Ármann á Alþingi - 01.01.1829, Blaðsíða 10

IO
ftjíirf," ernt „rtb £ú ftrtftr fíunbrtb fífíiueibar,"
eba „ráib út til ftfíjrtr?'7
j^nunöur. 'J)á cerbur rtb unbfíplbrt ntig,
gntuli innbur! ðb einfíafrt frrtmrtttbi orb inn«
fnffi ft« bjá ntár, eg er orbintt foo tnitlffrtbur {tr»f
brtttffrt fprofi í booebffrtbtnn.
2Iöt'omum«öur (þriffi befubib). 2Ib otfu
ert fú og úbrir, fem búrt f 3íet;fiflPíf, affðfrtnlig*
ri enn fpcir, fem búa ttpp tií fpeita. 'Keyt’iauIH,
fem ftú fflíírtr bpfubborfl IrtttbS pefírt, er ecfi eitt*
flftfl óltf ellum befubboríium nb ftierbinni, belbur
03 í fPÍ, fem er miflu perrfl, flb peir ffeftu öf
fteim beljtu innbúum bettnor eru útlenbir menn,
fem tnla útlenba túrtfitt; en f eflunt ebrum l;ef»
ubborðum er nteðin l;Iuti innbpðajrtratttta imtlenb»
ur, og er fab eifli ófiolfcan, flb mólinu er betur
förib t peim, entt annrtrfTafcor f lanbinu.
3 Keyt’irtufE lirafar mólinit {jarámáti opts
ttr œ ttteir og meir, bcebi pegna pefé, ab peir flejtit
iitnbúar l;ennnr tnín útlenba túttgu, 03 lífö f)iné,
ob ntemt látn fér I léttu rúmi ttb Pití;albfl finu
egiii méburmóíi; gengur reeftarlepfi pab fpo mjeg
ur bóft, flb fumum ppfir t;inn ntefti frnmi I nb
fletta benffum ðlófum, bnerfu bjáflðbflr fent fair
ern; fTýtur pnrflf, flb funtir trublíiff partitig meb
eflu í máíunum, flb peir funttfl beerfi á féíenfcfTa
tté banffa túnflu ab tncrlfl. @n fcb patri l;in