Atuagagdliutit - 05.08.1965, Blaðsíða 27
nimerissat inunerat
påsiniarneKalersoK
„Dana“ angatdlatigalugo danskit ilisimaluata silarssuarme ta-
marme tusamassap Johannes Schmidtip nimerissap angalaor-
tarneranik pasisitsernårtup suliå nanginenåsassoK
nimerissat nunavta kujasingnerussortåne kungne Kanutigut sujumor-
neKartartut tusartarpavut. enatdlunik ujarnat atåine pulasimassunik ti-
gorainiartitdlune tatdlikut nimertinigssaK dnilångasårutigineKartarpoK —
nimersissarsimanermata. nimerissat inussausiat måna tikitdlugo iluamik
UisimaneKångilaK. UisimassaKdngineK pissutigalugo nimerissat angalaor-
tarnerat åmalo suaunermingnit inersimassungornertik tikitdlugo ukiunik
13—14-inik sivisutigissumik agdliartortarnerat erKoriarneKartarpoK. ta-
måna Ebbe Mørkip ima ernartorpå:
nimerissat angalaortamerat mérKat
ntuartut tamarmik ilisimavdlugo o-
^arsinåuput. ilisimatut „kisimik" ku-
artuput. amerdlanertigut ugperine-
*artarpoK nimerissap tukerKåmersup
Sargassop imartånit Kerituarpagssua-
nngmit Europap sineriånut inger-
nlaortarnera tåssanilo nimeriångor-
arnera ugperineKartarpoK. isuma-
KartoKarpoK nimeriaK inersimalerå-
ngame inungorfingminut utertartoK
k*nguåritdlo nanginigssåt isumageré-
rangamiuk toKussardlune.
Schmidtimit kingornussarsiaK
tamåna ugperiuminartorujugssuvoK,
taimatutdle navsuiaissarnerme påsi-
niagagssat ardlagdlit påsiniarneKar-
neK ajorsiméput. nimerissamik iner-
shnassumik suvferiåinångortumik
sargassop imartåne sule navssårto-
KarsimångilaK. suainik navssårtoKar-
slmagunarpoK, nimerissavdle suagi-
nerai ersserKigsumik ilisimaneKångit-
'Tat. ama ersserKigsumik ilisimane-
KangilaK nimeriak kinguågssiorérå-
Thorium atordlugo
bignåtdlagialiaxc
^kikinerussugssaK
Thorium, sananøKaut Jons Jakob
Ssrzeliusimit navssårineKarnikoK kag-
dleruvdlo gutia Thor atsiutdlugo at-
SerneKarnikoK silarssuarme atomip
hukinganik pilersitsiniarnerme pingå-
rnteKaruj ugssualersugssauvoK.
Thorium radioaktiviugame uranimit
akikinerussumik suliarineKarsinauvoK,
suliarineralo tåussuma suliarineranit
ajornångmeruvdIune. taimaingmat a-
tornip nukinga silarssuarme pigine-
kartoK tåussuma atugauneragut ang-
nerulisaoK atomivdlo nukingata piler-
siniarneranut aningaussartutaussartu-
nik migdlisitsisavdlune.
atomip nukingata iluaxutigineKar-
nigsså pivdlugo inuiaKatigit ardlaliu-
Ssut peKatigigfiåne. IAEAme, atautsi-
npinerme ingmikut påsisimassagdlit
atautsimineråne ungasimgitsukut Wie-
nime pissume tamåna OKautigineKar-
Pok. ingmikut påsisimassagdlit suju-
nersutigåt inuiaKatigit ardlagdlit sule-
kstigingneråne ilisimatusarnerånilo
thoriumip atorneKarnerunigsså IAEAp
sulissutigisagå, uko pissutigalugit:
thoriumip pigssarsiariniarnera a-
jornakusortungilaK aningaussartu-
teKarpatdlåranilo suliarinøKarsi-
nauvdlune. (augtitagssamit mona-
zitimit pigssarsiarineKartarpoK). ta-
naatuma kingunerisavå nunat a-
merdlasut atomip nukinganik pi-
lersitsiniarnermingne „Kissugssa-
mingnik" nangminérdlutik piler-
sorsinaulernerat. nunat kinguarsi-
manerussut ilaisa thorium pigi-
ssartik atuleriåinauvåt:
ingnåtdlagialiornertaoK akikineru-
lisaoK;
uran thoriumilo akulerigsikåine
uran ajornéngitsumik pigssarsiari-
neKarsinaussoK sivisunerussumik
PiusinaulisaoK, uranip kisimitit-
dlugo atornigssånit sivisunerussu-
mik. åmåtaoK thorium sananeKar-
nermigut atomeKarsinaunermigut-
dlo uranimit ilåtigut pitsauneru-
vok.
