Atuagagdliutit - 20.03.1980, Síða 28
AG
sianiutimlkut
nåparsimassut
pitsaunerussu-
mik katsorsarne-
Karpat?
seminarieadjunkt Jørn Dalmer, Kalåtdlit-nunåta Se-
minåriåne psykologimik atuartitsissup matumane
OKauseKarfigå tarnip nakorsåta Inge Lynge-p AG nr.
8-me aperssorneKarnera
Dronning Ingridip Nåparsimavia-
ta Ndngrrutup tarnikut nåpautig-
dlit ingmikortortaKarfiata agdli-
lerneKarneranut atassumik AG
uvdloK 21/2 ilångutaKarpoK aper-
ssuisimanermik ingmikortortame
nakorsaunerussumik, Inge Ly-
ngemik. agdlauserissame sangmi-
nenarput pissutsit ardlagdlit per-
KutaoKatausimassut taimatut
agdlilerissariaKarsimanermut.
ilåtigut tikinenarput sianiutiti-
gut nåpautinut patsisaussartut,
Inge Lyngevdlo OKalugtuarå per-
Kutaussartut amerdlasdjussut
Smålo ilarpagssue sule påsineKå-
ngitsut. sianiutitigutdle nåpautit
takuneKarsinaussarput Karatsa-
me timikut nåpautinut atatitdlu-
git, nerissat inussutigssartaisa ti-
mimut avguarneKartarnerånut
atassumik nåpautinut, inussutig-
ssat akuinik amigauteKarnikut
nåpautinut atatitdlugit (imåipoK
kukussumik nerissaKarnikut), ki-
salo nåpautinik tunitdlangnartu-
nik nåpauteKarnermut atassu-
mik. pemutausinaussutut avdla-
tut tainenarput nårtugatdlarner-
me ajoKusernerit, inungornerme
ajoKusernerit åssigissaitdlo.
inungnik isumagingningnerme
sulivfit pilersiortorneKarnerat nå-
parsimaveKarnertutdle ilivdlune
politikikut aulajangerneKartartu-
vok. tåssa inuiaKatigit ikiutausi-
naussunut aningaussaUssutena-
rusungnermikut ilimaginenartut
inuiaKatigingne ajornartorsiuti-
nik ardlalingnik pitsaussumik pe-
riausenardlune aniguiniarnigssa-
mik neKeroruteKarsinaussutut.
nåpautitdlo inuiaKatigingne ajor-
nartorsiuterpiåuput.
sulivfeKarfingnile atautsimut
eKiterivfiussune påssuneKarneK
periausiua pitsaussoK sianiutiti-
gut (tarnikut) nåpautit akiorniar-
nigssånut? sianiutitigut nåpautit
nåpautitut issigineKarsimagpata
soruname pissusigssamisusaoK
aningaussanik akuerssissartut
uteriserfigisavdlugit nåparsima-
vit pissariaKartineKartut ingmi-
kortortatdlunit pissariaKartine-
Kartut pigssarsiariniardlugit. sia-
niutitigut nåpautit pissusiat nå-
pautinut åssersuneKarsmaungz-
pat tamatumunga tungaviussoK
angnertunerussutigut tåmåsaoK.
tauvalo taorsiutdlugo aningau-
ssat pitsaunerussumik atorneKar-
sinåusavdlutik inuiaKatigit akor-
nåne siamasingneruvdlune suli-
niuteKarnigssamut.
kisiånile nåpaut sunarpiaK-
una? navsuiautigineKakulassoK
tåssauvoK nåpautit atautsimut
issigalugit iluaitsumik nalingi-
nåungitsumik pissut timip aut-
dlartitai avatånit sunerneKardlu-
ne. taimatut kigsautigineKångit-
sumik pissoKalerångat unigtine-
Karsinaugajungmat nåparsima-
vingme uninganikut tamatumu-
nga perKutauvoK time uningati-
neKarnerup nalåne nagsataKar-
tarmat nåpautinut akissugssau-
ssunik tamanik. nåpautip inger-
dlanera taimåikame ajornarpat-
dlångitsumik unigtineKarsinau-
ssarpoK nakorsautitdlo åssigl-
ngitsut atordlugit katsorsarne-
Kardlune.
