Atuagagdliutit - 10.08.1999, Qupperneq 11

GRØNLANDSPOSTEN
MARLUNNGORNEQ 10. AUGUST 1999-11
Suliffissaaleqi-
sut Sanaartor-
nermik Ilinniar-
fimmi pikkoris-
sartinneqame-
rata tikisitanik
pisariaqartitsi-
neq annikillisis-
savaa.
Bygge- og
Anlægsskolens
kurser for ledige
skal minimere
behovet for til-
kaldt arbejds-
kraft.
Sulinermik misiliisunut
nersorinerit naveersinerillu
Ilaat ullumi ataatsimi arlalinniluunniit sulinngitsooreersut. Ilaat
suleruluttut, suliffittaarsimanertik nuannaarutigalugu. Sanaartornermi
sulinermik misiliisut nutaat assigiinngitsumik tikilluaqquneqartut
NUUK (KB) - Nuummi sa-
naartornermik suliaqartut
sulisussaminnik ungasinngit-
sukkut naapitsimmata qiim-
misaartoqarpoq - suliffissaa-
leqisut suliaminnik ilinniaga-
qarsimanngitsut Danmark-
imit uteqqammersut. Allat
Qaqortumit, Sisimiunit Ilu-
lissanillu pisut ilagalugit sap.
akunnerini arfinilinniit quli-
ngiluanut sivisutigisumik
pikkorissarsimapput, taama-
lu sanaartomermik suliaqar-
sinnaalerlutik. Pikkorissarsi-
masullu 30-usut ilaat suliffis-
saminnik qularnaarereersi-
mapput.
Sivikitsumik ilisaritinne-
qareerlutik oqaloqatigeereer-
lutillu pikkorissarsimasut
Nuummeersut piummanne-
qartorujussuupput. Sulisitsi-
sut atorfinitsitsiumasut imaa-
ginnavimmata.
Maanna qaammatit marluk
qaangiupput. Ullumikkullu
pissutsit allaanerulaarput.
Sulinngitsoortut
Sanaartorfiit ilaanni ullaak-
kut suleqatigiligaq asuli u-
taqqineqartarpoq. Sunngua-
mik nalunaaruteqarani ullut
arlerlugit takkutinngitsoor-
tarpoq.
- Pikkorissarsimasut ilaat
ingerlalluartorujussuupput,
ilaalli ukiuni arlalinni ajor-
nartorsiuteqarsimanerminnik
qaangiisinnaanngillat, taa-
malu pissusitoqartik uterfigi-
sarlugu. Ullaakkut itersin-
naanngillat, nalunaaruteqara-
tillu ulluni arlalinni sulin-
ngitsoortarlutik, John Lynge
oqarpoq, Nuup kommuneani
Suliffissaqartitsinermut Ilit-
sersuinermullu qitiusumik
ingerlatsivimmeersoq.
Sanaartorfiit paasiniaaffi-
geqqammersimavai, tusar-
naarlugit sulisitsisut sulisu-
mik ilaannik naammagin-
ninnginnerat, imaluunniit
ilaannik nersorinninnerat.
Tapersersorluameqameq
Ilinniartitsineq aallartinne-
qarpoq ukiuni aggersuni an-
nertuumik iluarsaassinissaq
piareersimaffiginiarlugu. Ta-
matumani anguniarlugu su-
liffissaaleqisorpassuit suli-
sinnaalemissaat, tikisitanillu
pisariaqartitsineq annikillisa-
rumallugu.
Augustip naalemerani pik-
korissartitsineq nutaaq aal-
lartissaaq, Sisimiuni Sanaar-
tornermik Ilinniarfiup Vi-
borg-imilu AMU-center
Midtjylland-ip suleqatigiin-
nerisigut pilersaarusiorne-
qartoq.
Tamanna sunit tamanit ta-
persersorneqarpoq: KUP, i-
sumaginninnermut pisorta-
qarfik kommunellu peqataa-
sut suleqataapput. Sulisitsi-
sut Peqatigiiffiata ilaasortani
kajumissaarpai pikkorissarsi-
masunik atorfinitsitseqqullu-
git, naalakkersuisullu siulit-
taasuannit politikikkut iner-
simasunut suliffissaaleqisu-
nut tapersemeqameq aamma
amigaataanngilaq.
Aaqqinneqassaaq
Taama annertutigisumik ta-
persersuisoqaraluartoq suliaq
iluatsilluartutut John Lyngep
oqaatigissallugu tunuarsima-
arfigaa.
