Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 07.01.1966, Blaðsíða 21

Atuagagdliutit - 07.01.1966, Blaðsíða 21
kavfiliagssaK icalagpat Kalåtdlit- nunåt puiorneKarisaoK-åsit Kalåtdlit-nunanit pissunik fjernsynikut autdlakåtitame Dan- markime aulagsagtitsinerujugssuånut årnigssuissup Chr. Kry- gerip tåssa sukangassumik OKauserissai — kisiåne Kavserpag- ssuarne OKatdlineK Kagdlikut aulagsagsimårnerinaunane itine- russumut tungavoK sapåtip akunerine Kångiutune Dan- markime fjernsynikut issigingnårtine- Karsimåput autdlakåtitagssiat Kalåt- dlit-nunanit pissut. autdlakåtitagssiat pigssarsiarineKarsimåput aussaK Ka- låtdlit-nunåta kitåta sineniåne Chr. Krygerip angalanerane, Chr. Kryger- ilo suliane pivdlugo agsut nersome- KarsimavoK — åma folketingime. aut- dlakåtitagssiame takutineKartut tå- ssauneruput Kalåtdlit-nunåne inuia- Katigit pitsåungitsortait, tamåkulo Danmarkime agsut aulagsagsimårtit- sisimåput. „profetitut ajoKersuiartortitatutdlu- nft påsineKarnigssara kigsautigingila- ra,“ Chr. Kryger taima OKarpoK nå- lagkersuissut avisiånut „Aktuelt“imut. „kisiåne Kalåtdlit-nunåne ardlåinåi- nutdlunit tungåssuteKångitsunik aut- dlakåtitagssiorneK ajornarpoK suner- neKarsinåungitdluinartumik isumaicå- ngikåine. suliagssaringilara påsissag- ssanik linerigkanik sarKumiussisavdlu- nga, kisiåne 'autdlakåtitagssiat tamar- mik ilusilersugaussarput inungmit autdlakåtitagssamik xinersissumit a- perKuteKartumitdlo. taimåingigpat a- jortoKarsimåsaoK. — såkortumik ilior- simanera pivdlugo agssuarineiearsi- mångilanga. påsivdluarsinauvaralo Kalåtdlit-nunånut ministerip pissutsdt piviussut soKUtiginerusunangmagit o- Kalugtuarissanit tusarnersågkaningar- nit.“ „pissutsit narrujumissutigisimavigit?“ „ilåtigut, ilumume. Kalåtdlit-nunå- ta avdlangortitemigsså suliagssaussoK oKitsungitsoK påsivdluarsimavara, i- sumaKarpungale narrujuminartussoK erKortumik periauseKarneK patsiisigi- nardlugo inuit peridngnigssåt navia- nartorsiortitåusagpat, sordlo Ausiang- ne eiiKaissarnikut pissutsine taimåi- itOK påsinertaoK saperdluinarpara ikiui- ssarnermut tungassut tamai*dlulnar- mik landskassip aningaussautainik a- kilerneKartarmata. arråme landskasse — imigagssat kimigtut tupatdlo akit- sutåinit aningaussarsissartoK ukiu- me 1965-ime 19—20 milL kruninik a- tortitagssamauteKarpoK, åmalo akiler- tugssauvdlugit igdloKarfingne avKu- sernit, umiarssualiviliat mingnerussut il. il. ajorpatdlåKaoKi tamatuma ki- ngunere malungnarnerpåuput nuna- Karfingne soKånginerussune, tamåne inuit kågtut takuvåka.. “ Louils Bobé: Hans Egede Grønlandilo kalåtdlit apostelivta Hans Egedep inungorneranit toKuneranut oicalug- tuarineKarnera danskimit inungnik ilaKutaringnigdlo utanga inusimassu- nik tusåmaneKartunik nunavtinutdlo tungassunik agdlautigingnigtartumit Louis Bobémit atuagkiarineKarnerata kalåtdlisungortineKarnera niuvertar- fingne pisiagssaulerpoK. atuagaK