Torskebundgarn
i nylon og marlon tilbydes i alle
dimensioner. Leveringstid ca. 4
måneder.
sårugdlingnut bundgarnit nylonit
marlonitdlo Kanordlunit angissu-
sigdlit piniameKarsinåuput. i-
nersimåsåput Kåumatit sisamat
migss. Kångiugpata.
Ludvig Bjerregaard,
Frydenstrand,
Frederikshavn
ngame toKUssamersoK. inunermine
avdlångoraKissunik atugaKarfigissa-
mine atausiåinardlune suvfissarner-
poK? nimerissap inuneranut tunga-
ssut apereutit taimåitut avdlatdlo ili-
simatunit sule ilisimaneKalingitdlat.
danskit ilisimatuat Johannes Schmidt
ukiut 1900-t autdlartilåmeråne silar-
ssuarme tamarme tusåmaneKalerpoK
nimerissat suvfissarfiånik navssåra-
me, kinguåritdle atautsit sivnerdlugit
sivisiissusilingme Schmidtip suliå ag-
torneKarsimångilaK.
ukioro januarime imånik misigssut
„Dana“ Sargassop imartånukåsaoK
direktør, dr. phil. E. Berthelsen ilisi-
matunut sujulerssortaussoK magiste-
ritdlo Inge åma Jan Boetius ilausso-
ralugit. åiparit Boétiusikut Danmark-
ip aulisagkanik imånigdlo Charlotten-
lundime misigssuivfiåne påsissait ilu-
aKutigalugit ilimanarpoK nimerissat
Danmarkip imartainitut aulisagkat
nalornineKamerpånut ilaussut ilisi-
massaKarfigineKarnerat angnerulersi-
massoK umiarssuaK uterumårtOK. Eu-
ropame nunane avdlanisaoK nimeri-
ssap inussausia påsiniarneKartarsima-
vok, pingårtumik Italiame Frankrdgi-
milo, pissutigssaKardluarmatdle Dan-
mark ilisimassaKarfiunerpåtut issigi-
nøKarpoK.
ukioK 1900 sujorKutitsiardlugo ita-
liamiut ilisimatuisa påsitipåt aulisa-
gånguaK igalåminertut KaumatigissoK
tåssaussoK nimeriaK tukerKåmemiko.
taimanikut isumaKartoKaraluarpoK
nimeriaK imame Akugdlerssuarme
suvfissartoK. nimerissat Europamitut
påsineKarnerunerånut pissutauvoK
1904-me Carlsbergip misigssuissarfia-
ta direktøria Johannes Schmidt Sava-
lingmiut erKanut misigssuiartormat.
ikiortaisa ilåt magister Strubberg uv-
dlut ilåne pugssiaussamik imap ilua-
nut ningisimanikumik tigumiardlune
tåkupoK Kutdlersaminutdlo oxardlu-
ne: auna mineriårKat agdlautigiine-
Kartartut maligdlugit Scyllamit Cha-
rybdisimitdlo Akugdlerssuarnitunit
taimågdlåt pissusinaussut ilåt.
