Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 21.06.1962, Blaðsíða 14

Atuagagdliutit - 21.06.1962, Blaðsíða 14
Mongoli måna ukiorpagssuarne »sinigsimanerminit« itilerpoK nunarujugssuaK tåuna Kinap rusitdlo nunåta akornånitoK pilerngussutaussarsimavoK sujumukarni- kut Kanginagausimagaluardlune. nunap nangminerssortungornerata kingorna avdlångortiniarneKa- lerpoK teknikerit rusit sulissartutdlo Kinamersut ukioK 1961-ime Mongoli nunanut nålagauvfeKatigingnut ilaussortå- ngorpoK tåssalo taimaisivdlune ukiu- ne 100-ne sujugdlerpåmik silarssuar- me nålagkersuinikut aperKutinut pi- ngåruteKartutut OKautigineKarsinau- lerdlune. ukiune sujugdliunerussune nuna tåuna nunarujugssuit tåuko mardluk akornåne nugtaicåtårtutut ingerdlåneKarsimagaluarpoK — ardlå- nit ardlånut, uvdluvtinile nunarujug- ssuit tåuko kommunistiussut mardluk Kanga Mongolime pisigseK såkut pi- ngårnerssaråt måna unangminermar- ne atorneKarfalersoK — pisigsercfle Kanganisatuf sule issikoKarpoK. I gamle dage var bue og pil det vig- tigste våben i Mongoliet. Nu benyttes det kun ved turneringer, men det er stadig den samme type bue. atautsimut nuname tåssane soKutigi- niagaKalersimåput. rusit sujunersui- ssugssatut autdlartitait kinamiutdlo sulissartut nuname tåssane pingåru- teicartorujugssuput, nunalo tåuna må- na silarssuarmiunut avdlanut taine- KartalerpoK Den mongolske Folkere- publik (Mongoliamiut inuiait nang- minerssortut kungitsuvfiat). nunat kitdlermiut nunamut tåssunga pisi- naussortatuaisa ilagåt amerikamio er- KartussissuneK William O. Douglas, nunamutdlo tåssunga månamut ma- torKasimagaluartumut tikerårsima- nerminik amerikamiut atuagagssiaisa ilane National Geographic Magasine- rne OKalugtuarpoK. nauk nuna tåuna 1921-mile nang- minerssortungorsimagaluardlune uki- une tugdlerne 40-ne silarssuarmut a- vatiminut atåssuteKångingajagdlul- narsimavoK. tauvale ukioK 1961-ime nuname tåssane nålagkersuinikut pi- ssutsit nunarssuarmut avatimingnut sukangavatdlårungnaerasuginar- singmata Douglas nulé ilagalugo kig- sauteKarsimavoK tikerårumavdlune. ukiuvdle agfå KångiusimavoK sule a- kineKångitsoK, tauvale nuname igdlo- Karfit pingårnigssånit Ulan Batorimit akissutisisimavoK. tåssalo kigsautige- Kissaminik akissutisigame sapåtip a- kunera atauseK Kångiutingitsordlunit autdlarérsimavoK. nunat ivigåinarssuit isoitångitsu- ssåt akornåne igdloKarfik nutåliauvdluinartoK autdlaramik sujugdlermik Moskva- liarsimåput tåssångalo Irkutskimut Sibiriamitumut. tingmissartup ilauv- fiata rusit nunåta Mongoliamut kig- dleKarfia Karssutdlugulo ingerdlavia- ta angnersså Kagtunerssarårtorujug- ssuvok, orpigpagssuarpagssualik tu- ngutsorigsunigdlo taserpagssuaKar- dlune. kujavariartornerat ilutigalugo nuna naggoringneruleriartorpoK. Kagtorngit akornine narssarssuit ivigaKarfit iso- Kéngitsussårput. samanerssuaK igdlo- Karfik sulivfigssuaKarfiussoK Sukhe Bator erssipoK, tåunalo erKarsautigi- ngikåine igdloKarfit angnerssåt tiki- tinago igdlOKarfingassumik avdlamik