Atuagagdliutit

Ukioqatigiit

Atuagagdliutit - 06.12.1956, Qupperneq 3

Atuagagdliutit - 06.12.1956, Qupperneq 3
oxalugtualiat nalåt KangiupoK uvdlut nutat Tunup piarérfigai Nanortalingmit Ikerasagssiip tungånukardlune Tuno nusingnanussålerér- poK. KaKat ilutsimikut Kalipaulimikuldlo avdldngorput, uutdlarKdunml ini- singnångingajagtumik, misingnarsiartiiinartumigdle - naggordlugsiartor- dhilik, Korortusiarlordlutik, unangniinarpasingeKalulik. ukiap Kalipaulai ku- ssanartut K’mortup eruane kujamutdlo Nanortalingmut sule Korsunersserår- lut pérukiarludrpul. KaKat apulåt dpariartuårpoK — - tassame, lainm issikonar- poK, åmale pissuteKarunardliine Kanal portugtikiartuinarmata ilånilo linmi issikivigtusinartarmdt Kanal ingé ingigigsut ungaleriait lakugssaulersardlutik. Tunup taima misingnarsiårtiginera pingårtumik ukiumåna „TikeråK“mik angalanerme malungnarpoK. Nanor- tagdlip NarssaK-kujatdliuvdlo akorna- ne sikorssuarujugssuaK sujumorpar- put avanerssuaK Nordpolip imånit pissoic sarfamitdlo Nunåp-isuatigut uiarusimassoK, taima kujavarsimati- galune angcKissoic. kilometerit tusin- tit ardlagdlit autdlarkårame KanoK angitigisimassoK erKoriåinarneKarsi- nauvoK. „TikeråK“p sujumormanc ikardlungmut ikangriigsimavoK nuna- mingånit Kitsigsunut aputingajagsi- mavdlune. umiarssup radaria ator- dlugo ugtorncKarame 50 kvadratkilo- metcrit migssiliordlugit angissuseKar- poK nuisarna 2—3 meteriugunardlu- nc. oKautigineKartartut malisagåinc itserna nuisarnanit Kulingiluariåumik tangnerusaoK tåssa sikorssuaK 20 meterit migssiliordlugit ivssussuseKå- saoK. sikorssup KeKcrtatdlo timerdlit akornat umiarssup nåmagerKåina- vingmago kigaitsunguvdluta kigdler- Kuparput, Kava KaKortoK sanerailo tu- ngujortut serinermit Kivdlarumissår- put, saneraisa ilåtigut igalåmernit si- lissat åssigissardlugit — ardlalingnik tascKarpoK kunguaKartiterdlunilo. NarssaK-kujatdlci; mardloKiussau- vok — niuvertoruseKarfia loranstatio- ncKarfialo. niuvertoruseKarfia umiar- ssuarmit issigisinåungilarput, loran- stationeKarfiuvdle igdlue KaKortut er- ssiput kangerdlugtut itumut pulajar- tuårtitdluta. KaKat akilerigdlutik sivi- ngarigput imaK Kivdlarinaic kisivta minigtorneruvdluta ingerdlatitdluta — avKuterput mardloriardlune sa- ngupilortarpoK, teKerKup lugdliup ungatåne kangerdluk nangernigdlune tugdlianilo ama taimailivdlune, nalu- nacKutavdlo akunere ardlagdlit Kå- ngiutut ukiap unuane tartume niu- vertoruseKarfiup Augpilagtup Kauma- ningue issigilerpavut — tåssa Kitåne nUnaKarfik kujatdlérpåK. kangisig- dlunilo kujascKigame Kitåta Tunuv- dlo kigdiCKarfigpiapgajånipoK - ig- dlorpåluit KåKarujugssuarmit Kula- ngersimaneKartut. Kaumatigingnera- ne nuissatdlo ingerdlaorneråne sor- dlume KåKarssup nua upikalugtualcr- soic inukulunguit atiminitut seKumisi- savdlugit. AugpilagtoK