Atuagagdliutit - 03.02.1998, Blaðsíða 14

14
Nr. 9-1998
GRØNLANDSPOSTEN
Nunuqarfiit peqatigiiffiat 1997-imi Kangerlussuarmi pilersinneqarnermi kingorna
ilaasortanut ataatsimiluunniit tutsiutinngilaq.
Naak nunaqarfiit peqatigiiffiat
Allattoq Bendt Kleist, Alluitsup Paani nunaqarfiup
aqutsisuini ilaasortaq
Juni qaammat 1997 Kanger-
lussuarmi nunaqarfiit ataatsi-
meersuarneranni nunaqarfiit
peqatigiiffiat pilersipparput,
soorunami isumalluarfigi-
ngaarlugu.
Kisiannili maanna ukiup
affaa sinnerlugu ingerlareer-
soq nissappallanninnguamil-
luunniit tutsiuttoqanngilaq.
Tamanna peqatigiiffimmut
ilaasortaaniarluni assut pa-
katsinarpoq. Isumaqaraluarat-
tami peqatigiiffiup suliassaa-
sa pingaamersarissagaat nu-
naqarfiit qanittumik suleqati-
ginissaat, sullisissallugillu.
Ullumikkut naluarpulluun-
niit siulersuisut siulersuisun-
ngoramilli ataatsimiissima-
nersut, ataatsimiissimagunillu
suut ataatsimiissutigisimane-
raat. Taamaammat matumuu-
na piumasaraara siulersuisut
nunaqarfinnut ammanerullu-
tik suleqqullugit, nutaarsias-
saqaraangallu nunnaqarfinnut
attaveqartaqqullugit.
Ulluinnarnimi qulliuneru-
suniit nunaqarfinnut tunnga-
sunik aalajangiisarneri nuna-
qarfimmiuusugut asuli isigin-
naartuuffigerusunnginnatsigu.
Naggataagullu uparuaru-
suppara 1997-ip naalernerani
kiisalu 1998 aallartilaamerani
TV-kut aallakaatitat isigalugit
nunaqarfiit peqatigiiffialluun-
niit peqataanngimmat, uffa
peqatigiiffiit allat kattuffiillu
oqaaseqartarlutillu oqallin-
nermut peqataasut nunatsin-
nut tunngasunik.
Om årsagen til mangel
på arbejdskraft
Af distriktslæge Frank Nielsen i Uummannaq
Distriktslæge Frank Niel-
sen, Uummannaq, har sendt
følgende debatindlæg om de
manglende muligheder for at
skaffe uddannet arbejdskraft
til Grønland. Anledningen er
artiklen i AG. nr. 5 fra 20.
januar, i hvilken landsstyre-
medlem Marianne Jensen
udtaler sig i »en gråzone på
kanten af loven«:
Aktuelt kan det konstateres,
at der ud af et antal normere-
de læger på 80 er cirka 20
fastansatte tilbage, men det
gælder ikke alene denne fag-
gruppe. Man kan efterhånden
kun få folk op, som er nyud-
dannede, uden stor erfaring,
pensionister eller korttidsvi-
karer.
Der er mange grunde til
dette.
Mangel op arbejdskraft
andre steder end i Grønland.
Højere løn end i Grønland.
Boligmarkedet prioriteres i
dag til de herboende, således
at folk, der kommer herop,
henvises til de tilbageværen-
de boliger; dem, som er tilba-
ge på markedet og hurtigst
bliver ledige igen. Man kan
ikke fa besked om, hvilken
bolig man får, før man er
ansat og har afleveret sit per-
sonnummer. (Så kommer
man på en liste til en bolig,
som man kan tage eller lade
være. Vil man ikke have den,
har man ingen boligret.) I
mange tilfælde kan man først
få boligen anvist efter, at man
er tiltrådt sin stilling. Hvilken
familie vil binde sig for det?
Lovgivningen giver deri-
mod specielle boligtilskud til
den lokale befolkning.
Hov. Har du haft bolig i et
land, hvorfra du kommer, så
kan du ikke fradrage udgifter
til at opretholde denne bolig
(du kan dog kompensere ved
at lege den ud eller sælge.)
Men boligudgifter vil derfor
være dobbelte. Og vælger du
at sælge din bolig og får et
pantebrev, ja, så er der selv-
følgelig skattepligt. (Bortset
fra disse indtægter på pant i
fast ejendom, er der forståe-
ligt nok ikke interesse for fast
ejendom i udlandet.) I øvrigt
kan der være meget store ud-
gifter ved at sælge og købe
bolig, når man kommer hjem
igen. Dette er jo regler, der
specielt har virkning for den
udsendte arbejdskraft.
Fastansættelse kræver i
dag, at man binder sig for en
betydelig årrække, som regel
minimum tre år. Dette er van-
skeligt at overskue, hvis man
ikke har set Grønland før. Er
skolegangen for børnene af
samme kvalitet som i Dan-
mark? Har det for deres frem-
tid praktisk værdi at lære
grønlandsk? Vil de ikke have
mere udbytte af, at familien
tager arbejde i et engelskspro-
get land?
