Atuagagdliutit - 21.01.1999, Blaðsíða 25

GRØNLANDSPOSTEN
SISAMANNGORNEQ 21. JANUAR 1999 • 25
Naalakkersuisut direktøriilu tunuartinneqarlik, akileraarutinik nalunaarsuisimannnginneq aallaavigalugu.
Landsstyret og deres direktører må træde tilbage, efter skatterodet.
Tunuartinneqarlik
Naalakkersuisut taakkulu direktørii tunuartinneqartariaqarput
inuiaqatigiit pineqartarnerannut naligiissinneqassagunik
Piffissami kingullermi oqal-
lisaaqaaq naalakkersuisut
taakkulu atorfilittaat quller-
paat, tassalu direktørit akiler-
aartamermut inatsisinik uni-
oqqutitsillutik ajunngitsorsi-
assaminnik akileraartarner-
mut allaffimmut nalunaaru-
teqarneq ajortut. Tamanna
akileraartartuulluni akuer-
saameqarsinnaanngilaq, tas-
sami innuttaasut allat akile-
raartarnermut inatsimmik u-
nioqqutitsigaangamik eqqar-
tuussiviit angullugit maler-
sorneqartarput, amerlanerti-
gullu annikigisassaanngitsu-
nik naalagaaffimmut nakkar-
tussanik akiliisinneqartarlu-
tik, imaluunniit akileraartar-
nermut qullersaqarfimmut
akiligassinneqartarlutik.
Ilami allaat nalunngisaqar-
punga akileraartamermut i-
natsimmik unioqqutitsisima-
neq pissutigalugu kommu-
nalbestyrelsimut ilaasortaa-
junnarsitaasumik. Tassalu
eqqartuussereernerup ki-
ngoma qinigaasinnaanermut
ataatsimiititaliamit naliler-
neqartumik - qinigaasinnaa-
junnaarsitaasumik - taman-
nalu pissutigalugu kommu-
nalbestyrelsimut ilaasortaa-
nerminit tunuartitaasumit,
naak pinerluttulerinermut
inatsimmik allamilluunniit
unioqqutitsinngitsoq. Tas-
sami qinigaajunnaarsitaasar-
neq pisarpoq (inuiaqatigiit
paasitinneqarnerput tunnga-
vigalugu) aatsaat pinerluttu-
lerinermut inatsimmik uni-
oqqutitsisimagaanni.
Uangalu inuttut qinersi-
sartutullu kiisalu minnerun-
ngitsumik ukiorpassuami po-
litikikkut suleqataasimasu-
mi, allaammi ilaatigut kom-
munalbestyrelsimi ilaasor-
taasimallunga, akuersaarsin-
naanngilluinnarpara inuiaqa-
tigiit assigiinngitsumik pine-
qarnerat. Tamatumani isu-
magaara, nammineq nalilii-
sinnaanera tunngavigalugu,
innuttaasoq kinaluunniit naa-
lakkersuisooqatigiinnut par-
tiit arlaannut inissisiman-
ngikkaanni, taava allatut pi-
neqassaaq. Tassalu Siumu-
mut imaluunniit Atassummut
ilaasortaanngikkaanni taava
allatut isigineqassaagut.
Tamannarpiaq pissutigalu-
gu piaarnerpaamik politikeri-
nit malersorneqartariaqaler-
put, naalakkersuisut minne-
runngitsumillu atorfilittat
qulliunerusut akileraartarner-
mut inatsimmik unioqqutit-
sisut piaartumik peersinne-
qartariaqarlutik. Tassami qu-
laani pisimasoq taariigara
tunngavigissagaanni aamma
taakku naalakkersuisutul i-
maluunniit atorfilittut qulliu-
nerusutut atorsinnaanngillat.
Ullunilu makkunani qineq-
qusaarnerup nalaani oqalli-
saagaluttuinnarpoq inuiaqati-
giit tamatta assigiimmik isi-
gineqassasugut, naak ilaat o-
qalukkaluartut akissarsiaq-
qortunerusut annerusumik a-
kileraartassasut.
Kisiannili qulaani pine-
qartut qiviassagaanni, akis-
sarsiaqqortunerillu annerusu-
mik akileraartinneqartalissa-
galuarpata, aatsaat taamak
naalakkersuisut ilaannit kii-
salu direktørinit peqqussutis-
saq suusupalugineqassaaq a-
torneqaranilu, taamami peq-
qussutinik soqutigisaqanngi-
tsigisut. Immaqamiuku peq-
qussutit Siumukkormiunut
tamakku atunngitsut?