Maannakkut erseqqissu-
mik oqaatigisinnaanngilaa
pikkorissarsimasut qanoq a-
merlatigisut ullumikkut su-
liffeqamersut. Nuummilu su-
lisitsisut ilaannit suliffissaa-
leqisunik atorfinitsitsinissaq
tunuarsimaarfigineqartoq
malugisarsimavaa. Taamaat-
tumik pikkorissartitsinerup
qanoq ingerlasimaneranik
naliliinissaq maannakkut pi-
sussaq utaqqeqqaarumavaa
erseqqissumik oqaatigitinna-
gu anguniagaq ilumut angu-
neqarsimanersoq. Pissutsilli
marlussuit suliniarfigineqar-
tussat oqaatigai:
- Ilikkakkatta ilagaat suli-
sitsisunut suliffissaqartitsi-
niamermullu allaffinnut atas-
suteqarneq annertusartaria-
qartut, taamaalilluta ajomar-
torsiortoqalerpat ingerlaan-
naq akuliussinnaaqqulluta,
John Lynge oqarpoq.
- Aamma pikkorissartut
inuusuppallaartariaqanngil-
lat. Naammaginartumik iner-
simasuussapput, taamalu pi-
giinnassavarput inersimasu-
nut ilinniartitsinissamik ne-
qerooruteqameq.
Aammattaaq atuarfiit a-
tuanngiffiup nalaani imertar-
neq killilersimaartariaqar-
paat, taama isumaqarpoq.
Danmark-imiinnerup aallar-
tinnerani tupinnanngitsumik
emguttoqartarpoq, pikkoris-
sartitsinermili pisortanit na-
veersineq imemermik anni-
killisaavoq.
Suliffeqanngitsut
Piffissalli ingerlanerani ajor-
nartorsiutissaqarsimagaluar-
toq Sanaartomermik Ilinniar-
fimmi inspektørip Torben
Jiirgensen-ip pikkorissame-
rup ingerlasimanera naam-
magisimaarpaa:
- Suliffissaaleqisut mar-
luinnaalluunniit sulilersimap-
pata iluatsitsissaagut. Paasi-
sakkalu malillugit affaat sin-
neqartut suliffissarsisimap-
put. Tamannalu angusaavoq
kusanarluinnartoq, Torben
Jurgensen isumaqarpoq.
Pakatsissutigaali pikkoris-
saqataasut sisamat Sisimiu-
neersut sanaartomerup iluani
suli suliffissarsisimanngim-
mata. Tamatumunnga pissu-
taavoq Sisimiuni iluarsaassi-
nissaq aatsaat novemberimi
aallartinneqassammaL sulisit-
sisullu pikkorissarsimasunut
suliassaqartitsinngimmata.
- Iluarsaassineq aallartip-
pat ilaat ataaseq suliffissa-
mik neriorsomeqarpoq, allal-
lu marluk aalajangersimap-
put inersimasunik ilinniartu-
nik ilinniartitsineq misiligu-
taasussaq sap. akunnera ataa-
seq qaangiuppat aallartippat
peqataajumallutik, Torben
Jurgensen oqaluttuarpoq.
Sulerusussuseq
Akerlianik pikkorissarsima-
sut Qaqortumeersut Ilulissa-
neersullu sanaartornermi i-
ngerlaannaq suliffissarsisi-
mapput, ilisimasaalu malillu-
git ingerlalluarput.
- AMU-center-imit Dan-
mark-imiittumit nalunaamtit
malillugit pikkorissamermut
peqataasut soqutiginnittoru-
jussuusimapput annertuumil-
lu sulerusussuseqarsimallu-
tik. Ilaatigut tamatumunnga
pissutaavoq pikkorissamerup
aallartinnginnerani kikkut
tamaasa peqqissaartumik a-
persortarsimagatsigit. Ta-
manna pingaaruteqarsima-
voq qularnaammallugu pe-
qataasussat ilumut piumassu-
seqavinnersut, Torben Jur-
gensen isumaqarpoq.
Pakatsissutigaali Kalaallit
Nunaanni sanaartomermik
ingerlatsisut suliamik ilin-
niarsimasunik Danmark-imi
pissarsiulereermata. Utaqqi-
sariaqaraluarput, Kalaallit
Nunaannilu periarfissat ta-
maasa ujartorlugit, taama
isumaqarpoq.
- Suliffissaaleqisunik pik-
korissartitsinerit aappaat
ungasinngitsukkut aallartis-
saaq, iluarsaassinermi sulif-
fissaqalemissaat anguniarlu-
gu. Tamannalu naammassip-
pat immaqa suliffissaaleqisut
akomanni pikkorissartussa-
nik nassaamissaq periarfis-
saamtissaaq, Torben Jurgen-
sen naliliivoq.
Sulisitsisut
Siullermeerlutik pikkorissar-
tut augustip naalemerani pik-
korissaqqinnissaat pilersaa-
rutaavoq. Kisiannili Sanaar-
tomermut Ilinniarfiup sulisit-
sisut isomartorsiutaat tusaa-
niarsimavaa. Isumaqarput
pikkorissartut annerasumik
misilittagaqassasut, ukiuune-
ranilu ulapiffiunngitsup na-
laani pikkorissaqqillutik.
Taamaattumik ilimanarpoq
pikkorissamissap tullia ki-
nguartinneqassasoq.
