Atuagagdliutit - 17.12.1986, Page 10

10
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 51 1986
GRØN LANDSPOSTEN
Nuannaarnerup
pinngorfia
Ukiup ingerlanerani nalliuttorsiortaraluarluta taamaattoq juulli, ukiup
taarnersaani pisartoq, tamanit nuannarinerpaasarparput. Tamatu-
munngalu pissutaaginnarunanngilaq juulleriartornerani juullimilumi as-
sigiinngitsorpassuarnik pisorpassuaqartarnera, kisiannili sumik pinngit-
soorsinnaanngisatsinnik nuannerluinnartumik misigisaqartarnerput.
Tassamiuna Jesusip inunngornera nalliussisaripput. Oqartoqarsin-
naavorlu nuannaarnerup pinngornera nalliussisaripput. Evangkiiliu nu-
annaarnerlu ataqatigiipput. Jesusip nuannaarneq inunnut pajugutigaa.
Soorlumi inngili savanik paarsisunut oqartoq: »Ata, tipaatsunnartumik
tusarlissavassi, inuit tamarmik pissaannik«. Angajoqqaaginnaanngit-
sunut imaluunniit inunnut ataasiakkaaginnaanngitsunut qinigaannaa-
ngitsunulluunniit. Naagga, »piitsunik ilaqutaqanngitsunilluunniit im-
mikkoortitsisoqartanngilaq, kikkut tamarmik aggersinnaapput« (Kuan-
ja). Isumapiloqanngilluinnarluni tamanut tunniussaavoq. Soorlumi Je-
susip inuugallarami isumapiloqanngilluinnarluni inuit kikkulluunniit ti-
kissinnaasarsimagai inooqatigalugillu.
Inuilli nuannaarneq tamanna ilikkaruminaatsissinnaasarpaat. Jesu-
sip ruumamiunik allanillu pinerluttunik nuannaaqatiginnissinnaasarne-
ra farisæerit ajorluinnartuusoraat. Nuannaarneq inuit kisimiillutik pigiu-
maqqajaasarpaat, isumaqarlutik taanna namminneq pilersissimagitsik
taamaattumillu kisimiillutik pigisariaqaritsik. Taamaaliornerli nukissa-
mik pilersitsisanngilaq, inuilli immikkoortitaalersittarlugit kiserliortun-
ngortittarlugillu.
Taamatuttaaq eqqortunngitsigaaq juullimi tunissutisiassarpassuit
piinnarlugit nuannaartaraanni juullilli tunissutaasa pingaarnersaat pui-
gorlugu. Tunissutimmi nuannaarnitsinni pingaarnerpaasussaanngillat.
Tunissutilliuku nuannaarnerup uatsinnut tikiussimaneranut ersiutaa-
sussaasut. Taakku aqqutigalugit nuannaarnerput ilatsinnut ingerlateq-
qissagatsigu. Mianersortariaqarpugulli taamaaliornitsigut sinnganer-
mik pilersitsiumanata. Juullisiortarnerput kalaallit juullisiortarnitoqaat-
tut ittariaqarpoq, anguniartarlugu inoqatitta tamarmik nuannaaqataa-
lernissaat. Puigugaasoqassanngilaq.
Juulli oqaatigineqartarpoq tassaasoq meeqqat nuannaarfiat. Uagul-
lu inersimasut kinguaatsinnik nuannaartitsinerput aqqutigalugulusooq
juullip nuannersua misigissavarput. Tamannali immaqa immini naleqar-
pallaanngilaq — pingaartumik immitsinnuinnaq eqqarsaatigaluta taa-
maaliorsimagutta. — Taava immaqa misigissaagutinuunerputatorner-
lussimallugu, soorlu ukiup taarnerani aqqutissarput nassaarisin-
naajunnaarsimallugu. Taamaakkaluartorli juullimi nuannaarneq
tamanut assigiimmik tunniunneqartarpoq: immikkoortitaanata
inuunermi toqumilu Guuti neriuuteqarfigalugu ingerlasinnaaqqul-
luta sapinngisatsinnillu qatanngutigiissutut inuuniaqqulluta inoqa-
tivuttaaq isumagalugit.
