Atuagagdliutit - 18.03.1971, Síða 11
kalåleK Hans Lars Møller. ungatdliuvoK unangmiartortitavta sujulerssui-
ssuat umfngalo agdlagtoK LårséraK Petersen.
tarpugut, Kulingiluatdlo sivni-
ngårnagit makitassardluta. tåssa-
me uvdlup ingerdlanerane nukig-
Pagssuit atorneKartarmata Kasu-
erserdluarnigssaK pingåKingmat.
agsutdlo uvdlune tåukunane på-
sissaKarpugut iluagtitdlugulo pu-
jagsautit åssiglngitsorpagssuit
misiligardlugit.
uvdlune tåukunane sungiusa-
Katigingnivtine pisanganeK ag-
dliartorpoK, påsigavtigume sila
pitsångoriartungitsoK issangiar-
tuaramime. påsissåka maligdlugit
arpagtugssavut ilamingnit sungiu-
sarnerup ingerdlanerane teknikip
tungåtigut inornerungåtsiarput,
takussåkale najorKutaralugit sa-
pingisavnik årKingniarpåka, påsi-
narputdlume ilorraup tungånut
autdlartut, måssa pissusigssavig-
tik taima sivikitsigissumik tigu-
sinåungikaluardlugo. ilåtigut Ka-
sujåissutsip tungåtigut pingårtu-
mik Hans Lars Møller tyskinit
inornerungivigpoK, tåssame ku-
mukajårssuartigut takisutigut
angumaneKarneK sapermat.
unangminigssarssup Kanigdliar-
tornerane piarérsautaussut ma-
lungnarsiartuinarput, tåssame så-
kutorpagssuit sulisineKalermata
arpagfigssaK aputilersordlugo,
Kularnångitsumik årdleringmata
apingitsusasoralugo. tamåssa bi-
lerssuit apumik agssartuissut, ki-
salo igdloKarfingme piarérsartut
malungnarsiartuinardlutik, niu-
vertarfime pinersarneKarmata
avKusernitdlo agdlagartalersorne-
Kalerdlutik. åma unangmissugssat
avdlat nunanit åssigingitsunit pi-
ssut takugssaugalugtuinarput.
februarip åipåne hotelivtinit
najugagssavtinut nupugut, tåssa
igdloKarféraussavinguaK åssigiå-
nik igdlulik, igdlOKarfingmit 5 km
migss. ungasigtigissoK. narssar-
tarssuarme avKusernup erirå-
nguane inigssisimassoK. igdlut ta-
marmik imana 20-t migssåne ku-
ssanavigsumik inigssisimåput, u-
vagutdlo ungasingnerpårtånut
norgemiut sanileralugit inigssine-
Karpugut. igdlumut najugagssav-
tinut iseriatdlaravta, unaliuna ig-
dlo! atortue tamarmik elektrici-
tetimik ingerdlassut, kiagsautai,
errorsissut, erruissut il. il., asu-
lume åma fjernsyneKarivdlune,
åjukulo programit mardluk. ig-
dlup ilua nuånerdluinartumik pe-
KutilersugauvoK, åjunalo åma ga-
rage sisorautinut torKorsivigssaK
pujagsaivigssardlo. avdlamik pit-
saunerussumik piumassaKarsi-
naujungnaerdluta. tåssame tyskit
sisorartartuisa kåtuvfiat tuså-
mavdlugo aningaussat tungaisigut
amigauteKartitåungitsoK, påsigav-
tigume unangminerup ingerdla-
nera tamåt autdlarnigssarput ti-
kitdlugo suna tamåt akilertug-
ssaugåt.
sumut nikisaguvta telefonikut
busimik Kinuinartarpugut, tåuku-
lume akeKånguångingmata, bili-
liorfigssuarme Mercedes Benz re-
klamilersimangmat busit 20-t
unangmissunut atugagssångor-
dlugit. busit tamarmik chauffø-
reKarput asulo inugsiarnivigsu-
mik, kisalo asulo ilisimatitdluta
mingnerpåmik orulusaguvta or-
ganisationimut (unangminerme
årKigssuissoKarfingmut) kalerri-
ginarKUvdluta.
