Atuagagdliutit - 06.07.1992, Blaðsíða 5

NR. 76 1992
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
5
Flora Heilmann Nunatta Katersugaasiviani ukiuni qulini sulisimavoq
NUUK(KR) - Ukiut qulit
matuma siorna Nunatta Ka-
tersugaasivia Nuummiittoq
piniarneq aalisamerlu pillu-
git saqqummersitsigaluttu-
alersoq AG-p allaaseraa. As-
sit ilaanni Flora Heilmann
takuneqarsinnaavoq. Taa-
manimiilli qanoq pisoqarsi-
mava?
Nunatta Katersugaasivia-
ni Nuummiittumi Flora
Heilmann april 1992-imi
aallartippoq. Katersugaasi-
vik aanaveersaasussatut
ilinniartusssarsiorpoq, Flo-
ralu qinnuteqarluni. Taa-
mani Flora 24-nik ukioqar-
poq, Kigutileriffimmilu oqa-
lutsitut ukiup ataatsip mis-
saa sulisimalluni. Florali
isumaqarpoq periarfisssat
tamarmik ammasut.
- Sapissangallugu isuma-
qaraluarpunga, kisianni
ilinniartissallunga oqarfi-
gaannga.' Tamatuma naler-
piaani kalaalinngorsaaneq
aallarteruttorsimavoq, ator-
liillu sapinngisamik amerla-
nerpaat kalaallinik inutta-
lersomiarneqarlutik. Dan-
markim i katersugaasivinni
sulisut ilinniarsimasuupput
immikkullu ilisimasaqar-
tuullutik, uagulli maani su-
leqatigiinnguuvugut sunik
tam anik assigiinngitsunik
suliaqartartut. Ukiut mar-
luk allortarlugit Køben-
havnimi Nationamuseum-
mimeersoq aanaveersaasar-
toq nutaaq takkuttarpoq.
Nalornisuulaartarput
- Ukiut qulit siulliit soquti-
ginaqaat, suummi tamar-
mik nutaajummata. Natio-
nalmuseummimeersullu su-
leqatigalugit aamma soquti-
ginaqaaq. Taakkuuppummi
immikkut ilsimasallit, kisi-
anni ilaanneeriarlutik na-
lornisuulaartarput. Suleqa-
tigiit akornanni tupinnaan-
nartumik ataqatigiinneqar-
poq. Massakut tamanna im-
maqa annikinnerulerpoq
katersugaasiviup allagaate-
qarfiullu kattunneqarneri-
sigut. Aningavallaalersima-
voq, Flora Heilmann oqar-
poq.
- Allaffuniutut sulinerun-
ngilaq, fabrikkimilu suliner-
tut suliat aalajangersim asu-
nik amerlassuseqartussaan-
ngillat. Suliaq namminerlu-
innaq ingerlatassaavoq.
Ilaanneeriarlunga misilit-
taasariaqartarpunga. Aam-
ma assassornartorujussuu-
voq, soorlu assersuutigalu-
gu saqqummersitsineq pia-
reersarneqaleraangat. Ka-
laallisuuut ilusissaviat ati-
tinniartarparput, inuusaa-
siaannarniissinnaanngim-
matami, Flora Heilmann
oqaluttuarpoq.
- 80-ikkut qiteqqunnerani
marloriarlunga Københav-
mini Nationalmuseummi-
mut ilinniariartortarpunga.
Kiisalu Kujataaniit Avan-
naanut sineriak tamaat suli-
ninnut atatillugu angallavi-
gisarsimavara. Avannarpar-
nerpaaffiga tassa Qaanaaq,
tassani Kunud Rasmusse-
nip ulluata iluarsaannera-
nut atatillugu angalaninni
qimusserpunga. Illu taanna
massakkut katersugaasivin-
ngortinneqarpoq. Taamani
uanga kaatersugaasivimmi
pisortaq peqatigalugu illup
nuunneqarnera nakkuti-
gaarput, katitersugaatillu
misissorlugit. Ukiut mar-
lussuit matuma siorna
Namminersornerullutik
Oqartussat aamma North
West Territories kulture-
qarneq pillugu isumaqati-
giissuteqarmata Canada-
miippunga.
Sulinngiffeqarallarpoq
Flora ulluni makkuna Nu-
natta Katerssugaasivianit
sulinngifleqarallarpoq. Ta-
matumunnga pissutaavoq
ukiarmi napparsimalersi-
m anera uningasariaqarsi-
maneralu, nakorsat manio-
depressivertutut unitsim-
manni. Ullumikkut Flora
peqqissilersimavoq, unga-
sippallaanngitsukkullu suli-
leqqinnissani naatsorsuuti-
galugu.
