Ármann á Alþingi - 01.01.1829, Page 105

io5
oíbref úlmemtíiðA of I;reppr og vevbfl ovfeí tií
etttt meiri fióttgjTrt uteb tímrtmtm; ftrtv peftegoitrtb
mevg bvtmi til; eg I;eft pefsoegrtrt tttib fðvib oeí
mcb tiibuvfetuv mfttrtv einíum ftegav pab t)tfa
oevib bertt og úttglítiörtv; eg muttbi lífa l;oevntg
fttrib Oflv meb. mig pegav eg oav únguv. Ðfiiptta
grtmrtlmettni/ fem fcefbu oevib letibláb fllía ftna
ceft, lct eg mtv mittnff annt unt.
SDífn fimtrt «ö«l ceglrt ec og ítefto oen'ð: rtö
frtfnrt filöcet ffutöum, nettirt bvóbaffa naubfótt f>aff
tiíbovib, pot fívv evu eiué og fpttbivnav, Irtnös og
líöfi topntt; en (mft eg I;(et;pt mév í ffulb, fsá I;|ft
eg ecfi oevib í váttni fpvvi enn eg l;eft oerib búittn
öb borga l;ana. gg (teft t;aft ftann fíb, «ö leggfrt
öálítiö rtffíöt's pegrtc oel þcfic gengtö, ett íítib t
einu, fooab ecfi l;eftr féb mifib á, en af pot
mavgt fmótt gériv eitt ffpvt, foo I;eft eg meb
pefáu móti l;aft nocfub ab tafa til ^segar á l;eftv
Iegib; fsetta gécf nú footta fvamanaf, en ttú ffovtir
mig ecfi pab fent eg £avf á ab l;alba, $ó fev eg
oeí meb muni nttna, fiot' oév egum ecfi ab oau<
bvúfa gubé gáfuv til óuýtió.
53ib aHav búffrtpacegluc fjeft eg oevib einé
og Ióm«s, eg (jefi ecEt tcúrtö fieim fycct enn eg
íjeft ceynt fuvc fj'filfuc, (soöct fem fÆC í;rtfrt oectö
gflmlrtc eört nýrtc, en eg fíeft ^elbitv ecft fpviv;
litib p«r eba btvrnt i(Ia um f(tt á meban eg þeff