Ármann á Alþingi - 01.01.1829, Blaðsíða 88

88
l;amt fijalba íeféatar fiimar óframfíjm, og fíuíum
»ib nú fara ttí bmté allirfamatt, og bibja bamt
ab oelja einboorn amtattn afocfitt* til oetfjtjóra;
ftetm fem ftattn fiá oeíur jfal cg fjífba f ctíufíof
fem búinu mbíémur einé cg pab vceri f)úféf>ónb«
inn fjálfur, fví £ó ab bw&rr pcfar fé ecfi tneirt
ettn eg, og egi ecfi meb ab ffipa mér neitt af
ftálfébábum, pá beftr pó fó, fem þúfébónbinn vilí
fetja tií oerfjíjóra t;ftr ocfttr, einð mifinn mpnbs
ugleifa, einá og fmttn, til ab (fipa ntér oerf, fmf
unbireitté og íntfsbónötmt fít'pat: einboerjum af
ocfur ab (Ijócna og gángaff fyrtc oert’um t fíntt
|fab, f)5 gérir fá f)iun fattti ftúfðbónbané oilja
fegar í;atm líjórnar og ffipar fprir oerfum, en
oib ftinir erunt bá ffplbugir til ab blfba bmtum,
$of oib erum ffylötc «ö fdíöa búfsbónöans Vítja,
boert fem b«nn fémur ocfur til et;rna af í?úfs^
bónöans cgtn munnt, eöa fca tförum, I (joors
rnunn búfsbónötn þefiv lagt ft'nn ot'lja. fþa
foarabi eiim af oinnuniennunum &rát’uc ab nafni,
fiab ffýtur ecfi (fecftt oib, ab rábémemtirnir fari
aílténb eptir búfsbónbaná oilja; fumir bafa erfért
oit á (ferfum, og jfipa fólfinu aílt oitíatt|f, búfés
bónbanum til (fóré (faba, ef fólfib erfi rébi bets
ur; furnir eru ntifíu (fráttgari og eptirgángé
famari oib fólfib enn búfðbónbittn fjálfur, fiú tefur
erfi fneibitta flb fiér lapmabar! ogfumir eru foifs