Ármann á Alþingi - 01.01.1829, Page 17

biff at> fTó; í fpvfíu fa;ptt cg lítib eitt tií repnfl*
tt, ett pab fíaiig út á attgna bvagbi, pof jíúlfí
ttnum lefjt »el ó flútana, og f6r fó titavgur eiittt
meb gébtt uevbi, enba óbatabifí eg lítib á feittt,
en efl fom mév fiavuib t mjúfinn í;já peint; ett
favlmennirniv léttt fév *>eí Itfa ab fá bálttib af
bvenniolni og tébafi, par fángt uar I faupffab*
inn, 9íú ftujvafci eg mér til breiffnflé og feppti
ttú ávib eptiv fpvir uetrar:f)íutinn minn miflu
meivi uarnfng enn ábur, ftofmér pófti éltfa ffémtis
ligt ab ríba út um foeititta, ab feíja uarnfng,
enn ab ftattba liblánflatt baginn uib ovfíb. fOIcb
jpennann uavníng fér eg aufittr í Staptafcíls
fóflu, og »ar eg foo beppimt ab eg á fitittunt
tíma ftafbi felt pab nte|ia af l;enum meb gábu
uevbi. ginuffnni fom eg á bce nocfuvtt f íCúng^
unum, feint um foelb; fjann »ar vetfugltga
bygðttr, og aHt í;»ab fáfi ffvínflutn bann It;|ii
févíigvi funtiáttu og fratnfoaimb og pvifnabi; túntð
»ar ttmgyröt um^oevfté og faguvt t;ftv ab Ifta,
$»f fab par ab mefiu flétt, 09 yftttafsrel
fprottfð; íteyfyrníngar »6vu far miflar, bcebi
pib fjófíb og Iffa »ib fiávbúfttt, er l;ann þafbi
Iátib bpggja á ttorblenbffann &átt; fjufbi í>ann í
fp»f, einé og mergu ebvu, nit'fö ftá elögomlum
fueftarþcrttf, ppf engi povu par fjárþúé ábr; matss
93