Der kan siges en hel del
mere om det emne. Men kon-
klusivt finder jeg ikke alene,
at man kan kaste problemet
over på kommunerne. Det er
hjemmestyret, der forbereder
lovene, støber kuglerne, og
det er Landstinget, der vedta-
ger dem.
Det gælder arbejdsmar-
kedsregler, boliglovgivning,
og det gælder skatteregler og
så videre.
Ligeretslovene er ikke i alle
situationer ligerettede, og
mange nye regler har virk-
ningsmæssigt modsat fortegn.
Tamatta iliuuseqartariaqarpugut
Allattoq Juaanna Platos Qaanaaq
21.01.98 TV-kkut »Unnuk
manna«-mi aallakaatitaat im-
minortarneq pillugu, isigin-
naartuulluni eqqarsaatersor-
nanngitsuunngilaq.
Nunarput isorartoqaaq, tar-
nikkut ilisimasalittagut oqaa-
seqatigut ikittoralaannguup-
put, taamaattumik naatsor-
suutigisariaqassavarput ajor-
nartorsiut inornareertigisoq
tamatta nunaqqataasugut iliu-
useqanngikkutta nunaqarfit-
sinni illoqarfitsinnilu immi-
nomerit atornerluinerillu suli
ajomartorsiutaajuassasut.
Nunatsinni avinngarusima-
nerusuni - nunaqarfinni illo-
qarfinnilumi - toqukkut qima-
gaasortatta ikiorserneqartar-
nerat takoriarutsigu, assigiin-
ngitsorujussuarmik piffinni
tainani ingerlasoqartarpoq.
Piffiit ilaanni nalaataqartunut
ikiorsiisoqartanngilaq, piffiil-
li ilaanni saaffissaqartarluni,
tassa nalaataqartut immikkut
ilisimasalinnik ikiorsemeqar-
sinnaasarput.
Nalaataqartuni misigissut-
sit suliarineqarsimanngikku-
nik inunnut taakkununnga
qulangeeqqasutut ittuassap-
put, allaammi kinguaanuttaaq
nammatassanngortarlutik.
Tamannalu »nipaassimaneq«
tassa »misigissutsikkut sulia-
rinngiisimaneq« akeqartar-
poq, tassa kingunipiloqartar-
poq. Naak ukiorpassuit im-
maqa qaangiussinnaagaluar-
tut oqallisigisaasimanani soo-
runami kinguaanuttaaq ullu-
mikkut inuusunut tuttassaaq.
Soorunami ineriartomerup
ingerlarsorluni allanngoriar-
tornera perorsaariaatsimut
sunneeqataasimaqaaq, tamas-
sumap »serpalinneri« nalun-
ngilagut.
Taamaattuminguna susas-
sareqatigiissuserput eqqarsaa-
tisisariaqaleripput. Inuppas-
suit qanoq qisuariamissartik
nalunarpaat, toqukkut qima-
gaasoqarpat. Ilaat immaqa
imminornikkut qimagaasi-
mappata ilaallu atornerlun-
neqarnikkut nalaanneqarsi-
mappata. Isumaqarpunga a-
jornartorsiutit akiorniarneri-
nut sakkussakilluta, taamaat-
tumik immitsinnut oqarfigisa-
riaqarpugut pisussaaqataallu-
ta. Nalaataqartut attuumassu-
teqarfigalutigit, naak sugin-
ngikkaluarlugit. Ajomartorsi-
ummi nunatsinniimmat ikio-
qatigiilluta ikiorsersinnaavar-
put oqilisissinnaallugulu oqa-
loqatigiinnikkut qanilaamik-
kullu.
Atuarfeqarfinni nalaata-
qartoqarpat - ilaquttanik to-
qusoortoqarsimappat, misi-
gissutsit oqaluuserineqarlik.
Isumaqarpunga ukiuni arlari-
inni atuarfeqarfinni assigiin-
ngitsuni sulereersimallunga
ilinniartitsisorpassuaqartoq
nalorniffeqartartunik, ima
isumaliorlutik: Ajornartorsiut
qaqilinngikkaanni pitsaaneru-
voq immaqaluunniit imatut
iliorunik ikiorsiinasorisarput:
»Pisariaqartitsileruit saaffigi-
ginga.« Tamakkua naamman-
ngillat, pisimasup nalaani a-
jomartorsiut oqallisiginngik-
kaanni meeqqamut inuttut i-
maannaanngitsumik kingune-
qarsinnaavoq. Immaqaluun-
niit oqallisigisimanngikkaan-
ni meeqqamut aliatsannartu-
nik kinguneqarsinnaavoq.
Meerarpallalluni qinngasaari-
soqarsinnaavoq: »Ataataarun-
nikoq! Anaanaarunnikoq!