Juullimi pilluaritsi!
Henrik Wilhjelm.
I
Glædens fødsel
Af alle årets fester er julen — festen midt i vintermørket — den, som
vore hjerter hænger mest ved; den hertil nok ikke al julehalløjet, der kan
gøre en forvirret nok, men tværtimod, at vi bag det altsammen fornem-
mer noget som ikke er forvirret, men enkelt, selvfølgeligt og befriende.
Det er Jesu fødsel, vi fejrer. Man kunne også sige, at det er glædens
fødsel. Evangeliet og glæden hører sammen. Jesus bragte glæden til
mennesker. Som englen sagde til hyrderne: »Jeg forkynder jer en stor
glæde, som skal være for alt folket.« Ikke blot for forældrene eller for en-
kelte særligt fremragende og udvalgte. Nej, »her vragedes ingen fattige
eller slægtløse ensomme, her kunne alle komme« (Kuanja). Denne glæ-
de kender ingen grænser. Den støder ingen undenfor, som ønsker at
komme ind. Den er ganske uden bagtanker og ønsker kun at indfange
alle, som den møder. Således som Jesus uden bagtanker mødte helt til-
fældige mennesker og levede med dem.
For mennesker er denne glæde imidlertid ofte svær at forlige sig med.
Farisæerne fandt det forargeligt, at Jesus delte glæden med besættel-
sesmagtens håndlangere og andre syndere. Mennnesker vil ofte gerne
have glæden for sig selv, for så kan de bilde sig ind, at de selv har skabt
den eller i hvert fald fortjent den. Mennesker vil helst glæde sig over sig
selv, men det er en kunstig glæde. Der er ingen næring i den og den
splitter mennesker op i små grupper og gør dem ensomme.
Kunstig er også den juleglæde, hvor gaverne er blevet så mange og
store, at de er blevet hovedsagen og komme til at dække over julens vir-
kelige gave. Det er dog ikke fra vore gaver til hinanden, glæden skal
strømme frem. Men gaverne skal bringe budom den glæde, der er kom-
met til os. Det er vores måde, at give den glæde videre til hinanden .Men
så skal man nok vare sig for at give misundelser grobund. Vore juleskik-
ke skal netop som de gamle grønlandske juleskikke have som formål at
drage alle med ind i juleglæden. Ingen måtte være udenfor.
Julen kaldes børnenes fest. Og den er det også i den forstand, også
at vi voksne kun får del i julens glæde ved at se bort fra, hvad vi har bragt
det til i livet. Måske er det heller ikke så meget værd — i hvert fald ikke,
hvis vi vil beholde det for os selv. — Og måske fornemmer vi, at vi faktisk
har misbrugt vort liv, og ikke kan finde vej i vintermørket. Men
både den overmodige og den modløse rækkes juleglæden på sam-
me tingelser: ganske ufortjent at få lov til i liv og død at sætte vort
håb til Gud og med en forpligtelse til så godt vi kan som brødre og
søstre (kal: qatanngutigiittut) at tage vare på vore medmenneskers
liv.
Glædelig jul!
Henrik Wilhjelm.
I
Normorumi uani pingaarnerutita-
tut aUaatigisaq suliarineqarsima-
voq palasinngorniat ilinniartinne-
qarneranni pisortamit palasi Hen-
rik Wilhjelmimit. Inunnguuseralu-
gu kalaallisut oqaluttuunngitsut o-
qaatsitsinnik ilikkarluinnarsimasut
taanna ilagaat inunnut akuliulluin-
narsimagami ukiut marluk Niaqor-
naarsummi ukiullu qulit Kangaat-
saami palasiunermigut.
Henrik Wilhjelm Holstebromi
kalaallit illuanni pisortaasimavor-
taaq, Københavnimilu universiteti-
mi kalaallit oqaasiinik kulturiannil-
lu pikkorissarsinnarluni Danmar-
kimi lærerhøjskolimi lektoriusi-
malluni Knud Rasmussenillu Høj-
skoliani ukiup af/aa aamma pisor-
taasimalluni.
