Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 24.03.1982, Blaðsíða 26

Atuagagdliutit - 24.03.1982, Blaðsíða 26
-------Piorsarsimassuseq / Kultur---- Atuakkat nutaat ukiumut 50-it Kalaallisut atuakkat ukiumut saqqummertartut 50-iupput meeqqanut atuakkat ilanngullugit. — Inuttussusitsinnut naleqqiullugu amerlaqaat, atuakkiortuvullu kakkaqaat, naqiterisitsisarfimmi siulittaasoq Lars Møller Lund oqarpoq Atuakkiassat naqiterisitsisarfim- mut nassiunneqartartut qanoq pi- neqartarnerat ilaatigut paasiniar- lugu Nunatta Naqiterisitsisarfia- ni siulittaasoq Lars Møller Lund oqaloqatigisimavarput. Naqiterisitsisarfimmi inuit tal- limat atuakkiat saqqummernis- saannik aalajangiisarput. Taak- kua allassimaqqaakkat nassiun- neqartut paarlakaajaallugit mi- sissorlugit atuartarpaat. — Uagut ingerlatsinerput imaappoq atuagaq pitsaasuusa- riaqarallarluni. Ajornartorujus- suuvoq saqqummersitsissalluni taavalu siullermeerniarneq imma- qa aamma ajornarnerusarluni, Lars Møller Lund AG-mut ilaati- gut oqarpoq. Naqiterisitsisarfiup siulittaa- suata oqaatigaattaaq inuit radio- kut namminneq allataminnik saq- qummiisartut soqutigineqarner- tik paasereeraangamikku atuak- kamik ilivitsumik saqqummeeq- qajaanerusannguatsiartut. Ta- manna atuagassiallu aqqutigalu- git saqqummiisarneq aqqutis- saalluannguatsiarnerarpaa. Lars Møller Lund: — Atuakki- ortutut saqqummerniarsarineq immaqa ajornalaartuuvoq. Uagut inuppassualimmiuunnginnatta, aammami naqiterisarneq suli arriikkami, massa atuakkat na- qinneqartartut amerliartortoru- jussuugaluartut. Kisianni inut- tussuserput najoqqutaralugu ila kakkaqaat. Inuit atuakkiassanik ineriikka- nik nassitsisarput. Ilaannikkut naqiterisitsisarfik nutserisitsisin- naasarpoq. Piumasarineqartut annertuallaanngillat, kisianni an- nertusiartorlutik Atuakkiortut Peqatigiiffiata piumasaa najoq- qutalugu. Isumaqatigiissut nutaaq Atuakkiortut Peqatigiiffiannut ilaasortat nassitsigaangamik uki- ut marluk naatinnagit atuagaq saqqummissaaq. Kisianni ilaat immikkoortinneqartarput, tassa tamarmik naqinneqarneq ajor- put. Aningaasat ilaatigut pissu- taasinnaapput. Aaqqissuussineq tamanna suli iluamik sunniuteqanngilaq. Aam- ma atuakkiortut akilerneqartar- nerat allanngortussaavoq. Tassa tamakku tamarmik Atuakkiortut Peqatigiiffiata piumasarai. Arnat atuakkiortut tallimat Arnat allassimaqqaakkanik nas- sitsisartut ukiuni kingullerni arla- qaleriartorput, kisianni maanna- mut amerlavallaarsuunngillat. Tassa ukiuni kingullerni marlunni arnat nassitsisimasut tallimaap- put, taakkualu atuakkiaat naqi- tertinneqartussaapput. Lars Møller Lundip taakkua atuakkioriaasiat ima oqaluttua- raa: — Allagaat ulluinnarnut tun- ngasuupput, tassa atuakkiortut annertoorsuarmik sammivallaan- ngisaat. Nalunanngilaq tappiffi- gigaat ulluinnarni inuuneq ajor- nartorsiutaallu, illumi sulineq, meeqqanillu perorsaaneq. Atuak- kiortuttalu tikippatigik iluarsis- sutaasinnaasut aamma qaninne- rulissapput. Oqalungusiartuun- ngitsunik imaqarajuttunik nas- sitseqqajaapput. Kisianni ilaqar- puttaaq oqaluttualiortunik taalli- ortunillu. Arnat atuakkiortut inuusunne- rumaamiit utoqqaanerumaartu- nik ilaqarput. Arnat ilinniagaqar- tut amerliartornerat najoqquta- ralugu atuakkiortut amerliartus- sagunarnerarpai. Qanoq iliornissaq Naggataatigut Lars Møller Lund oqarpoq inuit atuakkiassaminnik nassitsisartut immaqa