noréravta nerivfigissartagarput
avdlångorpoK, neriartoriatdlarav-
talo hotelimut Kangarpasigdlune
nuånivigsumut, asulo ituat utor-
KassåK iluasåvigdlune. ajungit-
sorssuarmik åma tåssane pine-
icarpugut.
unale påsissanut pitsaunerpå-
nut ilauvoK, tåssa unangminig-
ssarssuaK pitsaunerpåmik årnig-
ssorneKarsimangmat. tyskit siso-
rarnerme kétuvfiata, kisalo Ne-
selwangime klubip, ikiOKatigig-
dlutik suna tamåt erKarsautiga-
lugo piarérsarmata. igdloKarfing-
me atuarfik ångajårssuaK agdlag-
filiutdlugo, tåssalo uvdlut tamai-
sa februarip sisamånit unangmi-
nigssame sujulerssuissut holdit-
dlo lederé atuarfingme atautsi-
mitineKarput piarérsautaussunik.
atautsiminerme nal. ak. 2 migss.
sivisutigigajugtume suna tamåt
OKaluserineKartarpoK. issornar-
torsiugagssat årKitagssat, kisalo
pingårnerpåmik uvdlup tugdlia-
ne unangminigssat tamarmik
piarérdluinarneKartardlutik. å-
malo tupingnarnerssaråt OKaluse-
rineKartut tamardluinarmik na-
Kitångordlutik atautsimlnerup
kingorna nal. ak. 2 Kångiutingit-
sut tåkutarmata.
tåssalo unangminigssaK uvdlor-
mik atautsimik sujorKutdlugo
unangminerme ilaussugssat ta-
mardluinarmik tikiput, igdlOKar-
finguarputdlo inusugtorpagssuar-
nik KimaKissunik ulivkåvigpoK.
alutornaKutigivigpålo nunanit av-
dlanit pissut ingmikut tamarmik
åssigingnik atissaKarmata, tai-
mailivdlutalo ingmivtinut sumi-
ngånérsunivtinik takusinangor-
dluta.
unangminigssaK aKagungmat
Kangame pisanganånguarsse. uv-
dloK tåuna atautsimineK iluagtit-
dlugo makitsineKarpoK, arpag-
tugssat tugdleriårnere påsineKa-
rérdlutik. tåssalo uvanga sujuler-
ssuissunera maligdlugo aulaja-
nginermut tamatumunga akissug-
ssauvdlunga. kalerrineKarpugut
arpagtugssavut ingmikortunut si-
samanut inigssineKarsinaussut,
tåssa ajornerit sujugdlingordlu-
git, naggatånutdlo pitsaunerit
inigssitdlugit. 10 km-imut ar-
pangnerme ilaussugssat 59-iuput.
sungiusarnermilo påsissåka na-
jorKutaralugit arpagtugssavut
makitsinigssamut gruppinut inig-
ssipåka, tåssa Rolf Nielsen su-
jugdlernut ilångutdlugo, Gorm
Schierup tugdlinut, Klaus Skifte
pingajuinut, kisalo Hans Lars
Møller sisamånut kingugdlernut-
dlo. ajoraluartumigdle H. L. Møl-
ler arpagtartune pitsaunerpåt
akornånut makitsinerme inigssi-
poK, tåssa norskit mardluk, su-
jorna ajugaussup, ukiormånalo
ajugaussup akornånut.
uvdloK tåuna umikut nal. 20,00
unangminigssaK angmarnersior-
neKarpoK, tåssa festertarfigssuar-
me angeKissume nagdliutorsior-
palåvigsumik. tikitdluarKussine-
KarpoK, nipilerssortoKardlune, a-
sulo Kardlortartunik, åma erinar-
ssortOKardlune. aKagumutdle u-
nangmissugssat Kasuersimaniå-
sangmata nal. 21,00 angerdlarti-
neKarput, uvangalo kingusingne-
rulårtukut maligpåka, sinilersina-
git piarérsautaussumik oKaloKati-
giniardlugit. — tåssalume uvdloK
tåuna åma sisorautivut misig-
ssorKigsårérsimavavut atailo ta-
nerérdlugit sujulerKiutaussumik,
pujagsaut aKagumut katajångine-
runiåsangmata. angerdlarama ar-
pagtugssavut OKaloKatigåka sapi-
ngisavnik sujunersorniardlugit
iluaKutigisinaussåinik. tåssalo Ka-
suersimanigssaK aKagumut pingå-
Kingmat sivitsungitsoK arpagtug-
ssavut inarput erKigsivdlutigdlo.
una tunissutisiaK pitsaunerpau-
vok, tåssa februarip pingajuåne
unuåkut apissorssungmat issiler-
dlunilo. ilame sordlo aputip
unangminigssaK utarKinarsimagå.
