Atuagagdliutit - 06.12.1956, Qupperneq 3
oxalugtualiat nalåt KangiupoK
uvdlut nutat Tunup piarérfigai
Nanortalingmit Ikerasagssiip tungånukardlune Tuno nusingnanussålerér-
poK. KaKat ilutsimikut Kalipaulimikuldlo avdldngorput, uutdlarKdunml ini-
singnångingajagtumik, misingnarsiartiiinartumigdle - naggordlugsiartor-
dhilik, Korortusiarlordlutik, unangniinarpasingeKalulik. ukiap Kalipaulai ku-
ssanartut K’mortup eruane kujamutdlo Nanortalingmut sule Korsunersserår-
lut pérukiarludrpul. KaKat apulåt dpariartuårpoK — - tassame, lainm issikonar-
poK, åmale pissuteKarunardliine Kanal portugtikiartuinarmata ilånilo linmi
issikivigtusinartarmdt Kanal ingé ingigigsut ungaleriait lakugssaulersardlutik.
Tunup taima misingnarsiårtiginera
pingårtumik ukiumåna „TikeråK“mik
angalanerme malungnarpoK. Nanor-
tagdlip NarssaK-kujatdliuvdlo akorna-
ne sikorssuarujugssuaK sujumorpar-
put avanerssuaK Nordpolip imånit
pissoic sarfamitdlo Nunåp-isuatigut
uiarusimassoK, taima kujavarsimati-
galune angcKissoic. kilometerit tusin-
tit ardlagdlit autdlarkårame KanoK
angitigisimassoK erKoriåinarneKarsi-
nauvoK. „TikeråK“p sujumormanc
ikardlungmut ikangriigsimavoK nuna-
mingånit Kitsigsunut aputingajagsi-
mavdlune. umiarssup radaria ator-
dlugo ugtorncKarame 50 kvadratkilo-
metcrit migssiliordlugit angissuseKar-
poK nuisarna 2—3 meteriugunardlu-
nc. oKautigineKartartut malisagåinc
itserna nuisarnanit Kulingiluariåumik
tangnerusaoK tåssa sikorssuaK 20
meterit migssiliordlugit ivssussuseKå-
saoK. sikorssup KeKcrtatdlo timerdlit
akornat umiarssup nåmagerKåina-
vingmago kigaitsunguvdluta kigdler-
Kuparput, Kava KaKortoK sanerailo tu-
ngujortut serinermit Kivdlarumissår-
put, saneraisa ilåtigut igalåmernit si-
lissat åssigissardlugit — ardlalingnik
tascKarpoK kunguaKartiterdlunilo.
NarssaK-kujatdlci; mardloKiussau-
vok — niuvertoruseKarfia loranstatio-
ncKarfialo. niuvertoruseKarfia umiar-
ssuarmit issigisinåungilarput, loran-
stationeKarfiuvdle igdlue KaKortut er-
ssiput kangerdlugtut itumut pulajar-
tuårtitdluta. KaKat akilerigdlutik sivi-
ngarigput imaK Kivdlarinaic kisivta
minigtorneruvdluta ingerdlatitdluta
— avKuterput mardloriardlune sa-
ngupilortarpoK, teKerKup lugdliup
ungatåne kangerdluk nangernigdlune
tugdlianilo ama taimailivdlune, nalu-
nacKutavdlo akunere ardlagdlit Kå-
ngiutut ukiap unuane tartume niu-
vertoruseKarfiup Augpilagtup Kauma-
ningue issigilerpavut — tåssa Kitåne
nUnaKarfik kujatdlérpåK. kangisig-
dlunilo kujascKigame Kitåta Tunuv-
dlo kigdiCKarfigpiapgajånipoK - ig-
dlorpåluit KåKarujugssuarmit Kula-
ngersimaneKartut. Kaumatigingnera-
ne nuissatdlo ingerdlaorneråne sor-
dlume KåKarssup nua upikalugtualcr-
soic inukulunguit atiminitut seKumisi-
savdlugit.