Lederen i dette nummer er skrevet
af lederen for præsteuddannelsen i
Grønland, pastor Henrik Wil-
hjelm. Han er af de få ikke grøn-
landskfødte, som behersker grøn-
landsk til fuldkommenhed. Han
har også haft lejlighed til at tilegne
sig sproget under sit virke som
præst to år i Niaqornaarsuk og 10
år i Kangaatsiaq.
Henrik Wilhjelm var en over-
gang forstander på grønlænderhu-
set i Holstebro, og efter at have stu-
deret grønlandsk sprog og kultur på
Københavns universitet, var han
lektor på Danmarks Lærerhøjsko-
le, ligesom han i en kort periode var
forstander på Knud Rasmussens
Højskole.
— Suleriaasittoqqat uteqqillugit
sulisinniarneqarpugut
Ilaatigut tamanna pissutigalugu Imigassaq pillugu Nakkutilliisoqatigiit siulittaasuat
Asii Chemnitz Narup siulittaasutut tunuarnerarpoq. Tamannalu annertunerusumik
nassuiarlugu ima allaaserisaqarpoq:
»Imigassaq pillugu Nakkutilliiso-
qatigiit suliassaraat imigassap ikia-
roornartullu atornerlunneqarneri-
sa akiorniarneqarnerannut suliniu-
tissanik nutaanik aallartitsissallu-
ni«. Imigasaq pillugu Nakkutillii-
soqatigiit pilersinneqarmata taama
inatsimmi allassimavoq, maannalu
Nakkutilliisoqatigiit qaammatini
qulini atuutereertullu oqaatigisari-
aqarpara siunertarisaq eqqorlugu
suleriarneq ajornartoq, suliniarnis-
samut periarfissat inatsisiliortunit
tunniunneqartut taamatut suleriar-
nissaq periarfissinngimmassuk.
Taamaattumik siulittaasutut tunu-
artariaqarpunga.
Imigassartornerujussuaq tama-
tumalu nassatarisaanik ajornartor-
siuterpassuit ikilisarniassagaanni
nutaarluinnarmik eqqarsartoqar-
tariaqarpoq isumassarseriataarto-
qarsinnaasariaqarlunilu. Isummat
nutaat namminneerlutik qilammiit
nakkaaneq ajorput, soorluttaaq er-
falasorput nammineerluni qilam-
mit nakkarsimanngitsoq. Takor-
luukkat isummallu nutaat aatsaat
takkussuuttarput atuakkerinerti-
gut, oqaloqateqartarnertigut, a-
taatsimiinnertigut inuillu sumiiffii-
ni tikillugit oqaloqatigisariaqarput
kissaataat suliniutaallu paasinias-
sagaanni. Tamakku tamarmik pif-
fissartornaqaat aningaasanillu ake-
qarlutik.
Suliniutit sapinngisamik assigiin-
ngitsuullutillu amerlasuujusaria-
qarput, sumiiffinni assigiinngitsuni
kissaatigisat pisariaqartitallu tu-
naartaralugit aaqqissuussat, aap-
paatigullu innuttaasut peqataaffi-
galugillu akisussaaqataaffigisaria-
qarpaat, imigassamik atornerluine-
rup akiorniarnerani suliat immit-
sinnut perorsaqatigiinnertut ileq-
qullugit. Inuit amerlanerpaat peqa-
taalernissat pingaarluinnartuuvoq
— minnerunngitsumik inuinnaat o-
qartussaaqataanerannut. Tamak-
ku tamarmik piffissartornaqaat-
taaq aningaasanillu akeqarlutik.