ili- niartitsissumit Lars Møller Lundimit nugterneKarsimassoK Kalåtdlit-nunå- ne naKiterisitsissarfiup ukiume Kå- ngiutume sarKumersitarpåluisa ilagåt. Hans Egedemut nunavtinilo suline- ranut påsissutigssat atautsimut kater- ssorsimassut agdlangneKåsangmata atuagkiortuata „Danmarkime Norge- milo agdlagautitoncat ukiorpagssuit sangmerérsimavdlugit sisamariardlu- nilo Egedep nunaKarfigisimassai a- ngatdlavingnårisimassailo misigssor- dluarumavdlugit Kalåtdlit-nunånitar- nermigut nuna inuilo ilisarivdluarér- simavdlugit" atuagaK suliarisimavå. Hans Egedep malartitagssaorpiå- ngitsup anguniagkaminigdlo aulaja- ngiussivdluinartartup inunermine a- tugarigsårsimångissusia nuliaminitdlo tapersersordluinarneKarnera „Hans Egede Grønlandilo" atuardlugit påsi- ssagssat ilagåt. Norgep avangnåne ja- nuarip uvdluisa naggatåne 1686-ime inungorneranit inusugtuararssuvdlune palasingornera, nunavtinut autdlar- niarnermine ajornartorsiorujugssua- raluardlune nikatdlujuinera, nunavti- sualugtumik åma Kagdlinåkut åi-KigssuissoK Chr. Krygerip sapåtip akunerine ikigtuinarne angussarå a- visit ukiorpagssuarne anguniarssari- simagaluardlugo sapersimassåt: dan- skeK inuinaK påsissutigssarsisisav- dlugo Danmarkip ilå Atlanterhavip igdluatungåningmat, tåssaningmatdlo suliagssarujugssuaK. avisit ardlagdlit ajuatdlakulugdlutik oKautigisimavåt nangmingneK ilungersuagaluarsima- nitik kingunøKångipatdlårsimangmata fjernsynip ilungersuaneranut naler- Kiutdlugit, tamatumungale peKatigi- titdlugo ersserKigsarneKarpoK dnug- pagssuit sunigaunigssånut periusigssa- rujugssuaKarmat, tåssa inuit eKérså- ■savdlugit ajornartorsiutit inuit nang- mingneK igdluinut erKutdlugit tåuku- nungalo tungåssuteKartutut misigitit- dlugit. isumaKatigingneKarpoK fjern- synip atorneKarneratigut periusigssat angnertut — navianartutdlo — Ka- låtdlit-nunånik autdlakåtitagssiorni- kut pitsaunerpåmik atorneKarsima- ssut. aulagsagsimårneK angnertusimaKaoK — ilåtigutdlo Kagdlinarsiordlune. „å- ssilissane nagdlingnartut takuvdlugit- dlo nåkigiumertarpavut, tåssugungu- ardle puiorérsimassaråvut kavfiliu- gagssavta imå Kalangmat.." tåssalo Chr. Krygerip aulagsagsimårnemut nangmineK pikunartumik OKauseri- ssai. Kalåtdlit-nunat sujugdliuniardle, nunat avdlat sujuarsagagssat kingugdliujumarput OKauserissat erKarsautigssissutit mardluk aulagsagsimårnerme takug- ssaujuarput avisit -agdlautigissaisa pi- ngårnerssåine atuantartutdlo agdla- gåine erssersineKartartut: „uvagut nangmineK nåmagsiniagagssavut su- jugdliuniartigik", åma Bjørnstjerne Bjørnsonip taigdliåniit issuagkat „nu- naga igdlersorumavara", tåssanilo o- Kauserissat uko: „pisinaussatit atukit nåmagsiniagagssanut Kaningnernut". tamåko taigdliutdlugit inuinait ilar- parujugssuisa danskit nunanut suju- arsagagssanut ikiunerat akerdliuvfigi- lersimavåt, Kalåtdlit-nunåt sujugdliu- tariaKarpoK, taima OKautigineKarpoK. tamatumungalo peKatigititdlugo pri- vatimik