Atuagagdliutit - 21.10.1999, Blaðsíða 5
GRØNLANDSPOSTEN
SISAMANNGORNEQ 21. OKTOBER 1999 • 5
Eqqunngitsumik paasissutissiineq
naalakkersuisutut akisussaaffiuvoq
Eqqunngitsumik paasissutissiisimaneq paasissutissanillu isertuussisimaneq
pillugu naalakkersuisunut ilaasortaq Mikael Petersen inatsisit malillugit
akisussaasariaqarpoq, kukkunersiuinermut ataatsimiititaq isumaqarpoq
(EE) - Isumaginninnermut
suliffissaqartitsiniarnermullu
naalakkersuisup inatsisartu-
nut, kukkunersiuinermut a-
taatsimiititamut aamma ani-
ngaasanut ataatsimiititamut
eqqunngitsumik paasissutis-
siisimanera paasissutissanil-
lu isertuussisimanera pillugu
kukkunersiuinermut ataatsi-
miititaq sakkortuumik isor-
nartorsiorpoq.
- Pissutsit pissusiviusut pi-
sortaqarfimmi ilisimaneqar-
tut naalakkersuisunut ilaa-
sortap nassuiaatigisiman-
ngimmagit kukkunersiuiner-
mut ataatsimiititaq isumaqar-
poq tamanna assuarnarluin-
nartoq, oqaatigissallugulu
inatsi§iliortut akornanni taa-
ma pisoqarsinnaanngitsoq,
inatsisartut kukkunersiuiner-
mut ataatsimiilitaat allappoq,
landskarsip 1998-imut naat-
sorsuutaanut isumaliutissiis-
summini.
Kukkunersiuinermut ataatsi-
miititaq isumaqarpoq, timi-
mikkut innarluulillit Danmark-
imi najugaqarlut akiliunne-
qartamerannut atatillugu ani-
ngaasanik qinnuteqamermini
Mikael Petersen paasissutis-
sanik isertuussisimasoq.
Ilassutitut aningaasaliissu-
tissanut aamma aningaasanut
inatsisissamut inatsit ukiaq
oqallisigineqarmata Mikael
Petersen qinnuteqarpoq, kon-
to-nrit tassannga aningaasat
nuunneqassasut timimikkut
innarluutilinnut sullissisut
pikkorissartinneqarnissaan-
nut atorneqartussat, naak na-
lunngikkaluarlugu timimik-
kut innarluutilinnut aningaa-
sat amerlanerusut atorneqar-
tussaagaluartut.
Salloqittaaneq
Augustip naalernerani paa-
sereersimavaa 2 millioner
koruunit sinneqalaartunik
sinneqartooruteqartoqassan-
ngitsoq, akerlianilli 4 millio-
ner sinneqartunik amigartoo-
ruteqartoqassasoq. Paasissu-
tissat taakku ilisimagaluarlu-
git qinnuteqaatini allanngor-
tissimanngilaa, aatsaallu
ukiup affaa qaangiuttoq aki-
ligassanik 9 millioner koruu-
ninik saqqummiussilluni.
Kukkunersiuinermut ataat-
simiititaq allappoq, timimik-
kut innarluutilinnut konto
isumaginninnermut suliffis-
saqartitsiniamermullu pisor-
taqarfimmit piaaraluni min-
naarneqarsimasoq, tassami
pisortaqarfiup kontomi ani-
ngaasartuutissat siumut tako-
reersinnaammagit inatsisar-
tut aningaasanut inatsisissa-
mik oqallisigininnginneran-
ni.
- Aningaasanut ataatsimii-
titamut piaaraluni ikinaarisi-
rnaneq kukkunersiuinermut
ataatsimiititap akuersaarsin-
naanngilluinnarpaa. Taama
pisoqartussaanngilaq, kuk-
kunersiuinermut ataatsimiiti-
taq allappoq, ataatsimiittar-
nerillu taagorlugit Mikael
Petersen-ip ataatsimiititanut
assigiinngitsunut minnerun-
ngitsumillu inatsisartunut
nassuiaanissaminut periarfis-
saqarfigisinnaasaralui.
Eqqunngitsumik
nassuiaaneq
Kontomi atuinissaq naatsor-
suutigineqartoq pillugu naa-
lakkersuisunut ilaasortaq
kukkunersiuinermut ataatsi-
miititamut nassuiaasiman-
ngilaq, siorna augustimi pi-
sortaqarfiup paasereersima-
saanik.