Il.il. Klassimili oqallisigisi-
magaanni, meeqqamut atua-
qatigiinnut paaseqatigiiffiu-
sutut, meeqqap kiserliorluni
nammatassarinagit, meeraqa-
taasali susassareqatigiinnerup
aamma pingaassusaa aallar-
neriissavaat. Meeqqammi
inersimasunilluunniit paasin-
nianerusinnaasarmata. Meeq-
qat isumatusaqaat misigissut-
sit oqaluuserissallugit amma-
suupput, inersimasutulli ulik-
kaartoortarput nalaataqarsi-
magaangamik.
Meeqqap meeraanera u-
teqqinnavianngitsoq nalun-
ngilarput. Uaguuvugullu iner-
simasut pisussaaffillit mali-
gassiuisuusussat: Anersaa-
qartumik perorsaanitsinni -
asanninnermik aallaaveqarlu-
ta perorsaanitsinni.
Nunarsuarmioqatitsinnut
sanilliutissagutta nunatsinni
inunnut samminerusunik
saaffissanik suli amigaate-
qaqaagut. Inuuvugut tamatta
sanngiittarluta, inuttut nak-
kartarpugut qaqeqqittarlutalu
piumassuseqaraangatta. Im-
minut tatigineq inuunermi pi-
ngaamerpaat ilagaat. Immi-
nullu tatigineq misigissutsi-
nik aallaaveqaraangami ilu-
moomerpaajusarluni. Isuma-
qarpungalu tamanna takussu-
tissaqamerusumik innersuun-
niameqartariaqartoq, soorlu:
Imminut upperivunga aamma
inoqatima ajunngitsortaat up-
peraakka. Isumaga anissin-
naavara allat eqqarsaatigalu-
git. Qanoq iliuuseqarsinnaal-
lunga nalunngilara. Siumut
isigivunga siunissaralu piler-
saarusiortarlugu. Ilumuussu-
seq aallaavigalugu eqqarsar-
niartarpunga. Nalunngilara
suniarnerlunga. Inuunermi pi-
ngaarutillit ujartortarpakka.
Taarsiornaveersaartarpunga
aqagumi inuunissaq naluna-
qimmat. Siunissara upperaara
nuannerlunilu qaamasuusoq.
Nunatsinni saaffissat allatut
ittut saqquminerusariaqaralu-
arput. Tassani eqqarsaatigaa-
ra ineriartomerup inunnut
samminerusumik salliutinne-
qamissaa. Inuppassuuvugum-
mi inooriaaserput assigiinngi-
tsorpassuarnik aqqusaarne-
qartartoq, taamaattumik i-
laanneeriarluta ulikkaartoor-
tarpugut, naak immitsinnut
ajornanngitsoralaarsuarmik
qasuersersinnaagaluarluta,
qasuersaatitulli kingunipilo-
qartittakkagut qinerajuttarpa-
gut.
Oqaaserineqartartunut assersuut
»ikkarloqarpallaaqaaq«
Allattoq Sebulon Poulsen, Narsaq
Radio, tjersyn aviisilllu aqqu-
tigalugit oqallinnikkut, taku-
sassiinikkut tusagassiisamer-
tigullu tamatigorluinnaq unif-
fiusartoq qulaani assersuutitut
isaasalittut oqaatigaara.
Oqartariaqarpoq ikkarluit
taakku massakkut akulloqqu-
asariaqalerput qaangerlugillu,
ungataami aqquttigilluinnar-
poq.
Atuartussaasutit paasiumi-
naatsissagukkit qulaani oqaa-
tigineqartut imatut paasinar-
sassavakka.
Sunaluunniit iluarsiniaralu-
arlugu oqallittoqaleraangat
politikeriunngikkunik immik-
kut ilisimalsalittut peqataati-
taasut iluarsiiniaraluarneq
maangaannartittarpaat ima
oqaannarlutik: Ajornaqaaq
inatsisit ima oqarput.
Ullaaq manna 24. januar
tusamaagara ilageeqamermi
sulisoqamermilu pissutsit pil-
lugit oqallisilaamermi aamma
»Ikkarluppassuiniaasiit« eq-
qaaqqajaaneqarpalupput, qu-
larinngilaralu tinippat ikkar-
luppassuillu nuiorarpata nag-
gataasumik oqartoqaannassa-
soq »ilumut taamaappoq«.
Tamanna qaangertariaqa-
lerpoq manna pillugu. Sooq
namminersornerunissaq a-
nguniarneqarsimava? Sooq
Naalakkersuisut pilersinne-
qarsimappat? Sooq Inatsisar-
tut pilersinneqarsimappat?
Taama pisoqarpoq makku
qaangerumalluginngooq: Nu-
nasiatut aqunneqameq qan-
ngerumallugu, nunarput im-
mikkuullarissuummat, iluar-
sisariaqartut ajornartorsiutit
nammineq aaqqittarumagatsi-
gik.
Tamakku oqaasiinnaajun-
naarlutik atomiarlit, inatsisar-
tut issiavimmut ingillit innut-
taasullu naalliuutaat iluarsi-
umasaallu inatsisiliuullugit
immikkuullarissuunerup inui-
attullu ikittunnguuneq pissu-
tigalugu ajornartorsiutit er-
seqqipput takunngitsuusaar-
neqarsinnaanatillu.