takussagssaKångilaK, tåssa igdluvig- kat kalåtdlit Kanga igdluvigåinut er- ikiortigalugit Kainartut „ger“inik taineKartartut a- tausiåkåt atautsimualugtutdlo erxar- sautigingikåine. nunap ivigaKarfiu- ssup KorsorKigsup nalånitdlutik Ki- langmutdlo tungutsoreKissumut na- lerKiutdlutik ersserKeKalutik tovKit tamåko napåput, tåssalo igdloKarfit avatåne takussagssat taimåitut ukior- pagssuit ingerdlaneråne nunamut ta- matumunga ilisarnautaussarsimåput. kisiåne Ulan Batorimut tingmissar- tOK mitordlo takussariaKarpoK igdlo- Karfik nutåliaoKissoK. elværkip ator- dluaKissup erKainermutdlo atortut nutåliaoKissut igdloKarfingmiut 160.000-iussut pissariaKagåinik isuma- gait. nuname tamarme katitdlutik i- nuit 1 milliunigdlit najugaKarput, nu- nalo tåuna angissuseKarpoK Tuluit nunåt, Tyskland, Franskrig, Italia Portugalilo atautsimut katitdlugit a- ngeKatigalugit. igdloKarfit pingårnerssåne avKu- serngit ujarKanit Kagdlersugåuput, igdloKarfiuvdle tåussuma avatåne av- Kuserngit ivssuinarnik Kagdligauv- dlutik. kisiåne jeepip angatdlavigineK saperKajångilai. jeepip avKuserngit sapilerpagit avKuserngup avatånut pinartariaKarpoK ivigaKarfikutdlo i- ngerdlaordlune, tåssame taimågdlåt Kituatdlagkångame. nuname tåssane uvdlormut KimugserfigisinaussaK iso- rartunerpåK téssaugajugpoK 400 km, tåssalo taima angnertutigissumut ni- kisinaugåine iluagtitsinermik taissa- riaKarpoK. atissat Kangarssuardle atornenartut nunap inue issikumikut indianer- nut erKainartuput, Kernertunik nu- jagdlit, manigsumik Kivdlertumik a- migdlit, uluåkåt Kingagssarigsutdlo. atissamik sussusé agsut pingårtipait rusitdlo timerssortartorpalårtunik ati- ssarissartagait akårissarnagit. nukag- piarKat atuarfingmut atissarissarta- gait tåssaussarput kavåjat ånoråmi- nernik sanåt Kardlitdlo, niviarsiarKat- dlo tamangajangmik takisunik per- dlåjaKarput kjolimik kajortut Kåvinut ningisimassagkatik, kjolimigdlo Kåva- tigut såliaKusissårtardlutik. niviarsi- arKat nukagpiancatdlo Kungaserute- Kartarput augpalugtunik. inersimassut sutdlisait avdlamiunit sunigaunerusimåput, amerdlaKissut- dle sule ateKutaussaKarput, tåssa ka- våjaK takisoK nuerssagagssamit sili- kimigdlunit pissoK KalipautigeKissoK. inuit inugsiarnersuput ikingutingner- suvdlutigdlo. takornartaK nuname a- ngalatitdlune nerssutinik pårssissu- maskinat atordlugit niorKutig- ssiorfiussune igdlut nutåliaf por- toKissut sanaorforneKarput, avKU- serngit nålagauvfingne kifdlerne avKusinernut erxainardlutik. mut igdloKarfinguarmiunutdlunit au- laterigune inugsiarneKissumik akine- KalertortarpoK. atuagkat tulugtut ikigtuinåuput Tarzanimigdle filmiliat pigalugit erKartussissuneK Douglas ornitami- nut pivdlunilo oKalugtigssineKarpoK Ochibalimik ateKartumik tulugtordlu- inardlo OKalugtumik. oKalugtigiligå ukiut sisamat Ulan Batorip iliniarfi- ssårssuane tulugtut iliniarsimavoK. tulugpalårdlune OKalugtarpoK isuma- Karpordlo tamåna pissuteKartoK tu- lugtut iltniartitsissigissane rusiussoK Oxfordiminikungmat. Mongoliamiut OKautsinik