ikiuiniarnigssat Kavsérpag- ssuit tungånit norKåissutigineKalerput. nilerame sulinerujugssua nuånersui- nåungitsunigdlo atugaKartarnera kisa- lo nunavtinit avalagkame nunavtine ajoKersuinermik sudlissinerminik na- ngitsinera naggatågutdlo Stubbekø- bingime nuliaridutine ilagalugo pa- ningmine angajugdlerme ernigssami- nik uvinigsimassume utorKalitsernera atuarneKarsinåuput. Hans Egede to- kuvok novemberip tatdlimåne 1758 Stubbekøbingimilo ilissauvdlune, nangminerdle kigsauteKarnera malig- dlugo nuliame sujugdliup ilerfata sa- niane KasuersårfigssaKarumavdlune igdlerfia KøbenhavniliåuneKarsima- vok decemberip 21-åne, nuliata to- Kuvfia erKordlugo, nipaitsumigdlo Ni- kolai Kirkegaardime ilivemeKardlune. ilerfata Kåtigut såtorssuarmik uja- ragtalerneicarsimavoK, ujaragtardle ernernit mardlungnit taimanikut Kø- benhavnimitunit ukiune 20-ne nutar- terneKarsimångeriarmat akitsorteriv- dlune tuniniaissartunit tunineKarsi- mavoK. iliveKarfik 1848-me agssang- neKarmat igdlerfit saunikutdlo tamar- mik KagdlorneKarput igdlOKarfiuvdlo avatåne iliveKarfingmut avdlamut ilerKingneKardlutik. taima eriagingni- ngitsigisimaneK iluarsiniardlugo Ege- dikut kingusinåkut erKåissuserneKar- tarsimåput DanmarkiminåungitsoK a- måtaordle Kalåtdlit-nunåne," atuag- kiortup ilåtigut OKautigå. atuagaK Hans Egedep palasituinaK ajoKersuiartortitåinartutdlo pinane ilisimassariaKartunigdle nunap pissu- sianut, inuinut niuvernikutdlo inger- dlatseKataunei-anut tungassunik ima- KartOK åtarKissarssuavta uvavtinit kalåtdlinit ilisimaneKarnerulernigsså- nut ikiutauvdluartugssauvoK. misigissusersiortoK piviussorpalångitsordlo avisime nålagkersuinermut tunga- ssutigut ardlåinåinutdlunit atåssute- Kångitsume „Information“ime tama- tumunga tungatitdlugit OKauserissat nakerissaKångipasingnerpauvdlutig- dlo piviussorpalåmerpaussut agdlau- tigissame pingårnerme imåiput: isuma aulagsagsimårnerup pilersitå misigissusersiortuvdlunilo piviussor- palångilaK: nunat sujuarsagagssat i- laginåsagivut uvagut nangmineK ajor- nartorsiutivut iluarsineK saperuvtigik — sordlo Kalåtdlit-nunånit åssilissat taima takutitsissut. tåukule mardluk ingmingnut atåssuteKangångitdlat, una tåisångikåine, tamarmik pissug- ssautitsingmata. taimåtaoK misigissusersiorneruvdlu- nilo piviussorpalugtungilaK OKauseri- ssat narrujumisimassorpagssuit åni- lårsimassutdlo nagsatarissåt: privati- mik ikiuiniarnerit autdlarnertariaKa- rivut. — sordlume tarnivta nalungi- ssusia ikiuiniarnermut tungassoK ni- paitdlisarniartariaKartoK atissagssat nuerssagkat nagsiuneKarneratigut. Kalåtdlit-nunåne pissutsinut isuma- gingningneK mérujussoK atorfigssa- Kartingilarput, ilungersortumigdle er- KarsarKigsårneK atorfigssaKartiparput. ajorssartunik ikiuiniardlune ilioriu- sigssat isumaliutigivdluagåungitsut aulagsagsimårnermitdlo pissut ator- tugssåungitdlat. tåssauginarsinåuput ilårtuinernut ilårtuinerit, asule