Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 12.11.1965, Blaðsíða 14

Atuagagdliutit - 12.11.1965, Blaðsíða 14
aserorsimaneK peridngnerdlo Kalåtdlit-nunane ngitsoK taima inugsiamentigissunik, Kungujulaortigissunik, tukor.tigissunik asangnigtigissunigdlo, sordlo inuit måne ilisarilersimassåka taimåitut. amerdlaKaut — kalåtdlit Kavdlunåt- dlo — nunamut tåssunga inuinutdlo ama agtigissumik asangnissuseKartut kalåtdlit asiunigssåt kigsautigingivig- dlugo. tamånale pmgitsortisinauner- parput? angerdlarsimavfime KanoK ipat? angerdlarsimavfiga nuånårutigeKå- ra. erjcigsisimavdlunga alianaersårnaK nuånareKåra pulåntoKarnerdlo nuåna- rissaralugo, pulårtut ima iluasårsi- naugpata Kasugilerångavtigik ani- ssardlutik. kisiåne Kalåtdlit-nunane angerdlarsimavfivtinit autdlåveKarti- nerparput inusugtunut isumaging- mingneK iKlmagsainerdlo ima agtigi- ssut inusugtut pinerdlungniarnigssåt ajonnarsisitdlugo? atuarfingme KanoK ipa? nakorsaK Aagård tugdlusimårpa- iugdlune iKanigtukut .tusardlivaK go- norrep nungusarneKarneranut periau- seK nutåK iluagtitorujugssusimassoK. nakorsap issertunøK sapingajagpå su- jiiligtuissartutut takordlugkamine ili- magivdlumaramiuk uvdlox nagdliu- kumårtoK Kalåtdlit-nunåta sineriaine nåpautipalåt nungutitauvfigssåt. ki- avme påsingitsorsinauvå nakorsaini- kut angussarissamut kussanartumut nuånårutigingningnøK? kiavme nuå- nårutigingitsorsinauvå inuk pendgsi- sineKarångat sumigdlunit nåpaute- Karsimagaluarune? måssame ajugau- simårnigssamut tungavigssaKarpoK, nakorsatdlo pivdluarKupatdlangniar- tigik sulinermingne iluagtitsinerat pivdlugo. kisiåne ajugausimåmermit nakor- saisinauneruvdlo pisinaussainit nuå- nårutigingningnermit piviussoK pi- ngårtoK måna puiomiaKinatigo: nå- pautipalåt erssiutåinåuput. nåpauti- palåt nalinginarpagssuarnik dnoKate- Kartarnermut erssiuitåuput. inuiaKati- git agsut naparsimassut erssiutigait. OKalugtuarissaunertigut ugpernar- sarneKarérsimavoK inuit kinguårit a- tautsit ingerdlanere siivnerdlugit i- ■ngerdlåneKarsinåungitsut inuiaKatigit piumassåinardluinanmingnik atoKati- gigtarnikut inoKatigingnerat anerså- kut timikutdlo ineriartornermik ang- nertumik ilalingmik. inuiaKatigit piu- nr.assarssordluinardlutik atoKatigig- tarnermik ingerdlatsissut nungutitau- nigssamingnut omiguput. kinguåringne inusugtut nalinginar- pagssuarnik atoKatigingnigtartut ine- ringisåinartuput inugtaoKatigingner- me, inuiaKatigingnut tungassutigut i- malunit nålagkersuinerme suliaxar- dlune sujulerssuissutut akissugssåu- ssuseKarnermut. kalåtdlit inusugtut uvdlumikut piumassåinardluinarmik atoKatigingneK ingerdlatariguniko tauva KanoK ilivdlutik aKago pilersit- sisinåusåpat angerdlarsimavfingnik pitsaussunik aulajaitsunigdlo? KanoK ilivdlutik mérKatik pitsaussunik atu- gagssaKartisinaulisavait? nåpautipa- låKardlune nåpautipalåKaranilunit i- lerKoringnigssåkutdle tungaveKarane inusugtut avKutigssiuissusåput inuia- Kaitigit aserugauvdluinamigssanut. ernumalersitsiniardlunga taimatut agdlångilanga. agdlagpunga aulaja- ngerdluinarsimaga-ma ingerdlauseK taimaitoK avdlångortitariaKartoK. Kalåtdlit-nunåt asaKåra. nunauvoK alianaitsorssuaK. isumaKarpunga