Atuagagdliutit - 14.03.1996, Blaðsíða 12

12
Nr. 21 • 1996
GRØNLANDSPOSTEN
Vanessa Redgrave og Richard Harris på listen
Endnu mangler blandt andre Smillas far
NUUK(arl-.) - Mens de første
scener bliver »skudt« på et
gammelt russisk skib i Kal-
kbrænderihavnen i Køben-
havn til den internationale
film »Smilla’s sense of
Snow«, som filmen kommer
f Bliv væk
NUUK - Selv om Nuuk
er plaget af stor arbejds-
løshed og lange venteli-
ster til boliger og institu-
tionspladser, prøver
mange mennesker fra
kysten alligevel lykken i
landets hovedstad.
- Det er ingen god idé,
siger Atassuts medlem
af kommunalbestyrel-
sen i Nuuk Aggooraq
Lynge.
- Vi har i Arbejdsmar-
keds- og Erhvervsudval-
get og i Socialudvalget
bemærket, at der sker en
uorganiseret tilflytning
til Nuuk, især kommer
der flere arbejdssøgende
tilflyttere med deres
familier. Det skyldes
sikkert, at der også er
mangel på beskæftigelse
i andre kommuner.
- Atassut mener, at vi
overfor de andre kom-
muner skal understrege,
at der er både arbejds-
løshed og boligmangel i
Nuuk, siger Aggooraq
Lynge.
V_______________________)
til at hedde på de internatio-
nale plakater, så forhandles
der fortsat kontrakter om de
ledende roller i fdmen.
Senest er der skrevet kon-
trakt med de engelske skue-
spillere Vanessa Redgrave og
Richard Harris blandt andet
kendt fra filmene »Manden
de kaldte hest«. De to skal
dels spille den lidt mystiske
tidligere regnskabskyndige
dame i en lukket Kryolitbrud-
svirksomhed »Eva Liibing«
og Richard Harris spiller
»Tork«. En række af skurke-
ne ombord i skibet er fundet
blandt andet »Jakkeisen«, der
spilles af Jiirgen Vogel og
Lukas af Mario Adorf. I andre
roller ses Claire Skinner, Jim
Broadbent og Peter Capaldi.
Det huskes, at Agga Olsen
har fået en vigtig rolle i fil-
men, dertil kommer nu også
landsstyremedlem Maliinann-
guaq Markussen Mølgaard,
der har fået rollen som Smil-
las mor. Endelig er der blevet
en rolle til den syv-årige Ida
Julie Andersen, der skal spille
Smilla som barn, mens rollen
som det blinde sproggeni, der
myrdes, spilles af en canadisk
inuk, ligeså skal drengen, der
dræbes, spilles af en canadier,
fordi man ikke kan finde en
grønlændsk dreng, der kan til-
strækkelig meget engelsk til
at spille rollen.
Smillas far
Endnu mangler man at få pla-
ceret rollen som Smillas far.
Der går vedholdende rygter
om, at der føres forhandlinger
med den internationale stjer-
ne Gene Hackmann om denne
rolle - ham fra »Den franske
Forbindelse«, men det afvises
fra de steder, hvor man kan
afvise noget sådant, men der
Nuuk aningaa-
sarissaarpoq
NUUK - Nuup Kommu-
neata aningaasaqarnera
ingerlalluarpoq.
Kommunalbestyrelsip
ataatsimiinnerani kingul-
lermi ilisimatitsissutigi-
neqarpoq 1995-imut naa-
tsorsuutinut missinger-
suusiaasimasut 8,5 milli-
oner kroninik pitsaane-
russagunartut. Ingerlatsi-
vinni amerlanemi atuinik-
innerusimaneq akileraa-
rutitigullu isertitat amer-
lanerulernerat tamatu-
munnga peqqutaapput.
Kommunip 1995-imut
missingersuutai 1994-imi
ukiakkut akuerineqarma-
ta kommunalbestyrelsip
naatsorsuutigisimagaluar-
paa 4 millioner kroninik
amigartoortoqassasoq.
1995-ip ingerlanerani
missingersuutil aaqqiiffi-
gineqartarput, ukiullu i-
ngerlanerani ilimanarsi-
galuarpoq kommuni 20
V__________________________
forhandles på livet løs, og der
tales meget om, at sagen skul-
le have været på plads i week-
enden, erfarer AG.