matu- ssiniutåinaussut." anguniagagssat ingerdlåneKarpat? Kalåtdlit-nunåne ineriartornermut anguniagagssarititavta ingerdlåneKar- nera perKigsårtumik isumaliutigissa- riaKarneruvoK. „Information" Kavsé- riarujugssuardlune mianerssorKussu- teKartai’simavoK kalåtdlit danskitdlo akornåne pissutsit akerdlerilernigsså- nut neriorssutit erKutineKarsinåu- ngitsut påsinarsigpata. akerdlerile- riartornerit tåuko Kalåtdlit-nunåne uvdluinarne inunerup Kåta atåne au- maulerérsimåput, Kitåtalo sineriåne igdloKarfit agdliartortitdlugit ming- nerulernaviångitdlat." isumanerdlungnartuput Carl P. Jensenip Knud Hertlingiv- dlo radiukut OKatdlinerånut — Atua- gagdliutine avdlame erKartornøKarér- sumut — tungatitdlugit OKauserissa- mine „Information" agdlagpoK: „ineriartorneK ingerdlautsimit kata- tausimavoK .. OKariartauseK ingmi- nut akerdlilersorinartoK tåuna ator- dlugo, taimåitordle erKortumik isu- maKarunartoK, sordlume ersserKigsu- mik OKautiginøKartortaoK, Kalåtdlit- nunånut ministerip Carl P. Jensenip kalåtdlit folketingimut dlaussortåt Knud Hertling radiukut oKaloKatigi- titdlugo OKatdlineK piviussorpalugtu- mut pisipå. sualugtajårnerusagunå- ngilardlo oKaråine tamatumunga pe- Katigititdlugo aperKut una sarKumiu- neKartoK akigåtaoK: Kalåtdlit-nunåne kigdlormut lingerdlaneKarpa? ilåtigut mianerssortumik akissut tå- ssaussariaKarpoK, åp. tåssame ineriar- tornerme nalornissornarnerpaussar- Pok ilungersuanernut tungaviussoK atungikångat, avdlamigdlo isumaner- dlungnarnerussoKarane påsigåine ine- riartorneK nangmineK sujulerssortau- lersimassoK, autdlarnissut pinatik. ei-Karsautigivdluagåungitsumik igdluliortiterneK ineriartorneK måna tikitdlugo suju- artusimavoK Kalåtdlit-nunåne ajor- nartorsiutit igdloKarnermut tungassut iluarsiniardlugit ilungersuanivtinit, tamånale måna påsivdluarneHarsima- vok ajortut ilarparujugssuinut sor- dlaussoK. tupingnångilaK OKatdliner- me tamåna iperarneK ajornanga- jangmat, ajornartortå ministerip per- Kigsårtumik navsuiaréraluarå, tama- tumalo pissusiata inernera ilåtigut ig- dlersorneKaraluartoK atorfigdlit ator- feKarfitdlo pissortait ministerip pig- ssarsiarisinaussai ilumorfigalugit, mi- nisterime igdloKarnermut tungassu- nut ministeriusimagame ajornartor- siutit nalungingmagit. taimåikaluartordle isumarearnarpoK tåvane ineriartornerup tamatuma tu- ngassortåne kukusimassoKardluinar- toK, påsinarsorinardlune inuiaKatigit erKigsisimassumik agtikutigigsumig- dlo ineriartornigssånut tungavigssauv- dluinartup tamatuma pissariaKåssu- sia pivfigssaugatdlartitdlugo påsiv- dluarnerearsimångingmat. imåingilaK sanaortugkat nåviagsiniångingmata, kisiåne nåmagtumik pitsåussusiling- nik sanaortorneKarsimångingmat, na- magtumik pikorissusetcardlune encar- sardluardlunilo sanaortomeKarsimå- ngingmat. kukunerit Kalåtdlit-nunåne igdluliortiterdlu- ne ilungersuanerit tunuåne maKaissi- narnerpåuput aricit danskit igdluliag- ssanik