si- larssuarme avdlanik inugsiagssaKå- uvanga iliniartitsissuvunga :ilisi- mavdlugulo Kalåtdlit-nunane atuar- fingne suiissussut tamarmiik — atuar- titsissumit „tiguiriagkamit" skoledi- rektørimut — ineriartornerup matu- ma nalåne angnertoKissumik suliag- ssaKartlneKartut. uvdluinarne ajor- nartorsiuterpagssuit perorsainiarner- mut tungassut iluarsiiniardlugit suli- nerit .nersornartorssuit isumagssarsi- utdlarKigsutdlo amerdlaicissut taku- ssutigssaKarput. ilarpagssuavut inga- ssagdluinartumik suliaKartitåuput Kå- ngiutornerne, aftenskolerne, bibliote- kime sukisaersartarfingndlo — ajoKit- dlo åma ilagingne angisumik sulia- KartitåuputaoK. taimåikaluartordle a- tautsip tungå tunugdliusimånginer- parput? inup tarninganut tungassu- mik perorsaineic KanoK ingerdlava? .atuartut akornåne nåpautipalåKar- nerit nalinginardlo atOKatigigtarnerit m alugissarsimavåka. aliasungårsima- vunga. Gute Kinuvigåra puiusångiki- ga KanoK aliasugtigalungalo ånilårsi- matiginera. kigsautigingllara iliniar- titsissoK kinalunit sujunigssame tai- måitunik misigissaKarumårtoK. kisiåne kinalunit sianitdliordlune i- ma ugpilersitauniaKinane Kåumarsa- gauneK tamatumane amigautauginar- toK. nalinginaK atoKatigigtameK, pi- nerdlungniarneK, akissugssåussuseKå- ngineK imalunit eKiasungnøK pineKa- rångata inuit ilåne (silatutut silagsso- rigsututdlo isumaKarfigineiKartartut o- icartut tusartarpavut ajomartorsiutit tamarmik Kåumarsagaunikut nånger- neKartugssaussut. inuit ajornartorsiu- tit sordlaisa KanoK takitiginerånik påsingnigsiméngitsut Kåumarsagau- neK OKausingnåralugulo erKartugang- A/s Snedkermestrenes Træ- og Finérskæreri Nørrebrogade 157 — København N — Telefon Ægir 11.978 (5 ledninger) piularneK, aulisameK sukisaersårneK Evinrudep tamaisa pigai Evinrude giver Dem det hele Evinrude Klneruk, tauva pltsangmik pls3sautlt, llustlerdluagauvoK, llev- KårtoK, angatdlatlkuminartOK uklu- nutdlo mardlungnut KUlamavérKU- slgak, Evlnrudeliortartut ukiune B8- ine mlslllgtagaKarput. tamånalo ta- tiglnarslnauvat. katalogerput plnlaruk. En driftsikker, vandtæt motor, der starter øjeblikkeligt i al slags vejr, og som vil arbejde lydløst og på- lideligt i årevis. Vælg Evinrude og De får sikkerhed for gennemført kvalitet, gennemtænkt konstruktion, økonomisk, driftsikker sejlads og 2 års garanti, for bag De- res Evinrude ligger 58 års erfaring i produktion af påhængsmotorer. Det giver styrke og sikkerhed. ■<Wf Rekvirer katalog. Altid reservedele på lager. EVINRUDE Forhandles over hele Grønland. Importør: KETNER MARINE, Vordingborggade 6-8, København 0. ukiorparu- jugssuarne kavfimik pitsaussui- narmik niorKuteKar- tarsimavugut! god KAFFE gennem generationer CHRISTGAU CATERPILLAR MARINE ./ MOTOR D 353 D 380 HK kontinuerligt ved 1225 omdrAnln. Egenvæg! 