Atuagagdliutit - 11.03.1992, Side 11
GRØNLANDS FISKERITIDENDE
IMARPUT
11
Maleruagassat nutaat
Nye fiskeriregler
Oqaasertaliussat inatsisitigut pituttuisut takuneqarsinnaapput »Inatsisartut inatsisaasa / Inatsisartut peqqussutaasa /Namminersornerusut nalunaarutaasa
tamanut saqqummiunneqamerini«.
De juridisk bindende tekster findes i serierne »Offentliggørelse af landstingslove / Landstingsforordninger / Hjemmestyre bekendtgørelser«.
Namminersornerullutik Oqartussat
nalunaarutaat nr. 40
ulloq 30. december 1991-imeersoq
1992-imi Atlantikup avannaata
kangiani Nordsømilu aalisarsin-
naanermut akuersissutit pillugit.
Inuussutissarsiutigalugu aalisarneq pillugu Inatsisartut
inatsisaanni nr. 17, 22. oktober 1990-imeersumi, 7,18,19
aamma 28 naapertorlugit aalajangersarneqarpoq:
§ 1. Nalunaarut atuuppoq angallatit Kalaallit Nunaan-
ni nalunaarsorneqarsimasut atorlugit Atlantikup avan-
naata kangiani (62°N-ip avannaani) issittup avannaata
kangiata saarullianik inuussutissarsiutigalugu aalisar-
nermut, taamatullu aamma Nordsømi (62°N-ip kujataa-
ni) Norgep sineriaata avataani killeqarfiup iluani saarul-
linniarluni saarulliillu ilaqutaanik sejinik kullerinillu aa-
lisarnermut.
§ 2. Naalakkersuisut ukiut tamaasa angallatit Kalaallit
.Nunaanni nalunaarsorneqarsimasut eqqarsaatigalugit
annerpaamik pisarisinnaasaat aalajangersartassavaat.
§ 3. Svalbardip avataani aalisakkanik illersuiniarluni
killeqarfigititap iluani raajarniarluni aalisarneq 1992-imi
taamaallaat akuerineqarpoq.
§ 4. Aalisarneq taamaallaat ingerlanneqarsinnaavoq
angallatinit aalisarsinnaanermut akuersissummik pigisa-
linnit pigineqartunit. Aalisarsinnaanermut akuersissum-
mi kilisaataatileqatigiit pisassaasa annertussusaat allas-
simasinnaavoq.
Imm. 2. Aalisarsinnaanermut akuersissut qinnutigine-
qarluni nalunaarutigineqarsinnaavoq sivisunerpaamik
qaammatisiutit malillugit ukiumut aalajangersimasumut
ataatsimut.
Imm. 3. Aalisarsinnaanermut akuerineqarnissamut
piumasaqaataavoq Norgep sineriaata avataani killeqar-
fiup iluani aalisarnermi qalorsuit 135 mm-inik nigarta-
kinnerusut atorneqannginnissaat, taamatullu aamma aa-
lisarnermi atortunik atuineq pillugu maleruagassat nu-
nat tamat akornanni aalajangersarneqarsimasut malin-
neqarnissaat.
Imm. 4. Norgep sineriaata avataani killeqarfiup iluani
aalisarnermi nungutsaaliuiniarluni teknikkikkut norskit
maleruaqqusaat atorneqassapput.
Imm. 5. Aalisarsinnaanermut akuerineqarnissamut
piumasaqaataavortaaq kilisaataatileqatigiit pineqartut
Kalaallit Nunaata eqqaani angallat pineqartoq atorlugu
saarullinniarluni aalisarsinnaanermut akuersissummik
pigisaqarnissaat.
Imm. 6. Aalisarsinnaanermut akuersissummi aalisar-
neq pillugu piumasaqaatinik erseqqinnerusunik aalaja-
ngersaasoqarsinnaavoq.
Imm. 7. Naalakkersuisut qinnuteqaateqartoqareerne-
ratigut pissutsillu immikkut illuinnartillugit imm. 5-imi
piumasaqaammik sanioqqutsisinnaapput.
§ 5. Angallammi sumiluunniit aqumiut minnerpaamik
60%-ii inuttallu allat tamarmik
1) inuiaqatigiinnut kalaallinut aalajangersimasumik at-
tuumassuteqartussaapput,
2) Kalaallit Nunaanni najugaqavissutut inuit nalunaar-
sorsimaffianni nalunaarsorsimassallutik, ukiunilu ki-
ngullerni marlunni ataavartumik nalunaarsorsimasimas-
sallutik, aamma
3) tamakkiisumik Kalaallit Nunaannut akileraartartuus-
sallutik, ukiunilu ilivitsuni kingullerni marlunni ataavar-
tumik tamakkiisumik akileraartartuusimassallutik.
Imm. 2. Tamatumunnga atatillugu inuttat uku »aqu-
miutut« paasineqassapput:
1) Naalagaq,
2) aquttut,
31 igasoq/hovmesteri,
41 trawlbasi aamma
5) fabrikimi pisortaq sulinermillu siulersuisoq (forman-
di).
