Ármann á Alþingi - 01.01.1829, Page 173

173
(Sootta íaé (Soðfrimnuc eittfjoab eba foab/
á f»e,n>i alíarttt weturitttt, eba ðnoctt fottur
fyané- jpantt laé Xoolöuofttmae og 2ltt«, ogt>t'ns
fiðleötnu og öumðtgtofíntt, og íjmisíigt (Sílagst
zitmnrn, (Itmbitm jflenöfng« foguc, ett (ttittfcum
foab battit faHeg foœbi, ett fjatfcím rfmtir j (funburn
las (tantt og íLönöafffpunatfttvöf og ÍTQttúcuffoös
ftcannn og ^iálmaz á ^i'argt og abrar fleiri gébar
btrfur. ^tafa bertt í>ané og ftjú þaft mifil not
öf fioí, og mutt $ab fjáfí betur fíbar. (Stt £ar
©áöfufnnuc þefir cttbab fegtt fítta, fiá <rtla eg eitttt*
ig ab enba mítta, og lofa t;cfttr ab taía.
fþt'áöólfur, ({ báíftittt fcljóbum) fiab oar
ttocfub ab í;attit ftattt eiitboernttma; (bátt tií 2lb*
fomumatté) já! ecfí íífar mér! ecfilífar mér!
er pab báíftib ffárra etttt eg þufabi.
2íöfm. #oab fiofir $ér pá ab?
fþjóöólfuc. 3a! eg oeit ecfi.,,mér fpfir
fab ab, ab mér Iffar ecfi, íxmattú!
2íöt'm. gprff $ér Kfar ecfi, $á gétttr
fá fagt l;oab fiab er ftell(í, fem $ér ecfi gébjaft.
^jóöálfuc. 3«! ájá ! eg er búitttt ab fegja
$ab, eg oil ecft láta taía um tteinar brepttttgar;
eg oil ettgar breptfttgar l;afa, fjattattú! — 2ílí
öcet ec bceytt til betca! — fab er fatt fem eg
fegi, ^attattú!
2Iöfm, 2>ib ffulttm ecfí láta ocfur ft;fja