avKuserngit katera.rfi- gat. avKutit ilåtigut NarssaK-kujatdleK tikitagssauvoK — avdlatigut mardlug- tigut Nunap-isua patdligtariaKarpoK — sisamatigut Tuno tikitagssauvdlu- ne. avangnamukaråine kangerdlup sanerKamigut kangerdloKartiteicissup Augpilagtumik avatangissup Kingua tikitariaKarpoK. tagpavaniput Kagtor- ngit eruumitsut Kumut amiliartordlu- tik ulamertut ujaraussut sioraussut- dlo 50 meterit migssiliordlugit por- tussuseKarunartut. sinerissame igdlu- kut pisoKaoKissut, nakånikorissut ki- siånile ivigarigkamik naussuaraKarti- teramigdlo ilisarnartut, imåniputdlo ujareat itsarssuaK eKalungnut putdla- siausimassut. islandimiut ukiup 1000- ip sujornagut Kalåtdlit-nunanut per- Kårtut ilait tamane nunagssjsimå- put... ukiut 70-il sujornagut Tunume angalassarnerit. Augpilagtup ernånguane unuagssa- inut kisarpugut. aicaguane uvdlanguaic Ikerasagssuåkulerpugut. alånguata si- vingarne naggordlugtuput, sarnatale sivingarne ukiap Kalipautainik k a 1 i - pautigigsårdlutik. tamatigut tamauna sermertaKartiterput, kisiåne igarpat- dlårtarungnaersimassunik. silasiorfe- Karfiup avatåne anguterpåluit umikat silasiorfiup pujortulérånik „Gynge- hesten“imik tikitdluarKuvåtigut. eri- ninångitsoK agdlagkat taKuagssatdlo niuvavut Danmarksstrædemutdlo a- nitdlåusinångordluta, Ikerasags'suåkoravta uvåhigssamik isumanångeivissoK mana uvdlune ar- dlalingne erKigsisimassugssaujung- naerpugut. silasiorfeKarfiup igdlue sule åungarnagit tamåna misigisinau- lerérparput, takusinauleravtigik Ike- rasagssuarmut pulagiåne ikardluit Ka- noic KårtarneKartigissut, Kårnerit ag- sut tivfutardlutik. kingunitsiångua arime pumigålererpugut, sunauvfa uvdlune tugdlerne sisamane sule ajornerujumårtoK. Ikeråsagssuarmut pulagiå Kimag- kiartortitdlugo anore nåkissagtikiar- tordlunilo magdlileriartuåginarpoK, Angmagssaligdlo tikitdlugo tåssa tai- ma aulajuarpugut - Tingmiarmiune Skjoldungimilo nalunaeKutap akune- rine ardlanångitsune uningassarnivli- ne tairriagdlåt pinane. „TikeraK“ umi- arssuåungilaK angisoK, pigaluarujor- dlo pasineK ajornåinarpoK niuverne- rup angutitaisa ilisimatut 375 heste- kræftinarmik maskin alersimangmå- ssuk. Kalåtdlit-nunane ilaussunik angatdlåssinéK imåinåiiiigingmat na- kulartunguamik maskinaKarneu aju- ngitsuvoK, 4-le akimordlugo anordli- lcrångat „TikeråK“ siikaitdlerértar- poK, anorivdlo 8 angugångago agssu- mukarneK ajulersardlune. tamåna iluarpatdlångilaK pingårtumik umiarssuit angalanigssaisa årKigssu- gauneråne Kalåtdlit-nunane ilåné- riardlune anordlertarnera erkarsauti- gineKarneK ajormat... taimåitorme angutinit ukiut 7 0 - i t sujornatigut Tunumik misigssuiniar- dlutik angalassunit ikardluitdlo kA- ngerKåmigkavut erKarKutdlugit inger- dlasimassunit iluagtitsisimaneroKau- gut. Alup KåKå såmiatungivtine nui- ssanit avssersimaneKakånerdlune er- ssilermat „HansérKap uvdlorsiutai" erKailerp’aka. HanséraK, ajoKe Johannes Hansen, 1884^ 85-ime umiamik Angmagssa- lingmut ilisimassagssarsiornerme pe- KatausimavoK umiat ilåne aKUgtuvdlu- ne. taimane 47-nik ukioicarpoK Ag- dluitsup-påne ajoiciuvdlune. anger- dlamut tikikame uvdlorsiutine Atua- gagdliutitigut sarKumersipai. 