Karin Pedersen-ip Sulisit-
sisut Peqatigiiffianneersup
Nuummi ilaasortat ilaasa su-
linermik misiliisut ilaasa su-
liartunngitsoortamerat pillu-
gu maalaamtaat tusarsima-
vaa. Kisiannili ilinniartitsi-
neq suli illersorpaa.
- Pikkorissaqataasut ikit-
tuinnaat taamaatiinnarsimap-
put. Peqataasut pissarsiatik
naammagisimaarluarsima-
vaat, sulilemissartillu qila-
naaralugu. Taamaattumik ta-
persersorpavut, taama oqar-
poq.
Sulisitsisut Peqatigiiffiata
ajuusaarutigaa pikkorissartut
Sisimiuneersut suli suliffis-
sarsisimanngimmata.
- Tamanna tupigusuutigaa-
ra, tassami nalinginnaasumik
Sisimiut sulilluarfiummata.
Pikkorissarsimasut atorfinit-
sinneqamissaat pillugu ataat-
simiinnermut aggersaagatta
sulisitsisoq ataasiinnaq tak-
kussimavoq, Karin Pedersen
oqaluttuarpoq.
Mindeord for
Cecilie Lund
Cecilie Lund gik stille
bort den 9. juli.
Cecilie var en kvinde,
der i stilhed brugte sine
evner.
Da kvindeskolen blev
etableret i Aasiaat 1933,
blev Cecilie elev der, og
gik senere på kateketsko-
len, hvor hun blev færdig
i 1936 eller 1937. Hun
blev kateket i Alluitsoq,
hvor hendes far, Niels
Lynge, var præst. Samti-
dig underviste hun skole-
børnene i bygden. Jeg
husker tydeligt, hvor dej-
ligt det var, når vi besøg-
te dem, og hun satte sig
til orglet og spillede.
I 1938 blev hun gift
med Henning Lund - Aq-
qaluaq - der havde etable-
ret sig som fåreholder.
Senere flyttede de til Qa-
nisartuut. De havde udset
sig et dejligt stykke land,
hvor de boede ved bred-
den af en stor sø. Ved ar-
bejdssomhed blev de sto-
re fåreholdere.
Selvom Cecilie kom til
at bo så afsides, blev hen-
des interesse for bøger og
skriveri ikke mindre. Hun
underviste også sine egne
børn og andre fåreholde-
res børn.
Cecilie var medlem af
forfatterforeningen. Hun
skrev digte, komponerede
sange, og skrev bøger
med meget dybsindige
emner. Hendes bøger og
oversættelser blev læst op
i radioen, men er des-
værre ikke udgivet. Vi
skal ikke glemme hendes
dejlige komposition »Ni-
paassuseq misigisima-
qaara«.
I 1977 blev hun afde-
Cecilie Lund
lingsleder i Amat llinni-
arfiat, og var der i to år.
Hun virkede også som
lærer på Knud Rasmus-
sens Højskole, og var en
god støtte for andre lære-
re og for eleverne. Der-
ved brugte hun sine evner
og lærdom på bedste vis.
Da hun var en, man
kunne stole på, og desu-
den havde mange evner,
arbejdede hun for kvin-
derne og var en klar
frontfigur. Hun var med-
lem af Kvindeforenin-
gens bestyrelse, og gav
mange gode råd gennem
årene.
Hun var også en over-
gang medlem af radio-
rådet.
Vi har alle meget at
takke Cecilie Lund for fra
hendes virke blandt men-
nesker.
Æret være hendes min-
de.
Gudrun Chemnitz
Indkaldelse af ansøgninger
Inuuneq Nakuuneq indkalder herved ansøgninger til
den tredie af årets 4 uddelinger. Ansøgningsfristen
for uddelingen er 1. september 1999.
Inuuneq Nakuuneq puljen yder på baggrund af ansøg-
ninger støtte til forebyggende og sundhedsfremmende
projekter med det overordnede formål at forbedre
livskvaliteten i Grønland.
Landsstyremedelemmeme for Kultur, Uddannelse og
Forskning, for Sociale Anliggender og Arbejdsmarked
samt for Sundhed og Kirke har besluttet, at det over-
ordnede tema for 1999 er: Børneomsorg.
Der ydes fortrinsvis støtte til projekter som retter sig
mod eller foregår i lokalsamfundene, som er tværfag-
lige og som har lokal medinddragen. Projekter, der
har fokus på børneomsorg vil blive prioriterede. Der
skal gøres opmærksom på, at der ikke ydes støtte til
studie- og rejseformål, ligesom der ikke kan ydes støt-
te til aktiviteter, der falder indenfor fritidsforordnin-
gen.
Ansøgninger fremsendes på ansøgningsskema, som
kan rekvireres i PAARISA, Direktoratet for Sundhed
og Forskning og stiles til:
Inuuneq Nakuuneq
BOX 1160 • 3900 NUUK