Imigassaq pillugu Nakkutilliisoqa-
tigiinnit tunuarninnut peqqutima
pingaarnerit ilagaat Nakkutilliiso-
qatigiit siulittaasuata inuiaqatigiit
iluanni inissisimanera'fassaasori-
gakku imigassaq pillugu ajornar-
torsiutinik / qulaajaasussaq/saq-
qummiussuisussaq. Sulinissamut
periarfissat maannakkut ajortigitil-
lugit ingerlaannarsimagaluaruma,
taava pissutsinik qulaajaasuuna-
nga akerlianilli »erseqqissuliun-
ngitsutut« inissisimalissagaluar-
punga. Erseqqinngitsuliussagalu-
arpungami, Nakkutilliisoqatigiit
suliassaannut isumalluarfioqisu-
nut, naammassisinnaanngisaan-
nulli, tassami Nakkutilliisoqatigiit
siulittaasuata suliffimminut sania-
tigooriinnarlugu siulittaasuunissaa
naatsorsuutigineqarmat.
Saniatiguuinnaavoq
Nakkutilliisoqatigiit attaveqartar-
fissanik suleqatigiiffissanillu assi-
giinngitsorpassuarnik pilersitsior-
tuleruttorput, taakku nunatsinniin-
nerupput, kingusinnerusukkulli
Nunat Avannarliit, Alaska Cana-
dalu ICC aqqutigalugu attaveqarfi-
gineqartalernissat takorioortarpa-
ra.
Isumaqarpunga Nakkutilliisoqa-
tigiit suliffissaat ukiut marlussuit
siulliit atorneqartariaqartut suleqa-
tigiiffissanik suleriaasissamillu
aaqqissuussiffittut, tamannalu ilu-
tigalugu suliassanik pilersaarusior-
luakkanik aallarnersaaffittut. Suli-
assat tulleriiaarluarsimasariaqar-
put, imigassaq pillugu ingerlatseri-
aasissamut tunngassallutik amerla-
suunik peqataaffigineqarsinnaa-
sut. Piffissap piareersaaffiup inger-
lannissaani akisussaasutut isuma-
qarsimavunga pissusissamisoortoq
akissarsiaqartitsinissaq, taamaasi-
ornikkummi Nakkutilliisoqatigiit
sulisut pilersinneqassagaluarmata,
ataatsimiittartuinnaanngitsutut.
Akissaasersuinissamut kissaate-
qarnermut/piumasaqarnermut a-
porfiusoq tassa Inatsisartut inatsi-
saat nr. 1, 27. februar 1986-imeer-
soq, nunatsinni naalakkersuisunut,
inatsisartunut il.il. aningaasaqarti-
taanerannut tunngasoq. Inatsillu
taanna malillugu inuit, assersuuti-
galugu Nakkutilliisoqatigiinnut i-
laasortat, akissarsiaqartinneqar-
sinnaanngillat ulluni ataatsimiiffi-
usuni ullormusiat eqqaassanngik-
kaanni.
Soqutigalugu malugisariaqar-
poq Inatsisartunut ilaasortat ar-
laannaataluunniit inatsisissaq taan-
na akerlilerlugu taaseqataaffigin-
ngimmagu. Marlussuit taaseqa-
taanngillat, tamannali uatsinnut qi-
nigaanngitsunut attuumassute-
qanngilaq.
Ukiarmi Inatsisartut ataatsimiin-
neranni ilaasortap Emilie Lenner-
tip tallimanngornikkut apeqqute-
qaateqarluni paaserusuppaa Nali-
giissitaanissamut ataatsimiititaliap
siulittaasuata taamatullu Nakkutil-
liisoqatigiinni siulittaasup qanoq
akissaasersorneqarnerat. Naalak-
kersuisullu siulittaasuata Jonathan
Motzfeldt-ip akissuteqarnermini
erseqqissarpaa »atorfinnut taakku-
nunnga« toqqakkat inuiaqatigiinni
sullissinertut pisussaaffittut naat-
sorsuuttariaqartut, tassa imaappoq
pineqartut allamik inuus-
sutissarsiumminnik suliffeqarnis-
saat naatsorsuussaalluni, ataatsi-
miititaliani nakkutilliisoqatigiinni-
lu sulinerat saniatiguuinnaalluni.
Tamatumuunakkut aalajanger-
neqarporlusooq politikerit Nakku-