Taarsiullugu Mikael Peter-
sen allappoq, siorna ukiakkut
aningaasartuutissat assut eq-
qoriaruminaassimasut, Dan-
mark-imilu allaffiup missi-
ngersuusiai ilanngunnagit.
Nassuiaataa naammagi-
nanngitsutut kukkunersiui-
nermut ataatsimiititamit isu-
maqarfigineqarpoq, kontolu
namminersornerusut kukku-
nersiuisuinut'misissortillugu.
Kukkunersiuisullu naliliip-
put taamaalinerani pisorta-
qarfimmi ilisimaneqareersoq
3,8 millioner koruuninik ilas-
sutitut aningaasaleeqqitto-
qartariaqartoq.
- Taamaakkaluartoq pisor-
taqarfik 2 millioner koruuni-
nik tapiissuteqarnissanrik
qinnuteqarpoq.
Ingerlatsineq
Kukkunersiuinermut ataatsi-
miititap aallartinniarpaa
ingerlatsineq pillugu kukku-
nersiuineq, aamma naalak-
kersuisunut ilaasortap pisut
ingerlasimanerannik i 1 i s i -
manninnerata misissorneqar-
nissaa.
- Pisoq pillugu kukkuner-
siuinermut ataatsimiititap
naggataarutaasumik oqaati-
gissavaa, pisup ilungersunar-
tuunera pissutigalugu aallar-
tinneqassasoq Isumaginnin-
nermut Suliffissaqartitsiniar-
nermullu Pisortaqarfiup
ingerlatsinerata kukkuner-
siorneqarnissaa, tamamatu-
munnga ilanngullugu naalak-
kersuisunut ilaasortaq pisor-
taqarfimmi konto aamma
kontot allat pillugit ilisima-
saqarsimanerata misissorne-
qarnissaa.
Akisussaaneq
Maleruagassallu atuuttut ma-
lillugit akisussaasumik toq-
qaasoqarnissaa kukkuner-
siuinermut ataatsimiititap
kissaatigaa.
- Kukkunersiuinermut a-
taatsimiititaq isumaqarpoq,
isumaginninnermut suliffis-
saqartitsiniarnermullu naa-
lakkersuisoq inatsisartunut,
kukkunersiuinermut ataatsi-
miititamut aamma aningaa-
sanut ataatsimiititamut eq-
qunngitsumik paasissutissii-
simasoq paasissutissanillu
ilisimaneqartunik pisariaqar-
tunillu isertuussisimasoq,
kukkunersiuinermut ataatsi-
miititaq allappoq.
Ilisimannittoq
Naalakkersuisunut ilaasortaq
Mikael Petersen AG-mut
oqarpoq, atuineq pillugu
Danmark-imi allaffiup 31.
august naatsorsuisimanera-
nik naalakkersuisut, aningaa-
saqarnermut pisortaqarfik
aamma aningaasaqarnermut
ataatsimiititaq ilisimannissi-
masut.
- Tamanna isumasioqali-
giinnermi aningaasaqarner-
mut ataatsimiititamut nas-
suiaatigisimavara, kontomilu
tassani atuineq pillugu ani-
ngaasaqarnermut pisortaqar-
fik naalakkersuisullu ilisi-
mannissimapput, tamannalu
siorna septemberimili pisi-
mavoq, tallimanngormat
Mikael Petersen oqarpoq.
Pujortartarnermut i-
migassartortarnermul-
lu isuniammik Sisimiu-
ni timersoqatigiiffik
SAK pitsaanerpaamik
oqariartuuteqartoq: -
Assammik Arsartartut
Kattuffiata ukiunik 25-
liilluni nalliuttorsiorne-
ranut atatillugu meeqqat
Nuummi unammiuaar-
tinneqarneranni kattuffi-
up Paarisa aamma Inuu-
neq Nakuuneq suleqa-
tigalugit Katuami sam-
misaqartitsineq ingerlas-
simavaa. Unammisaqat-
taarnerit ulluni sisamani
ingerlanneqarneranni
klubimut ilaasortat alla-
gartarsualiussapput, na-
lunaarutigalugu meeq-
qat inuusuttuaqqallu tu-
pamut imigassamullu qanoq isumaqarnerannik imaqartumik. SAK ajugaasutut suaarutigineqarpoq, taamalu 5000 ko-
ruuninik akissarsisinneqarluni. Uani meeqqat SAK-meersut tunineqarnerminni nuannaartut takuneqarsinnaapput.