Hvis nogen skulle have
glemt det, så spilles hovedrol-
lerne af Julie Ormond og
Gabriel Byme.
millioner kroninik ami-
gartoorumaartoq. Taama-
tulli ajortigisumik piso-
qanngilaq, 1995-ilu qaan-
giummat amigartoorutaa-
sut millionit marlussuin-
naapput.
Kommuni suli pitsaa-
sumik akiliisinnaassuse-
qarpoq, aammalu
1995/96-imi ukiut nikin-
neranni kommunip karsi-
aniittuutai 85 millioner
kroniupput.
Siumumiit Laannguaq
Lynge-p naatsorsuutit
inerneri naammagisima-
arpai: - Tusakkagut siulli-
it isumalluarnarsiman-
ngikkaluartut isumalluar-
nartunik taarsersimaler-
put.
Aammattaaq Atassum-
miit Aggooraq Lynge isu-
malluarpoq: - Neriuppu-
gut aammattaaq 1996-imi
Nuup Kommuniani sana-
artugassatut eqqarsaati-
gineqartut aallarteriarpata
naatsorsuutit inemeqarlu-
arumaartut.
( i N
Skolenævni
nutaaq
NUUK - Nuummi Ka-
ngillinnguani atuarfitta-
mi skolenævn-imik pi-
lersitsisoqarpoq.
Skolenævnimi ilaa-
sortat tassaappul siulit-
taasoq Mia Nielsen kii-
salu Apaa Chemnitz,
Karl Thue Nathanielsen
aamma Anthonithe
Bjerregaard.
Sinniisussatut toqqar-
neqarput Leif Aagård
Jørgensen, Franz Tre-
mel, Ole Levisen aam-
ma Tine Truelsen.
Atuarfik Ukaliusami
Ole Olsen skolenævni-
mi siulittaasussatut toq-
qameqarpoq.
Nyt skolenævn
NUUK - Den nye skole
på Kangillinnguit i
Nuuk har valgt sit skole-
nævn.
Skolenævnet består af
formanden Mia Nielsen
samt Apaa Chemnitz,
Karl Thue Nathanielsen
og Anthonithe Bjerrega-
ard.
Som suppleanter blev
valgt Leif Aagård Jør-
gensen, Franz Tremel,
Ole Levisen og Tine
Truelsen.
På Ukaliuassaq sko-
len er Ole Olsen blevet
valgt som ny formand
for skolenævnet.
V______________________)
QaUunaap Kalaallit
Nunaanniittup anngiijaatai
All. Lars Mosgaard, Nakorsaaneq, Qasigiannguit
Aatanngulerpunga. Paniga
meerartaangajalerpoq, taman-
naannaanngilarli. Qasigian-
nguani nakorsatut meerarpas-
suit inunngortut paaliortarsi-
mavakka, tamakkulu maanna
angajoqqaanngorratilerput.
Sulili qallunaajuvunga Ka-
laallit Nunaanniittoq.
Kalaallisut oqalussinnaan-
nginnerma ulluinnami sumin-
ngaanneerninnik eqqaasittu-
arpaanga.
Inuusoqalunga maanga pi-
vunga, maannalu utoqqalin-
gaatsiarpunga.
Kalaallisut oqalussinnaan-
nginnera erloqinarpa? Aap,
erloqinarpoq, oqaatsit nunami
sivisuumik najukkanni ator-
neqartut atorsinnaannginnak-
kit, maannami kinguaariit
taarsilerput.
Uannut erloqinarpoq, aam-
mami nunamut najukkannut
erloqinassaaq.
Arlalitsigut aallartitatut -
maanna tikisitanik taasarpaat
- amerlanertut allatulli im-
mikkut ajunngitsorsiassaqar-
punga.
Nassuerutigisariaqarpara
Kalaallit Nunaanni qallunaa-
jujuassallunga.
Kalaallisut ilikkarsinnaa-
navianngilanga.
Qaqugumulluunniit immik-
kut ajunngitsorsiassaqassaa-
nga.
Qaqugumulluunniit immik-
kut piginnaatitaanera maler-
someqaituassaaq.