Ukiuni arlaqartuni Flo-
rap peeqqani najugaqatigaa,
ukiullu sisamat matuma si-
oma panissaarlutik. Naak
inersimasut taakku marluk
massakkut ineqatigiinngik-
kaluarlutik panitsik pissuti-
galugu naapeqatigiittuar-
tarput.
1984-imi Flora aappanilu
Florap inuunermini angala-
nerisa nuannernersaannik
angalaarput. Nairobiliarput
qeqertanullu Seychellerne-
nut Afrikap kaninut sineri-
aaniittunut ingerlaqqillu-
tik.
- Angalanerput pissanga-
naqaaq. Afrikami uumasu-
nik takomarniarluta anga-
larusussimagaluarpugut,
peqataaniarlutilli nalunaar-
tut ikippallaarsimapput.
Massakkut suleqatima ilaat
ilagalugu kangerlummut
angalaartarpugut, taanna
kangerlummi aasarsiortar-
feqarami, Flora Heilmann
oqaluttuarpoq.
- Ukiup pingasut tullerii-
siinnarlugit Saqqaq-kultur-
illit nunaqarfigisimasaat
Diskobugtimi assanneqar-
nerini peqataasarsimavu-
nga. Qaammat ilivitsuk-
kaarlugu taavaniittarpugut,
sulinerpullu ullaakkut arfi-
neq pingasuniit ualikkut si-
samat tungaannut suline-
runngilluinnarpoq. Naak
uanga assaaneq suliarin-
ngikkaluarlugu assaaqataa-
tinneqartarpunga. Suut as-
sigiinngitsut ukiuni 4.000-
ini inuup assaanit atorne-
qarsimanngisut tigummil-
lugit misigisaavoq tupinnar-
luinnartoq. Saviit ipullit,
ujaqqanit sakkuliat, skålit
qisuit aserorneqanngitsut
atisallu sinneri nassaarisar-
pagut. Taamani inuusut
sakkuluttorujussuartut
takorloortarniarlugit pigi-
sat sakkullu taama suliaril-
luagaatigisut nassaarisaler-
lugit isuma allanngorluin-
nartarpoq, Flora Heilmann
oqarpoq.
Qilakitsoq
- Atisat Qilakitsumeersut
ilaat aanaaveersaaqataafli-
gisimavakka. Atisat ukiut
pingasut qaangiuttut Dan-
markimit utertinneqaramik
aanaveersarneqareersimap-
put. Kisianni karsersuaq
ilanngullugu nassiuneeqar-
simavoq assigiinngitsunik
imalik, Danmarkimi aana-
veersarneqanngitsoorsima-
sunik imalik. Danmarkimi
aanaveersaasimasup maan-
narluni atisat aanaveersar-
neqarnissaannik ilinniartip-
paanga. Tamaaliorumasi-
magama qunusuissimaqaa-
nga. Taamaattorli amermit
tupiliarujussuaq atisallu
sinnikordersimasai aana-
veersarpakka, Flora Heil-
mann oqaluttuarpoq.
- Pisoqqanik suliaqartillu-
ni inuiattut kulturerisamik
oqaluttuarisaanermillu ilik-
kagaqarnartuuvoq. Kalaal-
lisut kinaassuseqameq tas-
suunakkut uppernarsarrne-
qartarpoq. Oqaluttuarisaa-
neq paasisaqarfigalugu so-
qutiginartuuvoq, oqqaluttu-
arisaanikkullu tunuliaquta-
r is anik tammatsaaleeqataa-
sutut misiginarluni. Oqalut-
tuarisaaneq nangeqattaar-
tutut takisoorujussuartut
paasinartutulli isigaara.
Kuluturimit allamiit kul-
turimut allamut nuuttaqat-
taarnikkut ineriartorneq
takorloorsinnaalluarpara.
Atisat Qilakitsumeersut
eskimot pikkorissimasssusi-
atuppernarsarpaa, aammali
takutillugu aalajangersima-
sunik ilusilinnik atisaliorto-
qartarsimasoq. Timit pa-
niinnarnikkut misissorne-
qarnerat pissarsiviusima-
qaaq, annertoorujussuar-
millu ilisimasaqalersissi-
m allu ta. Taakku mi nassaa-
rineqanngikkallarmata ka-
laallit oqaluttuarisaanerat
qallunaat maanga tikinne-
ratigut kalaallillu kristumi-
unngortinneqarnerisigut
aatsaat aallaartissimassaga-
luarmat. Kristumiusssuseq
sioqqullugu kinaasuseqarsi-
manermut uppernarsaatis-
saqaratta tanngasssimaaru-
tigisariaqarparput.
