Ármann á Alþingi - 01.01.1829, Síða 183

183
dnS 03 l)mm íþíóöílfttt ?artm, ab &»«mn #oru
$cir tfmar ídbinligaflir er bann l)ofbi ecfért ab
fiarfa. pori at> futtprba fiat> fl)»unö»t minn!
ðb bann fþfóöélfwc, fcm fcr ppfir foo lítib tit
foma, cr mifín áncrgímri og gíabocrrari meb|jólf»
mn fér, £egar íiann er at> ragta t fríngum finbs
urnar fínar, og ab tafa til í flieftna banba tún*
unt, þelbur enn pú ert fegar fsft flcrpifl afiann
fcaginn í faupfiabnum meb benburnar í oefunum,
og ab bemtm er meiri fróun og enburnferfng í
bftfsleftrinum á foelbin, enn bér í Deilli púncfeé*
jtál eba brcnituoittéífleiTn. @n nft er aboífja tií
preftftné. ff)ab oar ftab minfta af góboerfum
batté ab umoettba bonum ^orUft'; t)ann lét |ér
eittð ant unt ab frcrba aíla og Ieibbeina ells
um, úttgum og gemlttm, t fófninni ftnni, einé
og benum, ba’bi í aubligum og oeraíbliguro efn*
um, og tóf|í benunt bðÍ5 ótrúíiga, af fseí I)flim
fjálfur oar oitur mabur, og bar ffpnbragb á aílt,
og gecf á unbatt meb góbtt eptirbccmi, fooab bann
oar clflabur og oprbtur af eDitm. (£n bítt q?or»
lát'ur bónbi befbi oerib fá eittafli, fem l)efbi átt
ab ftacfa benum foo mifib, bfl oar fabbómtfiíá
oerbt, fví auf ^efð «b$ab má íptja mifilo.rgt ab
géta leibbenttcinum manni til farfccíbar, bó ecfi léu
fleiri, f?á brcibbifl bab fatbi otbar út, fent prefíuritm
fábi fþorlát’t' I bjfl«fl í I)flnu bcstti fí6rum eI1 ^flU