titartaissartuine takugssauju- artartut; igdluliat 40 procenté uvdlu- mikut taorserneKartariaKalersutut på- sineKarsimassut pilersinøKarsimana- viångitdlat Kalåtdlit-nunåne klimap artornartup pissariaKarntai nåpertu- tumik eraarsautigalugit. tamåko tå- ssausimåput nålagkersuinermut tu- ngassutigut kukunerit, sujumut ta- koidluismaunermik amigauteKarnerit sulissutdlo kukulugtortarnere atautsi- mut øKitersimassut. tauveilo tåuko ar- dlåta pautigagssaK erKortoK Kineru- mårpå. anguniagkat kussanartut nåmångitdlat utorKatsissutauniartartut måna på- silerérsimavavut, pivfigssardlo sivike- KaoK påsissariaKaleravtigo suliagssaK autdlarnigaK nåmagsisinaunerigput, sukaniunerit såkortugaluaKissut. påsisinaussarput nåpertordlugo tai- mågdlåt piviussungortineKarsinauvoK påsineKarpat Kalåtdlit-nunåt nunavta tamarmiuvdlune nåmagsiniagagssa- rigå, suliagssavdlo taimåitup nåmag- siniarneKarnigssånut ingmikut påsisi- massaKardluartut pigssarsiarisinaussat tamaisa atordlugit. .. anguniagagssat kussanartut nåmaginartardaerupavut. isumangnaitdlisautigssat pitsaunerpåt pigssarsiariniartariaKarpavut anguni- agagssat angusinaujumavdlugit. kialo ugperisavå tamåna piumårtoK suliag- ssatigut åssigingitsutigut nåmåinar- tumik pikorissusigdlit sagdliutineKar- titdlugit? Kalåtdlit-nunåt pivdlugo nåmagsiniagagssat pikoringnerpånut katerssordlugit Carl P. Jensen aitsåt oKångitsorsinaulerumårpoK påsisi- mavdlugo avångunartumik ineriar- torneK ingerdlautsimit katatausima- SSOK." taima agdlagpoK avise tamanut a- tångitsoK „Information". isumaliutit kukussut konservativet avisiåne „Berlingske Tidende“me åridgssuissoK Jørgen Felbo agdlagpoK: „pissutsit OKalugtuarineicartut dan- skinut amerdlasorpagssuarnut Kuar- sårtitsisimåput, månalo aulagsagsi- mårneKalerpoK atuartartut agdlagåi- ne inuinaitdlo OKatdlinerine. tamåko avdlångortineKartariaKarput, taima OKartoKartarpoK. amerdlasutdlo isu- maKarsorinarput måna tikitdlugo Ka- noK iliuseacartoKångingaj agsimassoK, pilertortumigdlo avdlångortiterine- KarsinaussoK. tåuko tamarmik erKungitdlat. sarKuminerussumik „målårutigineKartarpoK — åma kalåtdlinit — Kalåtdlit-nunåne inger- dlatsinerme agdlagfingne åssiglngitsu- ne atorfigdlit inuinarnut sarKumiu- ssuingipatdlåKingmata. OKaluserine- KarsimavoK Kalåtdlit-nunånik inger- dlatsivit Københavnimitut nalivtini- saoK matorKassutut ingerdlangmata Kalåtdlit-nunåne ajornartorsiutinik sarKuminigssaK pivdlugo apentume. DRENGE- SKJORTER JUNIOR- SKJORTER Kun salg en gros Agent: Ingerslev Petersen, Rømersgade 11, København K. Tlf. Byen 4374, C. 59 A/S O. FOSS’ FABRIKER Odense, tlf. (09) 11 H 33 sarKuminerunigssamik apencut må- na „KuarsårtitsineK" pissutigalugo ar- dlåinilunit pilersineKartariaKarpoK. Kalåtdlit-nunånut ministeriøKarfiup, sujulerssuineritdlo grønlandsrådivdlo suliagssarissariaKarpå, kalåtdlit suju- lerssortaussut amerdlasut åma taima OKartarput, ikiutisavdlutik