AugpilagtoK avKuserngit katera.rfi-
gat. avKutit ilåtigut NarssaK-kujatdleK
tikitagssauvoK — avdlatigut mardlug-
tigut Nunap-isua patdligtariaKarpoK
— sisamatigut Tuno tikitagssauvdlu-
ne. avangnamukaråine kangerdlup
sanerKamigut kangerdloKartiteicissup
Augpilagtumik avatangissup Kingua
tikitariaKarpoK. tagpavaniput Kagtor-
ngit eruumitsut Kumut amiliartordlu-
tik ulamertut ujaraussut sioraussut-
dlo 50 meterit migssiliordlugit por-
tussuseKarunartut. sinerissame igdlu-
kut pisoKaoKissut, nakånikorissut ki-
siånile ivigarigkamik naussuaraKarti-
teramigdlo ilisarnartut, imåniputdlo
ujareat itsarssuaK eKalungnut putdla-
siausimassut. islandimiut ukiup 1000-
ip sujornagut Kalåtdlit-nunanut per-
Kårtut ilait tamane nunagssjsimå-
put...
ukiut 70-il sujornagut Tunume
angalassarnerit.
Augpilagtup ernånguane unuagssa-
inut kisarpugut. aicaguane uvdlanguaic
Ikerasagssuåkulerpugut. alånguata si-
vingarne naggordlugtuput, sarnatale
sivingarne ukiap Kalipautainik k a 1 i -
pautigigsårdlutik. tamatigut tamauna
sermertaKartiterput, kisiåne igarpat-
dlårtarungnaersimassunik. silasiorfe-
Karfiup avatåne anguterpåluit umikat
silasiorfiup pujortulérånik „Gynge-
hesten“imik tikitdluarKuvåtigut. eri-
ninångitsoK agdlagkat taKuagssatdlo
niuvavut Danmarksstrædemutdlo a-
nitdlåusinångordluta,
Ikerasags'suåkoravta uvåhigssamik
isumanångeivissoK mana uvdlune ar-
dlalingne erKigsisimassugssaujung-
naerpugut. silasiorfeKarfiup igdlue
sule åungarnagit tamåna misigisinau-
lerérparput, takusinauleravtigik Ike-
rasagssuarmut pulagiåne ikardluit Ka-
noic KårtarneKartigissut, Kårnerit ag-
sut tivfutardlutik. kingunitsiångua
arime pumigålererpugut, sunauvfa
uvdlune tugdlerne sisamane sule
ajornerujumårtoK.
Ikeråsagssuarmut pulagiå Kimag-
kiartortitdlugo anore nåkissagtikiar-
tordlunilo magdlileriartuåginarpoK,
Angmagssaligdlo tikitdlugo tåssa tai-
ma aulajuarpugut - Tingmiarmiune
Skjoldungimilo nalunaeKutap akune-
rine ardlanångitsune uningassarnivli-
ne tairriagdlåt pinane. „TikeraK“ umi-
arssuåungilaK angisoK, pigaluarujor-
dlo pasineK ajornåinarpoK niuverne-
rup angutitaisa ilisimatut 375 heste-
kræftinarmik maskin alersimangmå-
ssuk. Kalåtdlit-nunane ilaussunik
angatdlåssinéK imåinåiiiigingmat na-
kulartunguamik maskinaKarneu aju-
ngitsuvoK, 4-le akimordlugo anordli-
lcrångat „TikeråK“ siikaitdlerértar-
poK, anorivdlo 8 angugångago agssu-
mukarneK ajulersardlune. tamåna
iluarpatdlångilaK pingårtumik
umiarssuit angalanigssaisa årKigssu-
gauneråne Kalåtdlit-nunane ilåné-
riardlune anordlertarnera erkarsauti-
gineKarneK ajormat...
taimåitorme angutinit ukiut 7 0 - i t
sujornatigut Tunumik misigssuiniar-
dlutik angalassunit ikardluitdlo kA-
ngerKåmigkavut erKarKutdlugit inger-
dlasimassunit iluagtitsisimaneroKau-
gut. Alup KåKå såmiatungivtine nui-
ssanit avssersimaneKakånerdlune er-
ssilermat „HansérKap uvdlorsiutai"
erKailerp’aka.