Imm. 3. Maskinaqarfimmi pisortaq maskinmesterillu
imm. 1-imi aalajangersakkanut ilaatinneqanngillat.
Imm. 4. Imm. 1-imili nr. 2)-mi 3)-milu aalajangersak-
kat atortinneqassanngillat pineqartoq piffissami pine-
qartuni Kalaallit Nunaata avataaniissimapput aalisarne-
rup iluani ilinniagaqarnerminut atatillugu.
Imm. 5. Naalakkersuisut immikkut pissutissaqartillu-
gu - soorlu nunami tunisassiorfiit pilersorneqarnerisa
qulakkeemeqarnissaat eqqarsaatigalugu - maleruagas-
sanit imm. 1-imi taaneqartunit allaanerusunik aalaja-
ngersaasinnaapput.
§ 6. Issittup avannaata kangiata saarullianik aalisar-
nermi aalisakkanik allanik 10% tikillugu saniatigut pisa-
qartoqarsinnaavoq.
Imm. 2. Raajat eqqaassanngikkaanni Atlantikup
avannaata kangiani aalisakkanik allanik issittup avan-
naata kangiata saarullerinngisaanik aalisarneq amerlas-
sutsinit imm. 1-imi taaneqartunit killilerneqarsimassaaq.
§ 7. Naalakkersuisut § 2, imm. 1 naapertorlugu anner-
paamik pisarisinnaasat annertussusaat ukiup ingerlane-
rani allanngortissinnaavaat. Naalakkersuisut taamatut-
taaq pineqartup iluani aalisarsinnaaneq killilersinnaa-
vaat.
Imm. 2. allanngortitsisinerit killiliinerillu imm. 1 naa-
pertorlugu taamaallaat atuutilersinnaapput kattuffiit su-
sassaqartut isumasioqatigeernerisigut.
§ 8. Aalisarsinnaanermut akuersissut imaluunniit assi-
lillugu nuutinneqamera angallammiitinneqassaaq.
§ 9. Aalisarneq unitsinneqassaaq
1) § 2, imm. 1 aamma § 6, imm. 1 naapertorlugit kalaallit
pisassaat tamakkerlutik pisarineqarpata, aamma
2) pisassarititaasut 4, imm. 1 naapertorlugu aalajanger-
sarneqarsimasut tamakkerlugit pisarineqarpata.
Imm. 2. Aalisarnerli kingusinnerpaamik unitsinneqas-
saaq Naalakkersuisut tamanna pillugu nalunaaruteqar-
pata. Taamatut nalunaaruteqarneq toqqaannartumik ki-
lisaataatilecjatigiinnut, angallammut tusagassiorfitsigul-
luunniit pisinnaavoq.
§ 10. Norgep sineriaata avataani killeqarfiup avataani
aalisarnermi nalunaarummi nr. 32-imi, 10. december
1987-imeersumi maleruagassat aalajangersarneqarsima-
sut atuupput.
Imm.2. Norgep sineriaata avataani killeqarfiup iluani
aalisarnermi aalisarneq nakkutilliineq eqqarsaatigalugu
norskit maleruaqqusaat atorneqassapput. Taamatuttaaq
nalunaarummi nr. 32 10. december 1987-imeersumi § 3,
imm. 1 atuuppoq.
§ 11. Aalisarnermi maleruagassanik imaluunniit aali-
sarsinnaanermut akuersissuteqarnermut piumasaqaati-
nik unioqqutitsinerit, akuersissummik atuisinnaatitaa-
nermik killiliinermik kinguneqarsinnaapput, taamatullu
aamma pinartunik pisoc]artillugu unioqqutitsisoqaqqit-
silluguluunniit aalisarsinnaatitaanermik arsaarneqar-
nermik. Tamanna pillugu Naalakkersuisut aalajangiis-
sapput, aalajangiinerlu nalunaarutiginninnermiit ullut
15-it qaangiutsinnagit Kalaallit Nunaanni Landsretimut
suliassanngortinneqarsinnaalluni.
§ 12. Aalisarsinnaanermut akuersissut allanut atugas-
sanngortinneqarsinnaanngilaq.
Imm. 2. Aalisarsinnaanermut akuersissut atorunnaas-
saaq,
1) inuk aalisarsinnaanermut akuersissummik pigisaqar-
toq toquppat,
2) ingerlatseqatigiiffik aalisarsinnaanermut akuersis-
summik pigisaqartoq atorunnaarsinneqarpat,
3) angallat aalisarsinnaanermut akuersissummik pigisa-
lik tunineqarpat umiuppalluunniit.
Imm. 3. Aalisarsinnaanermut akuersissummik tunni-
ussinermi tunngavigineqartuni allannguutit, taakkunun-
nga ilanngullugit piginneqataallutik tunuliaqutaasut al-
lanngorneri, akuerisassanngorlugit Naalakkersuisunut
saqqummiunneqartassapput.