sianiutitigut nåparsimassup
nåparsimavingmut unigtineKar-
nermine nagsartarpå? — Karatsa-
me naussut? hormonitigut akor-
nusersåtit? B-vitaminimik ami-
gauteKarneK? — tåssame, kisiåne
sianiutitigut nåpautit ilait ikigtu-
araminérarssuit kisimik nåpauti-
nut taimåitunut tungatineKarsi-
nåuput. taimatut nåpautit aker-
dlianik ilisarnautiginerussartagåt
tåssa nåparsimassut nagsataKar-
tånginerat nåpalissutaussunik
imalunit timime nåpautip atåinå-
ssutigisinaussainik, tarnimikut
nåpautigdlit påssuneKartarfinut
pigångamik. taimåitumik ama nå-
pautinut pemuteKarneK ajorpoK
katsorsagagssanik. påssutag-
ssaulersartoK tåssa inugtut iliori-
auseK erdloKinartOK någdliunar-
tugajugtordlo, kisiånile tamatu-
munga perKutaussoK tamatigor-
dluinangajak timime nåpautitut
navssårissagssaussångilaK.
tarnip nåpautainik katsorsai-
nerup neKerorutigisinausså Små-
lo tåssunga tungassumik sulivfe-
Karfiup pigineKarneranut tunga-
viussugssat amerdlasfltigut tå-
ssatuaussarpoK pissusilersorner-
piåinarmut KanoK iliuseKarsinau-
neK — tamatumunga pewutau-
ssunut pinane. katsorsautitut
atorneKarajungnerussut tåssa
issartagkat kaputitdlo Smålo
ikigtuararssuit kisimik pinatik
nakorsautit tåukua erssiutinut
katsorsautitut suniutarput, tåssa
imåipoK pissusilersutinut någdli-
unartunut såkukitdlisautitut.
sumime Kinisagavtigik pissusi-
lersutit någdliungnartut patsi-
sait? »nåpåumik pilersitsissunik
pissoKartoK« OKautiginiaråine
tauva tåukua timip inugtutdlo
atugarissat akornåne pissutsinl-
simåsåput. time nåparsimassutut
pissusilersorpat tamatumunga
perKutaunerusimåsaoK nåparsi-
massunik atugaKarneK, atorsima-
ssaK imalunit sule atutoK, Kanga
imalunit månåkut. kisiåne nåpar-
simanermik oKarneK tamatumu-
nga atortariaKångikaluarpoK.
pemutaussut pineKartut ersser-
Kingnerussumik issigalugit kultu-
rimiput, inuiaKatigigtut inunivti-
ne — åp, pissusilersornivtine mér-
Kanut, inusugtunut, angutinut
arnanutdlo, pisunut pitsunutdlo,
sulissunut sulisitsissunutdlo, na-
korsanut inuinarnutdlo, pissau-
nermik pigingnigtunut pissau-
nerugtunutdlo, il. il. tauva tamar-
mik åssiginerulerpåt inugtut atu-
garissanik ilisimatussutsimingar-
nit. sianiutitigut nåpautit katsor-
sarneKarnerat tauva tåssauneru-
saoK kulturivtine pissusilersåtiv-
ta KanoK iliuseKarfiginerat, inuia-
Katigingnut ilaKutaringnutdlo tu-
ngassumik, akuliunerunane tai-
matut pissuseKarnerup pigdliuti-
gititånut, inungmut, katerssuv-
figtut sulivfeKarfingmut unigti-
neKarnermigut inuiaKatigingne
nåpautaunut perKutaussut naju-
gåine inunernermit måtuneKarne-
ragut. taimaisiornikume aitsåme
ilumut ajornartorsiutip agfåinå
pineKåsangmat.
soruname emortuvoK inuit ila-
it avdlanit sukanerussumik sapi-
lertarmata inunermingne atugar-
dliornermikut. inuit mardluinait-
dlunit åssigigdlutik inungorsimå-
ngitdlat mardlulissat ilait emåi-
ngikuvtigik. inunerup atugariti-
taisa Sma åssigingitsungortitar-
påtigut timikut nåpautinik pe-
Kalersitdluta inunerme atugari-
ssavtinut ajortunut malussajå-
ssuserput angnertusititdlugo. tai-
matut malussarissutsivtinik ang-
nertusisitsissartut Inge Lyngep
taissai tåssarpiåuput nåpautit ar-
dlaKartut sianiutitigut nåpauti-
nut agtumåssuteKartineKartar-
tut. kisiåne nåpautaussut taimåg-
dlåt sunertiåssusivtinik angner-
tusisitsissut perKutaussutut issi-
gissagssåungitdlat.