Tamakku tamaasa eqqar-
saatigilluaqqaarlugit qinersi-
sariaqarpugut.
Qinersilluarisi.
Karl Lundblad,
Aasiaat
Inatsisartunut ilaasortamut
Finn Karlsen-mut tapersiut
Inatsisartunut ilaasortaq Finn
Karlsen unnukkut radioavii-
simi sinerissap qanittuani
aalisartunik nunami anner-
tuumik suliffissaqartitsisunik
illersuilluni Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunaleriner-
mullu Naalakkersuisup Su-
liffissuaqarnermut Naalak-
kersuisuusariaqannginnera-
nik naammagittaalliutaa sak-
kortuumik Kattusseqatigiit
sinnerlugit tapersemiarpara.
Ukiuni kingullemi aalisar-
torpassuit sulisartorpassuillu
Royal Greenlandip tungaa-
niit ilaanneeriarlutik ajorlu-
innartumik atugassaqartinne-
qartarput, taamatullu piso-
qartillugu Naalakkersuisoq
malunnaatilimmik qisuarian-
ngisaannarpoq.
Ilami allaat inatsisartuni-
luunniit ilaasortaasugut al-
lakkatigut saaffigigaluaraa-
ngatsigu akissuteqanngisaan-
narpoq. Tassa Inatsisartut a-
taatsimiinnerisa avataasigut.
Soorlu assersuutigalugu
Royal Greenlandip fabrikki-
mi ilaannik ullormiit ullor-
mut matusisamerisigut, suli-
sunillu ullormiit ullormut
soraarsitsigallartamerisigut.
Naatsumik oqaatigalugu:
Royal Greenlandip kalaalli-
nik inuiaqatigiinnik sakkor-
tuumik qulangersimannin-
nermigut ilaqutariippassuar-
nik atugarliortitsisarnera
Naalakkersuisunit isiginngi-
tsuusaarneqartarnera akuer-
saarneqarsinnaanngimmat.
Taamaattumik inatsisartu-
nut ilaasortap Finn Karlsenip
radioaviisikkut oqaaseqaataa
tamakkiisumik taperserpara,
kisiannili aappaatigut tupi-
gusuutigalugu inatsisartunut
ilaasortaq sooq aatsaat taama
kingusitsigisumik aammalu
Inatsisartuni qinigaaffik aat-
saat naalermat taama qisua-
riaateqarnersoq. Tassami pis-
sutsit qangarsuarli taam-
maatuarmata, aamma Atas-
sutikkut Siumukkullu naa-
lakkersuisooqatigiinneratali
aallartinneraniit.
Finn Karlsenimmi pissutsit
taama ajortigisut qangali ili-
simasimagunigit naalakker-
suisooqatigiinnerulli aallar-
tinneraniit aaqqiiniaqataallu-
ni iliuuseqarsimasariaqaralu-
Samfundsudviklingen har
ladt børnene i stikken. Ifølge
nutidens samfundsforhold
skal begge forældre være
udearbejdende for at økono-
mien skal kunne hænge sam-
men. Dermed »tvinger« man
børnene i institutioner med
institutionaleringens start til
følge.
Barnets første leveår er
afgørende for, hvorledes ens
væremåde er som voksen.
Jeg ser det som meget vig-
tigt, at fremtidens generation
skal have bedre forhold end
dem, vi giver nu. Derfor
armat - qinersisoqalernissaa
utaqqiinnamagu !
Anthon Frederiksen
Inatsisartunut ilaasortaq
mener jeg, at det er på tide, at
der gives en mulighed for
gennemførelse af en foræl-
dreorlovsordning.
Hvis man ser på et eksem-
pi med en familie med tre
eller flere børn under ti år,
hvor mindst et af børnene går
i en børneinstitution og andre
i for eksempel skolepas-
ningsordninger, så mener jeg
bestemt, at det er på tide, at
der arbejdes for, at der bliver
indført en ordning med
forældreorlov.