§ 13. Nalunaarummi matumani § 2, § 4 imm. 1, §§-inillu
7-imiit 9-mut unioqqutitsinerit aalisarsinnaanermullu
akuersissuteqarnermut atatillugu piumasa- qaataasunik
sumiginnaanerit akiliisitaanermik kinguneqarsinnaap-
put. Tamanna pillugu suliassat nalinginnaasumik inuus-
sutissarsiutigalugu aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsi-
saanni maleruagassat malillugit suliarineqartassapput.
Imm. 2. Aktieselskabi, anpartsselskabi, andelsselskabi
kilisaataatileqatigiilluunniit unioqqutitsisimappata
ingerlatseqatigiiffik immini akiliisinneqarsinnaavoq.
§ 14. Nalunaarut atuutilissaaq 1. januar 1992.
Imm. 2. Peqatigitillugu atorunnaarpoq 1991-imi Atlan-
tikup kangimut avannaani issittup saarullianik aalisar-
sinnaanermut akuersissuteqartarneq pillugu Namminer-
sornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 30, 24. sep-
tember 1991-imeersoq.
Namminersornerullutik Oqartussat, ulloq 30. december 1991
Kaj Egcdc / Jørn Gravcrsen
Hjemmestyrets bekendtgørelse
nr. 40 af 30. december 1991
om licens til fiskeri i
Nordøstatlanten og Nordsøen i 1992.
I medfør af §7, §§ 18 og 19 samt § 28 i landstingslov nr.
17 af 22. oktober 1990 om erhvervsmæssigt fiskeri fast-
sættes:
§ L Bekendtgørelsen finder anvendelse på erhvervs-
mæssigt fiskeri med grønlandsk indregistrerede fartøjer
efter nordøstarktisk torsk som drives i det nordøstlige
Atlanterhav (nord for 62°N) samt fiskeri efter torsk, sej
og kuller, som drives i norsk kystzone i Nordsøen (syd
for 62°N).
§ 2. Landsstyret fastsætter hvert år de højst tilladte
fangstmængder for grønlandsk indregistrede fartøjer.
§ 3. Inden for fiskerværnszonen ved Svalbard er kun
fiskeri efter rejer tilladt i 1992.
§ 4. Fiskeri må kun drives med fartøjer, hvis ejere har
licens hertil. Licensen kan angive størrelsen af rederiets
kvote.
Stk. 2. Licens søges og meddeles for højst et kalender-
år ad gangen.
Stk. 3. Det er en betingelse for licensen, at der ved
fiskeri uden for norsk kystzone ikke fiskes med maske-
vidder under 135 mm, og at internationalt fastsatte regler
om anvendelse af redskaber overholdes. Ved fiskeri in-
den for norsk kystzone finder de norske regler anvendel-
se med hensyn til tekniske bevaringsforanstaltninger.
Stk. 4. Licensen er endvidere betinget af, at det pågæl-
dende rederi har licens til fiskeri efter torsk ved Grøn-
land med det pågældende fartøj.
Stk. 5. Der kan fastsættes nærmere vilkår for fiskeriet
i licensen.
Stk. 6. Landsstyret kan efter ansøgning og under særli-
ge omstændigheder fravige betingelserne i stk. 5.
§ 5. Mindst 60% af officererne og samtlige øvrige
besætningsmedlemmer ombord på ethvert fartøj skal
være personer, der
1) har fast tilknytning til det grønlandske samfund,
2) har folkeregisteradresse i Grønland og har haft folke-
registeradresse i Grønland i hele de forudgående to år,
og
3) er fuldt skattepligtige til Grønland, og har været fuldt
skattepligtige til Grønland i hele de to forudgående
kalenderår.
Stk. 2. Ved »officerer« forstås i denne sammenhæng
besætningsmedlemmer af følgende kategorier:
1) Skipper,
2) styrmænd,
3) kok og hovmester,
41 trawlbas og
5) fabriksleder og -formand.
Stk. 3. Maskinchef og maskinmestre er ikke omfattet
af reglerne i stk. 1.
Stk. 4. Reglerne i stk. 1, nr. 2) og 3) finder dog ikke
anvendelse, når vedkommende midlertidigt inden for
den nævnte periode har opholdt sig uden for Grønland
med henblik på uddannelse inden for fiskerisektoren.
Stk. 5. Landsstyret kan under særlige omstændighe-
der - herunder hensynet til at sikre forsyningen til land-
anlæg - give dispensation fra reglerne i stk. 1.
§ 6.1 fiskeriet efter nord-øst-arktisk torsk må der tages
op til 10% bifangst af andre arter.
Stk. 2. Med undtagelse af rejer skal fiskeriet i det
nordøstlige Atlanterhav efter andre arter end nord-øst-
arktisk torsk være begrænset til de i stk. 1 nævnte mæng-
der.
§ 7. Landsstyret kan i løbet af året ændre størrelsen af
den højst tilladte fangstmængde, jf. § 2, stk. 1. Landssty-
ret kan endvidere begrænse adgangen til fiskeri inden
for de omhandlede områder.
Stk. 2. Ændringer og begrænsninger efter stk. 1 kan
først sættes i værk efter høring af de involverede organi-
sationer.
§ 8. Licensen eller en kopi af den skal opbevares
ombord.