taimailivdlune autdlarnerpoK dan-
skit umassunik ilisimatut angnerpå-
mik påsiniainerisa ilåt. nimerissap pi-
arå Savalingmiut ersane navssårine-
KartoK Akugdlerssuarmit pissusinåu-
ngilaK. tamatuma kingunitsiångua ar-
dlagdlit Schmidtip navssårai — toicu-
tinanilo nimerissat piarait 15,000 mig-
ssiliortut Atlantikume Sargassop i-
martåta Europavdlo akornåne navsså-
rai. taimailivdlune ilisimassatorKat
erKungitsut ugpernarsivai. påsissutig-
ssatut katerssugkat amerdlasupiloru-
jugssussut takutipåt Sargassop imar-
tå patdligkiartortitdlugo, kipariartor-
titdlune, nimerissat piarait migdliar-
tortartut. tauva ilimagineKalerpoK ni-
merissat tukemåt Atlantikup kissar-
nerssånit pissusassut. sarfaK kissar-
en virkelig
stimulans
ebNescafé
toK peKatigalugo Europap sineriainut
ingerdlassarsorinøKarput, inersimale-
rångamigdlo avKutigisimassartik a-
tordlugo utertarsorineicardlutik ki-
nguågssioriartordlutik.
Johannes Schmidt taimatut påsissa-
KarpoK. ilisimatoKataisa måna påsi-
ssutigssat ilaterniaraluåsavait. „Dana"
1966 autdlartilårpat Sargassop imar-
tånut pigpat inugtaussut ilagisavait
danskit imånik misigssuissut Schmidt-
ip 1921-me kigugdlermérdlime tikitå-
nik kingumut tikitsencårtut.
ilisimassat avdlångortut
Johannes Schmidtip mikingitsumik
nersomeKautigssarå påsitikamiuk ni-
merissat piarait ukiut pingasut mig-
ssiliordlugit imarpikorérångamik Eu-
ropap sineriainut ångutinatik nimeriå-
ngortartut igalåminertut Kaumatigi-
ssut. taimåitut ilait sinerissap avati-
nguanut ikåtuararssuarnut unerartar-
put, ilaitdlo kunguatigut kugtigutdlo
majordlutik tatsinut tasinguanutdlo
piorart arput.
— nimerissat imånit imermut ma-
jortut amerdlanerit amaviångortar-
put, magister Boetius OKalugtuarpoK,
nimerissatdle sigssamut Kanigtume i-
kåtume imamilunit ineriartortut a-
ngutiviaussardlutik.
nimerissap ineniartornerata tugdlia
tåssa sungårtuneranik taineKartartOK.
tåuna anguneKarångat nerivfiuvdlune
agdliartorfiussarpoK. angutivissat u-
kiune arfinilingne-arfineK-pingasune
taimatut agdliartorérdlutik nimerissa-
nik Kivdlertunik (blankål) taineKarta-
lertarput, arnavissatdlo ukiut anca-
neK-mardluk tikitdlugit taimatut ine-
riartortarput. nimerissat Kivdlertut a-
ngalaorumatujussarput. Atlantikumut
ingerdlaorKilertarput, tamatuma na-
låne nimeriaK utorKaligaluaKalune su-
le kinguågssiorsinauneK ajorpoK; i-
nersimassutut issikoKaraluardlune su-
le inersimalersimassarane.
nimerissap angalaortarnera
måna erKumitsumik pissoKartarpoK
nimeriaK neriungnaertarmat tamånalo
peKatigalugo imamut ingerdlaulertar-
dlune. ukiat tamaisa nimeriagpagssuit
kinguågssioriåinångulersimassut i-
ngerdlaortarput, Kåumatip avdlångo-
rarnera maligtarissardlugo. tamåna
aulisartup ilisimatuvdlo nalungitdlu-
arpåt. nimerissanut Kagssutit Kåuma-
taerunerane pissaKamerpaussarput.
Danmark nimeriarniarfit pitsauner-
påt ilagåt. Østersømit aniartordlutik
ikerasangnik avKusårtuissut Skagen
uiardlugo Sargassop imartånut aut-
dlaralersinagit nimeriarpagssuit pi-
ssarineKartarput. Skagen iKångerångå-
ssuk Kanos pissoKartamersoK ilisima-
nOKångivigpoK.