4100 kg LANGREUTERS Cl. Kongevej 3, København V. Caterpillar & Caf er Caterpillar Tracfors indregistrerede varemærke. nå råt, matoriniutauginalerdlunilo i- r.ungnut ajomartorsiutit Kångemiar- dlugit ilungersornerup akianik akili- umångitsunut. ajomartorsiutit taine- Karérsut avdlarpagssuitdlo uvdluinar- ne angnertoKissumik oKimaitsumigdlo nåpitagkavut ilisimassagssanik, ami- gauteKarnermik pissuteKdngitdlat, ki- siåne tungavigssamik, ilerKoringnig- ssamik ilordlikutdlo isumamik ami- gauteKarnermik pissuteKarput. inuia- Katigit ilerKoringnigssamut tiingassu- tigut ajornartorsiutigdlit Kåumarsa- gaunermik nakorsausersoråine åssigi- nåsagaluarpå heste kågtOK benzina- mik nerdlerdlugo. tungavigssaK pi- ngårnerpiaussoK tåssauvoK isumåkut ilordlikut, anersåkut ilerKoringnigsså- kutdlo nutångorsagaunøK. tamåna a- tuarfiup ilångutdlugo sulissutigissa- riaKarpå. ilivsiime inusugtut nangmineK ita- noK ipise? kikut tamarmik ingiamlutinarput OKalugtuniardluse uvdlumikut kalåt- dlimut inusugtumut KanoK ajornartor- siornartigissoK. kialo tamåna miserra- tiginiarumavå? — iliniartitaunøK ig- dloKameK, akigssautit, sungivfingne suliaKarnigssaK, inuiaKatigit sukasu- mik ineriartornerat — tamåko ta- marmik ingmikut ajornartorsiutig- ssarpagssuarnik nagsataKarput åma- lo ilåne nåpertuivdluånginernik. soru- name tamavta — inuinartut inatsisi- liomikutdlo — suleKataussariaKarpu- gut pilertortumik isilatusårtumigdlo r.åpertuivdluånginerit pérneKarnig- ssånut ajornartorsiutitdlo ajugauvfi- gineKarnigssånut. taimaisiortariaKar- pugut måna tikitdlugo pissarnivtinit angnemssumik isumagssarsiordluta a- ningaussanigdlo amerdlanerussunik atugaKardluta. ilivsime inusugtut nangmineK Ka- noK iliornigssarse erKarsautigaisiuk? OKarfiginøKarajugtarpuse inuisugtu- ssarsimassutut avdlatutdle ajungitsi- gissuse. — tamåna ugperivatdlårnia- Kinasiuk. erKortujungnarsivoK —■ na- luvara. tamånale singnagsautauginar- sinauvoK. tamåna sagdlugrune tauva sagdlusimavoK navianartoK. kisiåne ilarpagssuase iluagtingitsorsimåput. angajorKåse tamatigut erKortumik i- liortångitdlat, nalungilåtdle KanoK i- liordlutik. ilerKorigsårnerup avKUtå maligtuåinéngilåt; nalungilåtdle iler- Korigsårnerup avKutå sunaussoK, u- niorångamikulo kukusimanertik piv- dlugo ajortorujugssuarmik misigissa- Kartarput avKutigssap erKortup na- nerKingnigssåta tungånut. ineriartor- nøK angnertuvatdlårtoK pissutigalugo angajorKåse nalornissoruteKarsima- jungnar,siput ersserKigsumik takuti- savdluse sut erKor.tussut sutdlo ericu- ngitsussut. ersissutigåra ilarpagssuav- sc avKutigssaK sunaussoiK påsingisåi- r.arsimagåt imalunit puiorsimagåt. navssåriniarniarsiuk. isumaKalitdlariaunase ajornartor- siutise tamarmik KångerneKåsassut sukisaersarfigssanik arssåutarfigssa- nigdlo amerdlanerujugssuamik pig- ssarsinaruvse. imigagssamik atomer- dluinøK kinguågssiutinutdlo tungassu- tigut ilerKoringnigssaK pivdlugit o- Katdlinerit tusarnårsimaguvsigik i- lavse taimatut isumaKalersinaunigssåt fupingnångilaK. tamånale arssåutar- nermut tungåssuteKangangilaK. inusugtut Kalåtdlit-nunånik asang- nigtut sujunigssånigdlo pingårtitsissut aulakornavérsårneK nunap piorsarne- «arnerane Karmautigssatut atortaria- Karpåt — taimaisiortutdlo imigagssaK pivdlugo ajomartorsiutinik pilersitsi- uaviångitdlat arssåutarfeKarunik ar- ssåutarfeKångikunigdlunit. inusugtut umåmingne ugpernermik umassumik pigissaKartut minguissuseK inuma- ringnartumik anoriliutisavåt inuner- dlungnermik, mingugtunermik kiv- dligtiåssusermigdlo tingitsissoK — a- toKatigingnermut tungasisunik