Sma iluaKutåungilaK nåpauti-
nut taigutitoruat tikuåsavdlugit
sordlo skizofreni, psykopati, neu-
rose, åssigissaitdlo. ajornångit-
suararssuvorme navssårnigssaK
taimungåinardlugit nåpausiussa-
nik tåukunatut itunik, tauvalo ki-
ngornatigut ajussutsimut pisså-
titdlugit. taimatut nåpauteKarne-
rainerit patsisåungisåinarsimå-
put, kisiånile navsuiautåinauv-
dlutik pissusilersornernut.
suniartungauna taimarssuaK så-
ssussivdlunga suliamut taima
atarKissautigissumut tarnikut
nåpautinut tungassumik? angu-
niagaråra nalornissulersitsiniar-
neK — perKUtigssaKartumik na-
lornissorneK — aningaussanik a-
kuerssissartuvta akornåne. nå-
lagkersuissut tarnip nakorsaisa
tungavilersutait kisisa takusi-
magpatigik tupingnångilaK piu-
massaussunut nåkåinarsimang-
mata.
kisiåne tarnip nåpautainik su-
livfeKarfit angnertusilernerat år-
KineruvoK ajortoK. aningaussat
avdlatut atorneKarsimasinauga-
luarput — pissusilerdlugit matu-
mane erKartusagaluaråine taki-
vatdlålersitsissugssanik. tarnip
nåpautainik sulissussinigssaK pi-
ngitsorneKarsinaugunångilaK i-
nuiaKatigingne nutåliaussune. ki-
siåne inuiaKatigingnut ulorianar-
torujugssuarmik ilaKarpoK pi-
ssortanut tatigingnigpatdlårneK
tarnikut nåpautinut iluseritine-
Kartunut, tåssa inuit malussarni-
arnerat kulturikut pissutsivtinit
ajortumit aserdtigssaussumit a-
lartineKartarmat ilaKutarigtut-
dlo pissutsivtinit timitaKångitsu-
nut nåpautinut periautsinut. a-
ngusagaluarparpume nuåningit-
sumik misigisimanigssarput aki-
ssugssaoKataussutut, kisalo ta-
matuma nagsatarissånik ingmi-
nut erKartiineK. kisiåne tamatu-
ma inuiaKatigit avdlångortiniar-
dlugit suliniutit tamaisa toKutar-
pai, katsorsainermåssa tåssunar-
piaK pissariaKaraluartoK.
uvanga Inge Lynge KaKutigor-
tumik inugtut asanartutut issigå-
ra, ukiorpagssuarne nersortaria-
Kartumik inuiaKatigingne ajor-
nartorsiuteKarfioKissume sulisi-
massutut, inuiaKatigingne månå-
korpiaK kulturikut angisumik
mumisitsiviussune. kisiånile piv-
figssångorsimångilaK tarnip nå-
pautainik ikiunerup angnertusi-
nigssånut, kisiånile politikikut i-
liuseKarnigssamut.
Jørn Dalmer.
■ Påmiormiunut — Påmiune
autdlainiat piniartutdlo, intitig-
ssarsiutigalugo autdlainiarner-
mut piniarnermutdlo agdlagar-
tagdlit, tugtuniarnermingne sne-
scooterinik agssartdteKartarnig-
ssamingnik akuerineKarsimåput.