FOTO. FOTO. FOTO
Film fremkaldes
Farve og sort/hvid
ARNE JENSEN
Boks 624 . Esbjerg
TIL LEJE
Fuldt møbleret sommerhus ved
Kobæk Strand, Skælskør —
6 sengepladser — er til leje
fra april til medio juni og igen
fra medio august 1971.
Endvidere udlejes umøbleret
rækkehus i Tåstrup fra april
til ultimo juli 1971.
Henvendelse for nærmere op-
lysninger.
Afdelingsleder N. Duysen
Postboks 608 . 3900 Godthåb
kalåleK Klaus Skifte.
danskeK Rolf Nielsen.
naparsimassunik pårssissunut ikiortitut
(sundhedsmedhjælper) ilmiarneK
sundhedsmedhjælperigssatut iliniarnermut ukiunik pingasunik
sivisussuseKartumut iliniartut holdit nutåt 1. august 1971-ime
autdlartisåput.
ilaujumavdlutik KinuteKartut 17-inik ukioKalersimassariaKarput,
mingnerpåmigdlo ukiune Kulingiluane atuartusimassariaKardlu-
tik, pitsaunerusavdlunilo 9. klassime misiligtineK nålagauvfing-
mit nåkutigineKartOK angusimaguniko.
åma piumassarineKarpoK „ukiOK atauseK igdlumisimaneK".
iliniarneK ineråine nåparsimassunik nåparsimavingne pårssiner-
me imalunit sundhedsplejerskimut ikiortitut avdlamigdlunit su-
lialigtut Kalåtdlit-nunåne nakorsaKarfingne atorfiningneK ajor-
nångilaK. åma Danmarkime nåparsimassunik ikiuissutut (syge-
hjælper) agdlagartaK ugpernarsaut pineKartugssauvoK Dan-
markime atorsinaussoK.
iliniartungorumavdlune KinuteKarnerme imersugagssat åma
iliniartuneK, akigssautit il. il. pivdlugit ersserkingnerussumik på-
sissutigssat landslægeKarfingmut, distriktslæginut sineriangmilo
sygeplejerskinut pissortaussunut imalunit sundhedsmedhjælper-
skolimut sågfigingningnikut pineKarsinåuput.
iliniartungorumavdlune KinuteKarnerme imersugagssaK mar-
dlungordlugo, tåssungalo ilångutdlugit atuarfingmit sujomati-
gutdlo sulisitsissorisimassamit OKauseKautit, kingusingnerpåmik
1. april 1971 unga nagsiuneKåsåput: Sundhedsmedhjælperskolen,
Boks 601, 3900 Godthåb.
Uddannelse som sundhedsmedhjælper
Nyt elevhold påbegynder den 1. august 1971 den tre-årige ud-
dannelse til sundhedsmedhjælper.
Ansøgere må være fyldt 17 år og have mindst 9 års skolegang,
helst afsluttet med den statskontrollerede 9. klasse prøve.
Endvidere kræves 1 år i huset.
Uddannelsen giver adgang til ansættelse på sygehuse ved plejen
af patienter, som hjælper ved sundhedsplejerskearbejde eller
andet lignende arbejde inden for det grønlandske sundheds-
væsen. Der opnåes tillige dansk sygehjælperbevis.
Ansøgningsskemaer og nærmere oplysninger om uddannelse,
lønforhold m. v. fåes ved henvendelse til landslægeembedet,
distriktslægerne og de ledende sygeplejersker på kysten, eller
sundhedsmedhjælperskolen.
Ansøgningsskema i 2 eksemplarer, vedlagt udtalelse fra skolen
og tidligere arbejdsgiver, indsendes senest den 1. april 1971 til
Sundhedsmedhjælperskolen, Postboks 601, 3900 Godthåb.
11