soKutigissaKartuput. ilini- arfissårssuarme tulugtut iliniartut 100-uput, kisalo tibetimiutut, rusitut manchuriamiututdlo iliniartitsisso- KarpoK. atuagkanik atorniartarfingmut pu- lårneK pakatsinartusimavoK atuagkat tulugtut katerssugautausut ikigpat- dlårnerat pivdlugo. amerikamiut a- tuagkiortuinit katerssugauteKarput taimågdlåt atuagålunguit Mark Twainimit, Jack Londonimit John Steinbeckimit Taylor Caldwellimit Teodore Dreiserimitdlo. tuluit atuag- kiortuinit takugssåuput Dickens åma- Nye, moderne højhuse rejser sig i industribyerne og giver gade- billedet et vestligt præg. lo Somerset Maugham. amerikamiut filmiliåinik aperine- Karame oKalugtå akisimavoK Tarzan- filmit kisimik pigineKartut. tauvale Douglasip kinå pakatserpalugtoK ma- lugisimariaramiuk OKalugtå umisår- palungajagtumik Kungujugdlune ape- risimavoK: avdlanik Tarzaniungitsu- nik ama filmiliortaraluarpise? nunap inue amerikamiunitdlo sunigausimanerat Mongoliamiut nipilerssorumatuju- put, erinarssornermik Kitingnermigdlo nuånarissaKardlutik. amerikamiut Ja- panip KeKertaisa ilånit Okinawamit radiukut autdlakåtitsissarfiat tusar- neKardluartarpoK, autdlakåtitsissar- figdlume tåuna avKutigalugo nuna- mut tåssunga ungaseKissumut jazze åma erKuneKarsimavoK nuånarineKa- Kalunilo. mongoliamiut inuiagtut o- Kalugtuagssartatik erinarssornikut o- Kalugtuarissarpait OKausertaitdle ta- kivatdlårajungitdlat avdlångoraru- jugssuåinartardlutigdle. erinarssorneK pissarneK maligdlugo ingiorneKartar- poK agissamut erKainartumik mar- dlungnik noKartilingmik Morin Khourimik taineKartartumik. erinarssut takinermik taigdlalik a- merdlanertigut alianartumik tunule- KartarpoK sordlo narssarujugssuarne kiserdliornernik, amale nåinerussunik taigdlaKartoKartarpoK tamåkulo a- merdlanertigut Kimassussarput a- sangningniakujungnermigdlunit tu- nuleKartardlutik. mongoliamiut igdlue Mongoliap kujasingnerussortå ate- KarpoK Cobimik narssarssuaK inoKa- juitsungassoK. Cobip kangisingneru- ssortå sioraussorujugssuvoK upernå- kut siorarssuit putsutut Kangåtakå- ssardlutik igdloKarfitdlo angnerssåt anguvdlugo terKartardlutik. nunap tamatuma kujasingnerussortå angner- ssåt anguvdlugo terKartardlutik. nu- nap tamatuma kujasingnerussortå 6- liaKarfiuvoK nuna tamåkerdlugo olia- mik pilersorsinauvdlugo, nunavdlo ta- matuma kipasigsua naggoringnerulår- poK. Gobip inue nerssutautiliuput a- PH0N0-TRIX TRANSISTOR BÅNDOPTAGER FORLANG SPECIALBROCHURE HOS RADIOFORHANDLEREN IMPORT. FRODE HERLØV & CO., KBH. K. BISCUITS bedst til bedste venner! ikmgutiginerpaussanut pitsaunersiussissariaKarpot:! danskit kunglkulnlk pUersuissOK ENGELSK-DANSKWBISCUITS FABRIK LEVERANDØR TIL DET KGL. DANSKE HOh i&,%y ANGLI Skjorten -e*v dcj&g Angli — ilugdleK pitsak! ha' sukces - brug BRYLCREEM Moderne mænd bruger hver dag Brylcreem, for Brylcreem får håret til at sidde perfekt og naturligt hele dagen — uden at fedte. Gor det bedste for Deres hår, brug Brylcreem. ØRT HÅB NYT UV 14

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.