Ármann á Alþingi - 01.01.1829, Síða 33

33
fíjtibi {tantt tttcr ofrtttó fírtb (toerfu (B'uös uæcu
pmöðnligft fíéc; ett «b ebru leitittu Ieibfci {tattu
ntcr fprir fjóttir buerfu éenö«rtlt'g« fmágj'ocfic
þlutt'rnt'e rumt; ()atttt fðgbi ðb foofctn ©ubé cerf
vceru óenbnttliga jiór, fiegar fsatt »«ru jfobub eíí í
eitut, einé fmágjerb »cmi fmu, fiegar ntentt oilbu
ffoba (;oertt part útaf ft;rir ft'g- /?ann fagbi, ti(
bcemié, ab jerbin oeeri fáraíítifl partur af aU
((eimimum, féríjeert lanb eceri íttiíí partur af
jerbunttí, fcrl'eert (>érab lítiíl partur af lanbittu,
férl;»er $úfa Ktifl parttir af bérabinu, férbeert
graéffrá lítifl pnrtur af fieirri fiúfu, er fiab fprptti
á, en férbeert graé eœri apttir famanfett af ebrs
um fmcerri pertunt, t. b, rót, fíiíf^ í'Iómfttuttt,
bíebtim og f. fre. og férl;eerr af fieféttm pert<
urn enttfiá aptur af ebrum fmcmi pertum, og foo
frameegié, foolángt fem augab og (;ugtirinn gcrtu
fplgt; ab íofuitum fagbi (jann, ab augtmum daptz
fíöift fján og Kuganum flug eins utö fi«ö fmá«
eins og fi«ö ffóc«, og ycöi fá cd'éct eptt'c ncma
unöt«rt og totníng fytít'e 0t’«p«c«num, fem fcfbi
fýnt fíttn áenbaníiga mátt í (joenitoeggju. fþar*
na:r(í Icibbi pantt tnér fprir fjónir fá ufsöémsfuKu
m'öurftt'p«rt og fegttcö, fent náttúran ípftr, meb
fe( ab tafa bccmi af fieim þlutum, er eg bog«
Iiga fá f fríngum tttig.
g
V