Sooruna qallunaaq Ka-
laallit Nunaanniittoq akuli-
utsinniarneqanngitsoq?
Sooruna oqaatsit ilinniaru-
sunngikkai?
Ukiut 20-t missaanni sumi-
luunniit nunami allamiissima-
galuaruma, qularnanngitsu-
mik qangalili allatorluinnaq
akuliutsinneqarsimassagalu-
arpunga, kisiannili Kalaallit
Nunaanni qallunaaq taamatut
periarfissaqanngilaq.
Ukiut tallimat - arfineq
marluk ingerlaneranni nuna-
mi innuttanngorsimassagalu-
arpunga, oqaatsit ilinniarlugit,
immikkullu ajunngitsorsias-
sakka nunami innuttaasut a-
junngitsorsiassaattulli aam-
malu piumasaqaatit assiginik
atugassaqartinneqassagaluar-
punga.
Nunani amerlanerpaani -
aamma Danmarkimi - innut-
tatut allatut iliorneqarusuk-
kuma piumaffigineqarsimas-
sagaluarpunga; innuttaasutut
iliomeqarusukkuma, sulissa-
guma, nunamilu ajunngitsor-
siassat pissarsiarerusukkukkit
oqaatsit ilinniassagikka, aam-
mali oqaatsit ilinniamissaan-
nut piumasaqaatit naammas-
siniarlugit periarfissinneqar-
simassagaluarlunga.
Qallunaat Kalaallit Nunaa-
niittut 10 procentit missaan-
niippugut, ilaat sivikitsuin-
narmik najugaqartarput, allat
ukiualunnguani najugaqartar-
lutik.
Qallunaajusugulli nunasi-
vissimasut arlaqarpugut, ila-
qutaqalersimalluta, ilanngu-
terusukkaluarluta nunaqavis-
sutullu iliorusukkaluarluta.
Kalaalinngunngisaannassaa-
gulli.
Ajornartorsiut pingaameq
uaniippoq; nunani allanisut
nunani allamiusut taaneqar-
tartuusugut (ilaanneeriarlu-
talu pissutsini assigiinngitsuni
maanni nunami taamatut taa-
neqartarpugut), qaquguluun-
niit kalaallit assigalugit im-
mikkut piginnaatitaalernavi-
anngilagut, nunamilu innut-
taasutut pisinnaatinneqameq
angusinnaanaviamatigu.
Uanga paasinnittaasera ma-
lillugu Namminersornerullu-
tik Oqartussat ajoqutissartaa-
sa tamanna ilagaat.
Tamatuma isumagaa pis-
sutsini tamani - pisortat inuin-
naallu akomanni - inuit qanoq
isigissanerluta pitsaanerutin-
nerlugu namminneq aalajan-
gissallugu, nunat allamiutut
taaneqarsinnaavugut pissusi-
lersorfigineqarlutalu, allallu
iluamerutikkunikku nunaqqa-
titut isigineqarsinnaavatigut.
Taamaalilluni Kalaallit Nu-
naanni pisortat - nalunngisa-
minnik nalusaminnilluunniit -
pitsaanerusunik atugaqaler-
nissaq anguniarlugu, taamaa-
lillunilu marloqiusamik pine-
qameq ataavartinniarlugu a-
kisussaaffik tigorusunngit-
soorsinnaavaat.
Aappaatigut sulisussat ag-
gersinneqartarput tikisinne-
qartarlutilluunniit, ilaatigut
nunat allamiut tikisittarlugit
pisariaqartinneqartunik akis-
saqartitsineq naapertorlugu,
immikkut ajunngitsorsiassa-
nik neriorsuilluni, assersuu-
tigalugu sulinngiffeqamermi
angalanerini akiliullugit, aap-
paatigulli »nunat allamiut«
(uagut) iliorfigineqartarpugut
nunami innuttatorluinnaq pi-
neqarluta, soorlulu inuiaqati-
giinni akuliussimasutut pine-
qarluta.
Allatut isigisinnaanngilara;
akornutissaqanngilaq ukiut
20-t missaanni maani nunami
najugaqareerlunga qangarsu-
arli nunami innuttaasut assi-
galugit ajunngitsorsiassat piu-
masaqaatillu angoreersimas-
sagaluarukkit aamma/ima-
luunniit akueriinnalereersi-
massagaluarukkit, maanimi-
utulli iliorfigineqalersimaga-
luaruma.
