Ármann á Alþingi - 01.01.1829, Page 188

i88
Q?j'éí>ólfat (^elbur Iártjieigbur). Srtía eg íjó
erfi einé og réttnm Sslenbingi fÆiuir?
2(öt’m. fpig »<tntar }mb til at> $>ú fcujrar
oflitib, og á(t;ftar og talar offljátt.
fþjáöólfuc. @r fab pá offfjðtt álpftab og
offíjótt talab, $egar eg fegi: ab edfi muni oera
{Krgt ab um&Æta $ab framar, fent nibgengff
mantta á milíi, $»{ ef fab þefbi verib meguligt,
$á Oícri búib ab poí fprir íifanbi íauttgu, fiar
fyer femu fýflanir bafu verib {tcr { Ianbi oCft
frá fiefá bpgglng, eba ab ecfi muni fíetri bjarg*
rtrbiéoegir gcta artaff {}ér i Ianbi, poí forfeburnir
ocrru bá búnirab tafa $á upp? (foarar fcr fjálf»
ur) — 3fei nei! ecfi oonar mig fiab; oib ptirfum
ecfi ab oera öb poí affectinu poí arna, oib foms
u|íum ecfi Í)írrra enn $etta, fþab er bejí ab ^afa
þoab eina einS og ^iab beftr oerib baft I;íngab*
tií, og láta foo oera. ©n ef fieir Icrrbu oiíbu
fjá tií ab mínfa áíegurnnr á ocfur {jérna bctnbs
unum, einfum breppépíjngfTiit, fiab ocrri bcrbi
mannligt og ntifilóoerbt, fiab er }>ab eina fem
£eir gcrtu gcrt ab gagni; enn beit eru ecfi ópefós
legir, fieír fcrra fig ecfert um }ab.
2(öfc’m. gcfi er frftt fprir fot ab pú {mfír
géflb }ér oflftiittt tfrna tilabþupaog áípfta, ábttrenn
íú fagbir }ctta. fþab er ab fonnu ecfcf ólífclfgt, i
ftjrfta áliti, ab jpcrr fófíauir fem {jafa oerib tíbs