdluinåinik piumav-
figineKardlutik. ukioK måna Sisimiu-
ne kommunalbestyrelsip akuerssissu-
tigå Kavdlunåt tåssungalo atatitdlugo
savalingmiormiut imalunit norskit ni-
ngitagarssutait kilisautaitdlunit Sisi-
miune KGH-p sulivfigssuautånut tu-
nissisinaunigssåt. akuerssissut tåuna
Kåumatine septemberimit majimut a-
torpoK, ukioK atauseK sivisussuseKa-
ratdlartugssamik piumassarineKardlu-
nilo aulisarneK tamatigut kigdleKar-
fik ilungmut Kångernago ingerdlane-
KartåsassoK.
Narssame
kommunalbestyrelsip Narssamilo
aulisartut peKatigigfiata januarimit
ukioK måna aulisartut nunane avdla-
nérsut sulivfigssuarmut tunissisinå-
ngordlugit akuerait, kigsautiginarti-
neKardlunile taineKardlune kalåtdlit
aulisartut Narssamérsut aulisariutine
ilautineKartåsassut.
Kulåne taineKartune ersserpoK kig-
sautigineKartOK kalåtdlit inutigssar-
siortuisa sapingisamik sagdliutineKar-
nigssåt, taimailiornikut kalåtdlit au-
lisartuisa tunissagssiornermikut pisi-
nautineKarnerat migdlisarneKarKuna-
go.
KGH-mitdle sianigerKuneKarpoK å-
tartornermut tungassut nunane av-
dlamiutdlo umiarssuéine kalåtdlit i-
nugtaussunut akilersorneKartarnig-
ssåt sule årKingneKéngingmat.
ardlalingnit påsiumaneKarsimavoK
G-60-ip aulisarnerup tungågut ud-
valgiliarisimassåta Kalåtdlit-nunåta
ministerianut sujunersutigisså, han-
delip aulisariutinik angatdlatinik Ki-
ssussunik 80 tonsilingnik mardlung-
nik åmalo umiarssuårKanik savimi-
niussunik 110—130 tonsilingnik mar-
dlungnik pisårnigsså kisalo m/s
„K’aKortoK“-p aulisarnermut atugag-
ssatut pisiarineKarsinaunigssånik su-
junersutit.
„K’aKortoK“-p atorneKarnigsså ajor-
nakususagunångilaK, umiarssuårKat-
dle sisamat, ukioK måna sanavdlugit
autdlartineKartugssat 1965-ime aitsåt
aulisarnermut atorneKalersinåuput.
aulisarnerup tungågut udvalgip tai-
neKarérsup isumaliutigisså tassau-
vok, aulisariutine tåukunane tatdli-
mane OKartugssaussugssat tåssåusa-
ssut aulisartut påsisimassaKardluar-
tut pingasut sisamat Norgemit Sa-
valingmiormiunitdlunit pissut umiar-
ssuårKame atautsime, umiarssuårKap
nålagå, bedstemandia motorilerissor-
dlo, inugtaritineKåsavdlutigdlo ka-
låtdlit aulisartut pikorigsut 50-it mig-
ssåne. tamatumunga tungatitdlugo
handelimit ersserKigsarneKarpoK u-
kioK måna kalåtdlit aulisartorpålue
angatdlatinut taimåitunut ikinigssa-
mut sungiusartineKalisassut, nunane
avdlamiut umiarssuårKane tamåku-
nane sulissugssatut inugtaliukumana-
git.
tikuarneKarpoK nunane avdlamiu-
nik taimatut OKaloKateKarneK iluaKu-
taussunik åssigingitsunik angussa-
KarfiusinaussoK, tåssa kalåtdlit auli-
sartuisa aulisagartamik iluanårutigi-
nerusinaunerat, aulisariautsit aulisa-
riutitdlo KanoK itut atordluarsinau-
nerussut, Kalåtdlit-nunånilo pissutsi-
nut sut nalerKunerunersut påsissa-
Karfiginerusinauniasangmatigik, å-
malo kalåtdlit aulisartue aulisarner-
me pissusiussartunut åssigingitsunut
sungiusartineKarsinaungmata.
pilerssårutigineKartut piviussungor-
tinerisigut Kalåtdlit-nunåta kitåta a-
vatåne aulisarneK pitsaunerussumik
ingerdlasinångortineKåsagaluarpoK,
taimalo sulivfigssuit tunissagssiorfiu-
ssut niorKutigssiorsinaunerat iluaKu-
tigineKarnerulisavdlune.
sic
6