Kalåtdlit- nunåne pissutsit danskinut tamanut sarKumiunøKarnigssånut, issertuarneK taimaititdlugo, sutdliveKarfit inuitdlo ajornakusorutinik ajomartorsiutinig- dlo avdlanit ilisimassaKarnerussut i- kiutisassut tamåko sarKumernigsså- nut, sordlo imatut, Kalåtdlit-nunåne landsrådip inungnit Kinigaussup er- ssersitarissartagai kinguneKardluar- tumik taperneKartarKuvdlugit suliag- ssaKarfingne tamane." pilerssårusiat ukiumortumik atautsimissutigincKartåsåput sanaortugagssanik pilerssårusiat pivdlugit atautsimitarnerit måna uki- umortumik pissalisåput, atautsiminer- nilo tamane pilerssårusiugagssat u- kiumut atautsimut nautsorssussamik ilaneKartalisavdlutik. dipågo atautsi- minigssame taimatut oKatdlisigineKå- såput 1967-imit 1971-imut pilerssåru- taussut.. måndkut åma pilerssårusiat OKatdlisiginarnagit atautsimut pissa- riaKartitsineK Kanon angnertuliginer- sok migssingersersåsiorneKartåsaoK politikerit atugagssånik. pilerssårusianut tungassumik Nung- me atautsimlnerme sujunersutaussut Grønlandsrådip februarime atautsi- minigssåne sarKumiuneKåsåput. isu- maKartOKarpoK pilerssårutaussut G- 60-ip pilerssårutånik tungaveKartut a- kuerssorneKarsinaujumårtut, pisånga- tigineKarpordle Danmarkime ani- ngaussagssaKarnerup tungåtigut pi- ssutsit KanoK ikumårnersut, sujuner- sutit aningaussanik akuerssissartunut sarKumiuneKartugssångusagpata. må- na påsinarserérsimavoK ukiune tug- dligssane 1,2 milliarder kr. atortine- Karnigssånik pilerssårutaugaluaK nå- pertukungnaersimassoK nunavtine Kutdlersaussut kigsautigissait entar- sautigalugit. taimatut OKautigineKar- Pok nutånik igdluliortiternigssaK ang- nertoru j ugssuarmik pissariaKartine- KartoK. SINGER Også i Grønland værdsætter man SINGER symaskinernes fremragende kvalitet åmataoK Kalåtdlit-nunåne Singer merssorfit pitsåussu- siat arajutsisimaneKångilaK. SINGER CO. SYMASKINE AKTIESELSKAB Njalsgade 19, København S. DIREKTE SALG AF ROXY lommeradio med 6 transistorer Fiks ekstra radio m. indb. højttaler, fer- ritantenne, MB, dim. 93X60X25 mm, tilbe- hør: læderetui, øre- prop og batteri Kun 79 kr. pr. luftpost 12 mdr.s garanti og service Sendes overalt. ROXY radio 6-inik transistori- lik kaussarfingmiortagaK radiuaraK pitsak, højttaleria atassoK, ferritantennilik, MB, dim. 93X60X25 mm, atortue: pda ameK, siuteKut orssugssai- lo (Hellesens H-10) 79 kroninalik 4- nag- siunerata akia Kåumatinut 12-inut KularnavérKusigaK, tamanut nagsitsissarpugut. Navn: ateK: ......................... Adresse: najugaK: ...................... Sendes til NIPPON IMPORT v/ J. Rosenlund Kastanievej 24, Odense. Danmark 19 — 24 fots fiskebåter! Jeg har ca. 40-50 stk. brukte krysser fiskebåter med rorhus og lugar og 5-9 Hk. Sabb Semi-dieselmotorer. Båtene leveres i absolutt førsteklasses stand. Venligt skriv til: Fa. MAGNAR SJØLIE Midtsandan. st. — Norge ★ atuagaK nutaK * 21

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.