HanséraK, ajoKe Johannes Hansen,
1884^ 85-ime umiamik Angmagssa-
lingmut ilisimassagssarsiornerme pe-
KatausimavoK umiat ilåne aKUgtuvdlu-
ne. taimane 47-nik ukioicarpoK Ag-
dluitsup-påne ajoiciuvdlune. anger-
dlamut tikikame uvdlorsiutine Atua-
gagdliutitigut sarKumersipai. 1933-
me aitsåt KavdlunåtungortineKarput.
HansérKap uvdlorsiutimine orauti-
gå Nanortalingmingånit majip 5-iåne
autdlarsimavdlutik umiat sisamat
tamarmik ingmikut arnanik tatdlima-
nik anguarteKardlutik tatdlimanigdlo
KajartaKardlutik. junip 3-åne aitsåt
— sapåtit akunere sisamångortut
Alungmut piput, septemberilo aut-
dlartikå kisame Serinigdlip kanger-
dlua Angmagssagdlip kujatinguanitoK
angusimavåt.
HansérKap oKalugtuaisa ilamernge
taimane angalaniarnerup KanoK ine-
ranik takussuligssat mauna ilånguti-
savavut (Kavdlunåtorneranit nugtcr-
dluåinardlugit, nangmineK onausé
måssa atorusungnarnerugaluartume):
...Ikerasagssuarmit (Prins Chri-
stians Sundimit) anitdlåukavta Nu-
natsungmut pivugut. tåssånga sikor-
ssuit takugavtigik Kåicikaluardlutalo
aviaitigssarput imartaicångingmat a-
vangnardlo atorssarordlune pitsaune-
rulernigssåt ilamanångingmat Nunat-
sungmut uninarpugut. nunauvoK nuå-
nersoK ajungitsoiallo. avangnane, ka-
ngerdlungup igdluatungåne, Alup Kå-
Kå takugssauvdluarpoK kussanaKalu-
ne i)ortukulugdlunilo. sikunit uvdlut
arfineK-mardluk tåssane Nunatsung-
mipugut, asulo niggertuåinangajag-
dlune nivtåitardlunilo, nuna ardlale-
riardlune apissardlune. silageriarå-
ngat aKigsserniartarpunga pissauar-
tåinardlungalume. atautsimigtaoK pui-
ssipunga sikumut KaKisimassumik.
KajartavutaoK puissitaKaut.
tåssanititdluta trinitåtisip sapåtå
nagdi iupoK, nålagiartitsingilangale
perserpatdlåKingmat nuåningipatdlå-
Kingmatdlo (oKorutivut agsut masag-
put). apingåtsiaKigame ilane sérnu-
vut angiisimassarpai. Nunatsungme
KåKikångavta seKineK imåi-narssuar-
mit nuissoK nunaviuvdlo sermigdlip
ungatånut tarritoK takussarparput.
erKumiginardlunilo KuianarpoK seKi-
ncK imåinarmit nuissoK pernardlune
takuvdlugo.
junip 11-åne Nunatsungmit auldlar-
pugut. Aluk avarKuniåsagaluardlugo
sikut magdlitdlo pericutigalugit ti-
måuparput ikerasånguåkordluta. si-
Icune imånilo agsut puisseKarpoic, pi-
ssarinerdle ajornakaseKaut.
tauva Sagdi iarutsime tangmårpu-
gut, Alup tunuatungåne akiane — Ke-
KertaK tåuna tamåkerdlugo K’eKertat-
siamik taivåt, ikerasagdle Aluk tunor-
Kutisagåine avKutigissariaK Sikuiuit-
sumik taineKartarpoK nunavigtålo
Sermiligssuarmik. silageKigå kiaKigå-
Io tåssunga pigavta ornigagssavta tu-
ngå agsut sikoKarpoK, Aluk sule unga-
Sisimiune uniiatsialiviup erK& — Havnepladsen i Holsteinsborg............ Foto: Arne P. Hansen.
3