Ármann á Alþingi - 01.01.1829, Síða 15

15
$at> ttrtttiifí mér í>£eti létt«c<t og p|'6t«t«. Jjann
fogbi mér flíítént tt( meb góbit/ og ()ivti mig c&i, nenut
fiegav eg gévbi einíjopr ftcáíapev, íoug ebn foeifjl
um, fem ecfi onr opt/ fiof eg elffobi í)ann eiité
og be|ía fobur; en pegar l;nnn bivti mig, pá
fónbi þamt engamt retöifm'p, t)elbuv ein(;oevja
aloevugefiti, og enu fama It)tlu orb þané, og
birtíngarmótinn fjóífur. 25egna fefs eg elfíabi
o'g oivbti btifsbénba mínn, (á mér ecfért framar á
^jarta, enn ab oeva eptir l)ané gébi f o(Iu, oanb»
ifí eg pavoib á ab íappfofta tvúmenffu, pbni,
fpavfemi og pvifnab, bot annaré Iífabi l)pnum
ecfi. (Díeb peféu uppelbi oavb eg efniligur úng»
línguv. fj)ab oar boovttoeggja ab eg átti benunt
mifib ab pacfa, enba pcftr mcr ccfcrt fallib póug«
ra enn ab miféa bané; l)attu fálabifí fama árib
fem cg oar fcvmbur, og oerb eg ab fegja fiab,
ab ecfcvt af bevnuttutn I)ans bar ftg einé bovmu>
íiga eptiv fjann, einéog eg; eg oar freint á milít
oita. ©ovgin rénabi cirts og oant er ab oeraf,
meb tlmanum; fom|l eg ffrap f góba oi(i, áoann
eg rnér brábt bplli búfsbónba tníné, og f ófti l)pns
um ab eg oeva fnár og lagligur á ocrfum á
peim albvi. ff?egar eg oar fominn ttm toítugé
aíbur, fom|i eg f íiinnfngéffop oib nocfra Iatté=
amenn; peir Ix;|tu laufamenfiunni fprir mér einé
og einþoprju farfttlbar jianbi, og telbu íoffiná