Alapernaassuseq
Qilakitsumi atisaliaasartut
assilillugit Flora Heilmann
imminut atisaliuussimavoq.
Atortarsimavaa, ullunili
makkunani taanna Silamiu-
ni isiginnaartitsisartut ilaa-
ta atorallarpaa.
- Suleqatiga Johanne
massakkut Qeqertarsuarmi
katersugaasivimmi pisor-
taasoq peqatigalugu sulia-
raarput. Aamma kamiliorsi-
mavunga, saanernillu qipe-
ruineq misilisssimallugu.
Misilittaarusuppunga, kisi-
anni suut tamaasa qulik-
kaarlugit suliarinissaat siu-
nertarinngilara. Misilittaa-
vunga sapinnginnera upper-
narsissallugu nuannarisuu-
gakku. Inuk unittoorna-
veersaarniaruni alapernaat-
suusariaqarpoq, taassuma-
miuna inuk ingerlatikkaa,
Flora Heilmann oqarpoq.
- Inuk unittoornaveersarniaruni alapernaatsuusariaqar-
poq, taassumaniuna inuk ingerlajuartikka. (Ass.: Louise-
Inger Lyberth)
- Mennesket skal være i gang og nysgerrig, det er det, der
driver værket, siger Flora Heilmann. (Foto: Louise-Inger
Lyberth)
NUUK(KR) - »Ukiut qulit matuma siorna« qule-
t am at i gut eqquissinnaasanngilarput. AUaase*
siulleq ullumnikkut saqqummiussarput
mi oqaluttuarineqarpoq katersugaasivimmi
GRØNLANDS HJEMMMESTYRE SØGER
FULDMÆGTIG
Til Landstingets Bureau
I Landstingets Bureau er en stilling som fuldmægtig le-
dig til besættelse snarest muligt.
Landstingets Bureau varetager sekretariatsfunktionen for
Grønlands Landsting, herunder forberedelse, gennemfø-
relse samt afslutning af Landstingets samlinger.
Koordinationen af kontakten til Nordisk Råd, Vestnor-
dens parlamentariske Samarbejdsråd og Inuit Circumpo-
lar Conference henhører ligeledes under bureauets områ-
de.
Stillingen omfatter bl.a. løbende sagsbehandling af mate-
riale fra de af Landstinget nedsatte udvalg, herunder sekre-
tærfunktionen for Grønlands Ligestillingsudvalg, og en
række andre opgaver bl.a. udgivelse af materiale vedrø-
rende Landstinget. Desuden bistår fuldmægtigen Lands-
tingets to repræsentanter i Nordisk Råd.
Stillingen ønskes besat med en medarbejder med juridisk,
statsvidenskabelig eller lignende uddannelse. Stillingen
besættes i henhold til overenskomst mellem Grønlands
Landstyre og Danmarks Jurist- og Økonomiforbund.
Der kan anvises bolig, for hvilken der betales efter gæl-
dende regler.
Der ydes fri tiltrædelsesrejse og bohavetransport og efter
mindst 3 års ansættelse fri fratrædelsesrejse og bohave-
transport. Endvidere ydes der for hver 2 års ansættelses-
periode en feriefrirejse.
Opmærksomheden skal henledes på, at tjenestemænd i
staten og ansatte efter en række AC- overenskomster, bl.a.
overenskomsten mellem DJØF og Finansministeriet, har
ret til tjenestefrihed uden løn i forbindelse med ansættelse
under Grønlands Hjemmestyre.
Yderligere oplysninger kan indhentes ved henvendelse til
tlf. 2 30 00, bureauchef Alibak Steenholdt, lokal 4415, eller
kontorchef Peter Aarup Andersen, lokal 4429.
Ansøgning med oplysning om uddannelse og tidligere be-
skæftigelse, bilagt kopi af eksamensbeviser m.v., frem-
sendes, tydeligt mærket med STILLINGSOPSLAG NR.
189, til
Grønlands Hjemmestyre
LANDSTINGETS BUREAU
Box 1060‘3900 Nuuk
Ansøgningsfrist: - Ansøgninger skal være Landstingets
Bureau i hænde senest den 3. august 1992.