Taamatut isumaqarneq
soorunami imatut isumaqar-
poq; ukiumoortumik sulinn-
giffeqarlunga angalaninni
akiliunneqartarunnaareersi-
massagaluarpunga, Kalaallit
Nunaannimi ajunngitsorsias-
saq tamanna nalinginnaan-
ngimmat, ilaatigut atorfinit-
sitaaninni isumaqatigiissutit
naapertorlugit.
»Assigiimmik atugassaqar-
titaaneq« tamanut atuuttaria-
qarpoq; atugassarititaasunik
agguaqatigiissagaanni, pigin-
naatitaanerit assigiissapput,
Ilisinerni
akeqanngitsumik
bussersinnaaneq
NUUK - Nuussuarmi ili-
veqarfittaaq atuutilereerpoq,
kisiannili illoqarfiup immik-
koortuani tassani innuttaasut
5.000-it suli oqaluffeqanngil-
lat. Taamaammat Nuummi
oqaluffinnit marlunnit ilisiar-
tortoqartariaqartarpoq, Nuus-
suup tungaanut ingerlaaqati-
giittussanik.
Borgmester Agnethe Da-
vidsen, Siumut, siunnersuute-
qarami Nuummi oqaluffiup
aaappaanit Nuussuarmut ilisi-
artortut angallanneqamerinut
aningaasartuutit Nuup Kom-
muneanit akilerneqartalissa-
sut akuersaameqarpoq.
Ilisinermut ataatsimut ani-
ngaasartuutissat 1.000 kroni-
unissaat naatsorsuutigineqar-
poq. Aningaasat taakku ator-
lugit ilisiartomissamut atatil-
lugu Nuup Bussii nalunaaqut-
tap akunnerini marlunni attar-
torfigineqartalissapput. Bussit
qemertumik qalersaqartinne-
qartassapput, taamaalillunilu
illoqarfimmi bussinut allanut
paarlaanneqarnissat pinngit-
soortinniameqassalluni.
Nuup Kommuneata siusin-
nerusukkut Kommunit Kat-
tuffiannut siunnersuutigisi-
mavaa nuna tamakkerlugu ili-
siartortamermut aaqqissuus-
sinermik pilersitsisoqassasoq,
sulili saaffiginnissutaa akine-
qanngilaq.
pisussaaffiillu assigiillutik.
Piginnaatitaaffiillu killor-
mut pillugit kisimik eqqarsaa-
tigineqanngillat, soorlu uani
akiliunneqarluni sulinngif-
feqamermi angalasamerit as-
sigiimmik atugassarititaasu-
nut ilaanngillat.
Tassani piginnaatitaanerit
eqqartorneqartut tassaapput;
kalaallisut imminut taasin-
naaneq, assigiimmik oqaatsit
atornissaat, nutaarsiassanik
assigiimmik pissarsisinnaa-
neq, inuiaqatigiinnut tunnga-
sunik assigiimmik paasissu-
tissinneqartameq.
Aningaasat uani apeqqu-
taapput, taamaassanngippam-
mi Namminersomerullutik O-
qartussat sulinngiffeqamermi
akiliunneqarluni angalasar-
neq taamaateriaannaagaluar-
paat, taannalu Daniel Skifte-p
aamma Jakob Janussen-p su-
mi inunngorsimancq malil-
lugu iliorneqarnerup sinne-
ra-nik taavaat.
Ila ukorsii: taamaanngillu-
innarpoq!!! Uanga taamaas-
sorinngilara.
Sumi inunngorsimaneq
malillugu iliorfigineqartame-
rit qanga ataatsimoortuupput
immikkut pisinnaatitaaffiul-
lutik. Taakkulu amerlanemut
atuussimapput. Ullumikkut
»sumi inunngorsimaneq ma-
lillugu iliorneqarnerup sinne-
rinerpaa« akiliunneqarluni
sulinngiffeqarluni angalasar-
nerit?! Immikkullu piginnaa-
titaaneq taanna peemeqamia-
lerpoq!
Sumi inunngorsimaneq
malillugu iliorfigineqartameq