— sukorKutarnersoK nanordlo i-
titigissukortarnersoK naluvarput,
magister Boetius OKarpoK. Kanok
inungorfingminik navssåmiartar-
nersoK Kanordlunit sivisutigissu-
mik ingerdlaortarnersoK naluvar-
put. taimaingmat Kulåkérdluta
nautsorssorneK saperparput Kanon
ilinikut Sargassop imartånut kia-
lårtumut angutarnersoK.
ilimanardluarpoK nimeriaK inuner-
mine avdlångoraKissume atausiåinar-
dlune suvfissartoK. isumaKartoKara-
luarpoK suvferérångame toKussartoK,
tamånale ilumornersoK ersserKigsu-
mik OKautigineK saperparput.
imap kissarnera ekkolodilo
„Dana“mik angalassugssat Sargas-
sop imartåne nimerissat suvfissarfiå-
ne nimerissamik inersimassumik pi-
ssarineKartumik sujugdlermik pig-
ssarsinigssartik ilimagivdluarpåt. ta-
matumunga pissutauneruvoK Kanga-
nit aulisarnermut atortorigsåmeru-
lerneK; åma umatitsivingne OKåtåri-
ssarnertigut hormorinik kapuinikut
nimerissat angutivissat inersimassu-
ngortineKarsimåput — arnavissatdle
ajornavigsimavdlutik. taimaingmat i-
sumaKartOKarpoK nimerissap suvfiv-
figissartagå KanoK kissartigissoK påsi-
neKarsimassoK. tamåna pissutigalugo
imap kissåssusia angnertumik misig-
ssorneKåsaoK. åma iluaicutåusaoK ni-
merissap pugtaKuteKarnera. tamåna
pissutigalugo itissusersiut (ekkolod)
atordlugo nanineKarsinåusaoK.
— Schmidtip misigssuinere najor-
Kutaralugit ilimanarpoK „Dana" suv-
fissarfingmut pisassoK Kåumatit suv-
fivfiussartut erKordluardlugit, magi-
ster Boetius OKarpoK. agsut kigsauti-
gårput suangnik tukerKåmersunigdlo
pigssarsinigssarput, suait umiarssuar-
mititdlugit tukertisinauniåsagavtigdk
ineriartornerånilo uvdlut sujugdlit
KanoK pissoKartamersoK påsisinauni-
åsagavtigo. tauva måna tikitdlugo ili-
simångisavtinik påsissaKåsagaluarpu-
gut. påsiniainigssavtine åssilivik atu-
gagssarårput, suait tukeriartuårnerat
åssilineKartuåsangmat. taimailiorniv-
tigut nimerissat suait måna tikitdlugo
sule iluamik påsisinåungisavut ersser-
Kigsumik ilisimalisagaluarpavut.
NATO Carlsbergilo
imånik misigssut „Dana" aulisar-
nermik ministeriaKarfingmit atugkiu-
neKartugssauvoK, angalanigssardle i-
låtigut Carlsbergip aningaussauteKar-
fianit akilerneKåsaoK NATOlo ikiuti-
savdlune angatdlåssinerup ilå ator-
tutdlo il. il. ikiuvfigisagamigit.
imånik aulisagkaraigdlo ilisimatut
saniatigut peKatåusaoK ilisimatoK
Jerlov, Københavnime iliniarnertut a-
tuarfiåne sulivfilik. tåussuma påsinia-
gagssarå Kaumanerup dmåne KanoK i-
titigissumut ångutamera.
„Dana“p angalanigsså Kularnångit-
sumik ukiune ardlanalersune Dan-
markimit imånik misigssuissarnerit
pisanganarnerpåt ilagisavåt. suliaK si-
visoicissumik uningasimagaluartOK na-
ngitsinigssaK ilisimatåt ima pissaria-
Kartigissutut issigisimavåt Johannes
Schmidtip ilisimalersitainit angneru-
ssumilc påsissanarnigssamut pivfig-
ssamik pitsaunerussumik ukiune ar-
dlalingne nagdlersisinausimavdlutik.
en mand
angut
en glad mand
angut nuånårtok
og hans tobak
*1 .... ...................
i
520A
27