1933- me aitsåt KavdlunåtungortineKarput. HansérKap uvdlorsiutimine orauti- gå Nanortalingmingånit majip 5-iåne autdlarsimavdlutik umiat sisamat tamarmik ingmikut arnanik tatdlima- nik anguarteKardlutik tatdlimanigdlo KajartaKardlutik. junip 3-åne aitsåt — sapåtit akunere sisamångortut Alungmut piput, septemberilo aut- dlartikå kisame Serinigdlip kanger- dlua Angmagssagdlip kujatinguanitoK angusimavåt. HansérKap oKalugtuaisa ilamernge taimane angalaniarnerup KanoK ine- ranik takussuligssat mauna ilånguti- savavut (Kavdlunåtorneranit nugtcr- dluåinardlugit, nangmineK onausé måssa atorusungnarnerugaluartume): ...Ikerasagssuarmit (Prins Chri- stians Sundimit) anitdlåukavta Nu- natsungmut pivugut. tåssånga sikor- ssuit takugavtigik Kåicikaluardlutalo aviaitigssarput imartaicångingmat a- vangnardlo atorssarordlune pitsaune- rulernigssåt ilamanångingmat Nunat- sungmut uninarpugut. nunauvoK nuå- nersoK ajungitsoiallo. avangnane, ka- ngerdlungup igdluatungåne, Alup Kå- Kå takugssauvdluarpoK kussanaKalu- ne i)ortukulugdlunilo. sikunit uvdlut arfineK-mardluk tåssane Nunatsung- mipugut, asulo niggertuåinangajag- dlune nivtåitardlunilo, nuna ardlale- riardlune apissardlune. silageriarå- ngat aKigsserniartarpunga pissauar- tåinardlungalume. atautsimigtaoK pui- ssipunga sikumut KaKisimassumik. KajartavutaoK puissitaKaut. tåssanititdluta trinitåtisip sapåtå nagdi iupoK, nålagiartitsingilangale perserpatdlåKingmat nuåningipatdlå- Kingmatdlo (oKorutivut agsut masag- put). apingåtsiaKigame ilane sérnu- vut angiisimassarpai. Nunatsungme KåKikångavta seKineK imåi-narssuar- mit nuissoK nunaviuvdlo sermigdlip ungatånut tarritoK takussarparput. erKumiginardlunilo KuianarpoK seKi- ncK imåinarmit nuissoK pernardlune takuvdlugo. junip 11-åne Nunatsungmit auldlar- pugut. Aluk avarKuniåsagaluardlugo sikut magdlitdlo pericutigalugit ti- måuparput ikerasånguåkordluta. si- Icune imånilo agsut puisseKarpoic, pi- ssarinerdle ajornakaseKaut. tauva Sagdi iarutsime tangmårpu- gut, Alup tunuatungåne akiane — Ke- KertaK tåuna tamåkerdlugo K’eKertat- siamik taivåt, ikerasagdle Aluk tunor- Kutisagåine avKutigissariaK Sikuiuit- sumik taineKartarpoK nunavigtålo Sermiligssuarmik. silageKigå kiaKigå- Io tåssunga pigavta ornigagssavta tu- ngå agsut sikoKarpoK, Aluk sule unga- Sisimiune uniiatsialiviup erK& — Havnepladsen i Holsteinsborg............ Foto: Arne P. Hansen. 3

x

Atuagagdliutit

Direct Links

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.