isumaqar- sinnaasut atuakkiartik erniinnaq saqqummissasoq, kisianni taa- maanngilaq, soorlu kukkunersior- nera pisariusinnaasarmat. Atuakkiassaq maskinamut al- lareerlugu piareereersoq naqiteri- sitsisarfimmut nassiutsinnagu qanoq iliornissamik piumasarine- qartut Atuakkiortut Peqatigiiffi- annit naqiterisitsisarfimmiillu pi- neqarsinnaapput. Naqitigassanngortin- neqarsinnaapput Siornatigut naqitassaanngitsu- tut isigineqartut, suliassartaqar- pallaarneri patsisigalugit, pitsaa- nersaat naqitassanngortinneqar- sinnaapput. Tassa ukiorpaalunni allassimaqqaakkat uninngatinne- qarsimasut naqitertinneqarsin- naapput kukkunersiorneqareer- pata. Illit qangarsuarli naqiteri- sitsisarfimmut allatannik nassit- sisimaguit imaassinnaavoq ukior- paaluit qaangiuppata atuagan- ngorluni saqqummertoq. ath Annoncér i GRØNLANDSPOSTEN Pinngortitap nammineq silaannaq assigiinngitsorpassuartigut mingut- sittarpaa — soorlu orpippassuit iku- allannerisigut qaqqallu innermik anit- sinerisigut — taakkua arsakui qaam- materpassuarni silaannarmiissinnaa- sarput (1). Silaannaap mingutsitaa- nera qaqugukkut inunnut ajoqutaa- lersarnersoq oqaatigiuminaappoq, kisiannili ukiut 1200-li missaani Tulu- it Nunaanni sakkortuunik peqqussu- teqarpoq aamaruutissat tipittut, iku- allassaammik svovlimik akoqarpal- laartut illoqarfinni atorneqannginnis- saannut (2). Aamaruutissanik atui- nerujussuup suliffissuaqarfiusuni si- laannaq ulorianartunngortittarpaa, aamaruutissallu svovlimik akuat sa- naartukkat aserfallalertortarnerannut annertumik peqqutaasarpoq (3). Ul- lumikkut aamaruutissat ippattarne- rup 10 %-iinnaanut peqqutaapput. 75 % peqquteqarpoq biilit timmisar- tullu pujuannit ulorianartumit (4-5) sinnera suliffissuarnit pisarpoq. Uki- ut tamaasa silaannaq 150 mio ton-i- nik mingutsinneqartarpoq. Nlunarsu- armut nakkaanera takuneqarsinnaa- soq Kalaallit Nunaata sermersuani- Ukiut 100-it kingulliit ingerlaneranni aqerloq nakkaasoq 70 %-imik allisi- mavoq (7). Mingutsitsinerujussuup illoqarfissuarni inuuniarneq ajornarsi- singajappaa — Japanimi illoqarfissu- arni aningaasannguamik akiliilluni si- laannarmik mingoqanngitsumik na- juussuisoqarsinnaavoq (8). Mingu*' sitsineq akiorneqarsinnaavoq. 1950 sioqqullugu Pittsburgh, USA-miittoq illoqarfiit mingulimmik pujoqarner- paat ilagaat (9). Innuttaasulli pisor- taasullu suleqatigiillutik mingutsitsi- nermik akiuiniarnerat annertuumik r luaqutaavoq. Illumikkut Pittsburgh illoqarfiuvoq minguitsoq, mingutsit- sineq 85 %-imik millisinneqarsima- voq. »Sniffers«-inik taaneqartut ilion suarsuit qaavinut ikkussorneqarsi- mapput, taakkualu silaannaap kul'!' temik svovlsyremillu akoqassusia mi- sissortarpaat. Taamaaliorneq akisu- simaqaaq, ullumikkulli ukiut 40 miO’ dollarsit errorsisarfinnut akiliutissaa- galuit sipaarneqartarput. Det geniale automatiske spejlrefleks kamera Olympus OM-10 kan du købefor kr. 412.- i udbetaling ... OM-10 råder over et elektronisk kredsløb, der er så raffi" neret og pålideligt, at fejleksponering og betjeningsfejl praktisk taget ikke forekommer. Selvfølgelig passer OM-10 til hele OM-systemets omfat- tende tilbehør. Olympus OM-10, krom, 1,8/50 mm. kontant 1.645 kr. Chr. Richardt a/s Sondergade 1 7 . 7800 Skive . Telefon 07 - 52 OO 35 .Nørregågade 16.7800 Skive . Telefon 07 - 52 44 66 34 Atuagagdliutit

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.