Påmiut kommuniata ingmikut
akuerssissutigisimavå landsrådip
ilerKorerKUSsåne 24. februar
1977-mérsumit, autdlainiartarfni-
ngånit sne-scooterit atordlugit
agssartuissånginigssap, Påmiune
atortineKånginigsså.
ingmikut akuerssissut Påmiut
kommuniåne indtigssarsiutigalu-
go autdlainiarnermut piniarner-
mutdlo agdlagartalinarnut kisi-
me atorpoK.
Officielt
Under 28. februar 1980 er der i
Aktieselskabs-registeret optaget føl-
gende ændringer vedrørende »ASX 759
ApS« af Godthåb:
Anners Preben Dahl er udtrådt af, og
Jakunguak Adolf Jens Søren Møller,
Box 91, Frederikshåb, Grønland er ind-
trådt i direktionen. Lars Johnsen er fra-
trådt som, og REVISIONSFIRMAET
LARS JOHNSEN QAQORTOQ ApS«
box 91, Julianehåb, Grønland er valgt
til selskabets revisor. Under 27. decem-
ber 1978 er selskabets vedtægter ænd-
ret. Selskabets navn er: »PÅMIUT
OLIE OG AUTOSERVICE ApS«. Sel-
skabets hjemsted er Frederikshåb kom-
mune, Box 91, Frederikshåb, Grønland.
Indskudskapitalen er udvidet med
70.000 kr. Indskudskapitalen udgør he-
refter 100.000 kr., fuldt indbetalt, for-
delt i 10.000 kr. og multipla heraf.
POLITIMESTEREN I GRØNLAND,
Godthåb den 7. marts 1980.
tuniniagax
aulisariut 30 fodilik GR 7-43 Gitte, Holbækip umiarssua-
liorfiane 1954-ime sanåK, Kissugtai mångertumernit, alumi-
nimimik sikuarsiutilik, avdlångortitersimassoK.
motoria: Perkins 4.236 73-nik histilik november 1978-ime
ivertitoK, nal. akunere 400 migssiliordlugit, sukanerpauv-
dlune 8 knob migssåne, nutåmik ingerdlatigssaminut tanke-
KarpoK, nutåmik aKutå kåviteruteaardlune, aKUserfé aKUtå-
lo nangmineK nutåjuvdlutik, telefleximik aKungneKarsinau-
SSOK.
initå 6-nik sinigfigssalik, nerissagsserivfik erruivigtalik si-
saussumik mardlungnigdlo gasitortunik igavfilik, uliatortu-
mik kiagsautilik. initå OKOrsagauvoK.
umiatsiåraK Kaleringnik natilik 14 fodilik.
angatdlat ungasigsuliartautaunigssamut nalemutdluartu-
VOK.
sågfigingnigfigssaK:
Morten Bach-Pedersen
Box 101 . 3912 ManitsoK . tlf. 1 34 69
Til salg
Ombygget 30 fods fiskekutter GR 7-43 Gitte. Bygget på
Holbæk Skibsværft 1954. Eg på eg isforhudning af alumini-
um.
Motor: Perkins 4.236 73 HK installeret i november 1978 ca.
400 timer max fart ca. 8 knob, nye brændstoftanke, nyt rat
og teleflexstyring, ny rorbrønd og ny rorstamme.
Kahyt med 6 køjepladser, pantrybord med stålvask og 2
gasblus, oliefyr. Kahytten er isoleret.
14 fods dobbeltbundet slæbejolle.
Kutteren er særdeles velegnet til langturssejlads.
Henvendelse
Morten Bach-Pedersen
Box 101 . 3012 Sukkertoppen
Tlf. 1 34 69
Meddelelse
Nuuk kommunalbestyrelse afholder sit 2. ordinære møde i
1980 mandag den 28. april 1980 kl. 9.00.
Sager, der ønskes behandlet, bedes venligst indsendt til
Nuuk kommunes sekretariat senest fredag den 28. marts
1980.
nalunaerut
Nuungme kommunalbestyrelse 1980-ime ilerKåssumik åi-
pagssånérdlune atautsimilisaoK atausingornerme, 28. april
1980 nal. 9.00.
sujunersutit OKaluseritiniagkat Nuungme kommunip ag-
dlagtOKarfianut nagsiutemuneKarput kingusingnerpåmik
tatdlimångornerme 28. marts 1980.
Nuuk kommune
28