ajor- nartorsiutinik pilersitsinaviångitdlat sukisaersårtarfeKarunik sukisaersar- tarfeKångikunigdlunit. OKalugfingme KanoK iliusava? nålagiartarpunga isumaKardlungalo sapåtit tamaisa mugpagssuit nålagia- Katigissardlugit nuånersorssussoK. Ka- låtdlit-nunåne OKalugfingme alianåi- taKaoK mérårKat OKalutsimut peKa- tauvdlutik nipålårujortut tugdléidg- dlutigdlo tugsiartut tusarnårdlugit. kisiåne Kalåtdlit-nunane ilagit på- sisimanerpåt nuname ajomartorsiutit tamaisa KångerneKartisinauvdlugit? isumaKarpunga OKalugfingme inuit Kristusip nukinga pigssarsiariguniko tauva kristumiutut inujumårput, tau- valo imerajungneKåsångilaK, eidasug- toKåsångilaK, nåpautipalåKåsångilaK imalunit pårinerdldugkanik méraKå- sanane. sunauna akornutaussoK oKalugfiup tåssaunigssånut naneruaK, tamatumu- na anersåK iluartoK iikitsissugssauv- dlune ugpernermik, nutångorsagau- nermik, minguissutsimik, imerajungi- nermik, akissugssåussusermik misigi" nermik umativtinilo asangniingner- mik? aserorsimaneK perKingnerdlunit Kalåtdlit-nunånut? sujunigssame apemut pingårner- paussoK uvavnut takuneK ajornångi- laK. akineKåsångilaK nålagauvfingmit. ministeriemit, grønlandsrådimit ima- lunit landsrådimit. uvagut inuit atau- siåkåt akissagssarårput —- oKautsinik pinata — kisiåne KanoK iliornivtigut tamatigut. iliornivut tamarmik Kinigaussarput imalunit tunuartitaussarput måna ug- tutigalugo: Kalåtdlit-nunåta iluaKU- tigsså imalunit Kalåtdlit-nunåta ajo- Kutigsså. — aulajåissuseK, imeraju- ngissuseK, tunissagssiorneK sukut ilu- aicuserneKartugssåupat? avdlångortit- sivdluinarnikut! tamåna akeKartug- ssauvoK. nangminerssorumatussusivta ilånik ånernartumik akeKartugssåu- put. anguniagardle pigdliumit angne- lUjUgSSUVOK. Filip Th. Andreasen, Såtut, pr. tlmånaK. paornaKut nunavta issigtup naussutoKånguata pingortitaKatimisutdle avdlarpagssu- artut iluaKutauSisarsimassup iluaKU- taujuammårtuvdlo OKarsinaugune mi- sigissarpagssuarminik OKalugtuarsi- naugaluartup måna taigdlårånguåkut uvguna oKalugtuarfigilårdlisigut: tugdluavigsungikaluartumik eriina- risinaugunardlugo. Kalåtdlit-nunåt nunagåra v. 1. naussuvunga nikanartoK r.unamit nuisarKardlunga, Kumutdlo årdlorneK sapertoK, issinut alutornamanga atale issigingnigtøKarpunga tåussumångalo pingorpunga sordlaga imeKartinøKarpoK Kilalisångisåinarpunga. v 2. taima pivai åma naussut, nikanarnerit pingortitat. tamaisalo påssutuarpai, nauk tamarmik ■ alarpatigik, atalo, aussaK nagdlerumårpara ineritoKangårfigssara tamavingmigdlo ornisavånga alutorssautigisavdlunga. kalåtdlit uvagut erinat nuånarigi" vut nalungilarput kigsautiginaraluar- poK, taigdliortortavut AtuagagdliUti- nut ilångussiniarångamik erinagssa- Kartikunikik erinai ilångutaricuvdlu- git. taimailivdlutik taigdliait isumav- tinut pulavdluartarumårmata. ajoKe Peter Olsvig, Ilulissat. ALSIDIG KONTORDAME TIL HALV- ELLER HELDAGSJOB SØGES. — LØN EFTER KVALIFI- KATIONER. HOTEL GODTHÅB i: | - den kysægte læbestift... kukingnut tamutip læbestiflivdlo kalipautait inginingnut tugdluarkckate- kdngitsiit. Fås i modens bedste farver. Fra den sarteste pastel til den rødeste røde. 14

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.