Thomas Egede, Nuuk
Forældreorlov
Tryghed - hos børnene
Aalisarnermut, piniarnermut,
INUUSSUTISSARSIORNERMUT
NUNALERINERMULLU PISORTAQARFIK
Aalisarnikkut MISILERAANERNUT
INERIARTORTITSINERNULLU
SULEQATIGIISSITAL1AQ, AMIS
1999-IMIMISILERAALLUNI
AALISARTITSINISSAT
NIVINNGAOOTTAO
Aalisarnikkut Misileraanemut Ineriartortitsinernullu sule-
qatigiissitaliaq AMIS Aalisarnermut Pisortaqarfiup ataani
inissisimasoq KNAPK-imit, Royal Greenland A/S-imit,
Pinngortitalerif-fimmit Aalisarnermut Pisortaqarfimmillu
aallartitanik ilaasortaaffigineqartoq 1999-imi sinerissap qa-
nittuani misileraanissanut inassutinik siunnersuutinillu pis-
sarsiorpoq.
Suleqatigiisitaliaq allanngortinniameqarpoq Maniitsumi ATI
aammalu NUKA A/S ilanngunneqamissaat siunertaammat.
Taamaalilluni suleqatigiisitaliaq periarfissanik pitsaaneru-
sunik peqalissaaq. Minnerunngitsumik misileraalluni tuni-
sassiomissamut.
Misileraalluni aalisartitsinissani
makku aallaavigineqartarput:
• Misileraalluni aalisartitsinikkut sinerissap qanittuani i-
nuussutissarsiutigalugu aalisalersinnaanissamut periar-
fissanik nalilersuineq,
• Nunap immikkoortortaani aalajangersimasuni peqassut-
sit tunngavigalugit aalisamer mik ineriartortitsineq,
• Aalisakkanik qalerualinnillu maanamut atorluameqan-
ngitsunik tunisassiorsinnaanis samut periarfissanik nali-
lersuineq,
• Aalisamermi atortut nutaat misilerarnerisigut atomeqar-
sinnaanerinik nalilersuisameq aammalu aalisamermi a-
tortut nunap immikkoortortaani ataasiakkaani aammalu
nunani allani atomeqartut atomeqarsinnaanerinik misile-
raaneq aammalu tamakku atomeqamissaanik ilitsersuineq.
AMIS-ip sulinerinut atatillugu aningaasartuutit Inatsisartut
ukiumoortumik aningaasaliissutaannit matussusemeqartar-
put.
Inassutit aammalu siunnersuutit AMIS-imit tiguneqarsi-
massapput kingusinnerpaamik 03.02. 1999.
Paasissutissat erseqqinnerusut siunnersortimut Jan Ole
Pedersen-imut imaluunniit siunnersor timut Hans Møller-
imut saaffiginninnikkut pissarsiarineqarsinnaapput.
Direktoratet for fiskeri, fangst, erhverv
OG LANDBRUG
Forsøgs- og udviklingsfiskerigruppen
amis
FORSØGSFISKERI 1999
GENOPSLAG
Forsøgs- og Udviklingsfiskerigruppen AMIS, som er placeret
under Fiskeridirektoratet, og som har KNAPK, Royal Green-
land A/S, Pinngortitaleriffik/Grønlands Naturinstitut samt
Fiskeridirektoratet som medlemmer, efterlyser indstillinger
og forslag til forsøgsfiskerier i det kystnære område i 1999.
Arbejdsgruppen er under forandring, ATI i Maniitsoq og
NUKA A/S indtræder i arbejdesgruppen. Herved vil ar-
bejdsgruppen få væsentligt bedre muligheder, ikke mindst
med hensyn til forsøgsproduktion.
Følgende punkter bruges som
udgangspunkt ved forsøgsfiskeri:
• Gennem forsøgsfiskeri at vurdere omfanget af mulighe-
der for kommerciel fiskeri i de kystnære farvande,
• Udvikling af fiskeriet i overensstemmelse med ressour-
cegrundlaget i de enkelte regioner,
• Vurdering af muligheder for forarbejdning og produktion,
• Forsøg med nye redskabstyper og vurdering af disse,
samt indførelse af teknologi fra andre dele af landet eller
fra udlandet, samt oplæring af brugen af disse.
AMIS’s projekter dækkes af en bevilling stillet til rådighed
af Landstinget i Finansloven.
Indstillinger og forslag skal være AMIS
03.02. 1999.
hænde senest
Nærmere oplysninger kan indhentes ved kontakt til konsu-
lent Jan Ole Pedersen eller konsulent Hans Møller.
AMIS
Aalisarnermut, Piniarnermut, Inuussutissarsiomermut
Nunalerinertnullu Pisortaqarfik
Direktoratet for Fiskeri, Fangst, Erhverv og Landbrug
Postbox 269 • 3900 Nuuk • Tlf: 323000 • Fax.: 324704
i AG er der også