Ármann á Alþingi - 01.01.1829, Blaðsíða 97

*
97
fððbi eittuftttiu uíb tiiig: „aKunbu mið ttnt fi«b
fþodðfc’ttt:! ab »erö tstib í;epbt;rður ?egör fiít fer
öb búð. q?ð ueit|í ecfi l;»öb lángt fefé er ob
bíbð ob borbinbi fomi; »ib ntegum oíítínb wtento
peirro begor min# uorir ftértta í ^éíonbi; ett
pcgor bðU fomo, fiá felltir peníngurinn í;tá fieim
feut ecfi ego I)ei;ft;rníttgar, ef ecfi á fprffo, fiá fiá
á ebrtt árittu, en ^segatr bontt er foHtnn, Já er
eíl Kfébierg ftorftn me|1um ítíuta fóiffiné, og má
Jtab pá bepa úr fullti, og einé fiá Pebráttan bottti
og graftb fprctti, £of pá er engin jíépnan tií ob
bfto fob. ©n fá fem á bepfptnlttgor, bnnn ^elb*
ttr mefíunt l;Iuto féttnbarinð, og l;eftr l;atté futí
ttot fiegor oebrátton batnor; I;ann beffr ecfi onns
ab ob fegjo of fmtbinbunum emt fiab, ob ftonn
fér menn og fointtur fem ecfí b«f« fafnab á góbu
átitnum, ráfo meb bern ft'tt á bafinu bai, frá bat,
báttgabtiífiaubepo útof einl;o0rffabor á rnilíi fieirro,
fttt i l;oerju íogiuu; en £ótt fiab fé fttíl fiúngtob
fjá uppá fiab, jsá er fiá oerro ab oerbo fprir bof, og
fiarabaufi er fab mifil fróun ob géto forforgob
fina fteiffplbu, og ob géto géftb mergum oerbugum
oumíngjfl fabnittg ftno. JWenn ccttu, fogbi I;ann
ettnframar, ob géra óar úr árinu foo fieir á eptir gcrtu
gértár úr áárinu, fegorfiab fémttr; meiningitt er:
SMetm ccttu ob fporo oib ftg á góbu áruttiim, og
©