Idrætsforeningen SAK fra Sisimiut kom med det bedste budskab om klubbens ryge- og alkoholpolitik: -1 forbin-
delse med Grønlands Håndbold Forbunds 25 års jubilæumsstævne for børn i Nuuk havde forbundet, i samarbejde med
Pariisa og Inuuneq Nakuuneq, arrangeret en temadag i Katuaq. I løbet af de fire dage stævnet blev afviklet i Godthåb-
hallcn, skulle de deltagende klubber lave en plakat, hvor klubbens børn og unge skulle oplyse om deres holdning til de
to alvorlige emner. SAK blev udpeget som vinderen - og fik for dette en check på 5.000 kroner. Her ses de glade SAK-
børn efter overrækkelsen.
AVAMMUTTUNISASSIULERNERMI
SIUNNERSORNEQARNEQ
Avammut tunisassiulernissap aallartisarnerani
ikiorneqarneq
Niuernermi kanngiffiit suujunnaarsinneqassapput nutaanillu
niuerfissaqalerneq pinngorluni.
Suliffiutimmi qanoq aallarteriassava? Suut aporfiusinnaa-
sut naatsorsuutigisariaqarpigit?
Avammut niuemissamut siunnersortinneq akeqanngit-
soq, suliffeqarfinnit piukkunnaatilinntt allanit kiisalu nunami
suliffinnit avammut niuemermik aallutaqartunit atornéqar-
sinnaasoq.
Avammut nioqquteqarfissavit nalilersomeqarnerat dan-
skit inuussutissarsiutitigut siuarsaaviat peqatigalugu suliari-
neqarsinnaavoq (Nunanut allanut attaveqarnerup aqutsiso-
qarfia avammullu nioqquteqamermi attaviit aqqutigalugit).
NIOQQUTISSANIK INERIARTORTITSINER-
Ml IKIORNEQARNEQ
Tunisassianik ineriartortitsinermut aningaasalersuinikkut
tapersiisarneq pillugu inatsit atuutilerpoq januarip ulluisa
aallaqqaataani 1999.
Tunisassiat nutaat ineriartortinneqarnissaat, tunisassiat
pioreersut pitsanngorsarluakkat tapersersorneqamissaat,
kiisalu Kalaallit Nunaanni nunami inuussutissarsiomermi
kiffartuussinerup ineriartortinneqamerata tapersersorne-
qarnerunissaa siunertaralugit inatsit pilersinneqarpoq.
Tunisassiamik ineriartortitsisup ineriartortitsinermini
aningaasartuutigisimasami affaannik nammineq pilliuteqar-
nissaa piumasaqaataavoq. Aningaasalersuinikkut tapersiissu-
tit tunniunneqartarput, pilersaarutit ataasiakkaat naliliivigi-
neqarnerat tunngavigalugu. 1999-mi tapersiissutissatut aku-
ersissutigineqarput I millioner koruunit.
EKSPORTRÅDGIVNING
Starthjælp til eksport
Handelsbarrierer nedbrydes og muligheder for afsætning
på nye markeder opstår.
Hvordan kommer din virksomhed i gang? Hvilke risiko-
faktorer skal du tage højde for?
Eksportrådgivningen som er gratis, er målrettet såvel
potentielle som eksisterende grønlandske eksportvirksom-
heder inden for det landbaserede erhverv.
Markedsanalysen med henblik på at afdække virksomhe-
dens eksportmuligheder kan eventuelt udføres i samarbej-
de med den danske eksportfremmeservice (udenrigstjene-
sten og eksportstipendiaterne).
STØTTE TIL PRODUKTUDVIKLING
Loven om finansieringsstøtte til produktudvikling trådte i
kraft den I. januar 1999.
Loven er udarbejdet med henblik på at støtte udvikling-
en af helt nye eller afgørende forbedrede produkter, pro-
duktionsmetoder og serviceydelser inden for det landba-
serede erhverv i Grønland.
Det er en forudsætning for at få tildelt støtte at pro-
duktudvikleren selv bidrager med minimum 50 % af mer-
omkostningerne ved udviklingsarbejdet. Finansieringsstøt-
ten tildeles efter en individuel vurdering af den enkelte
ansøgning. I finansåret 1999 er der afsat kr. I. mio.
SULISA A S
Sulisa AIS inuussutissarsiomermi siunnersuisorfiuvoq 1993-imi
aallartinneqartoq. Siunnersuisarfiup pingaarnertut isumagisarai,
siunnersuisarneq anigaasalersuinissamilu periarfissarsiuussisar-
neq, kiisalu kommunini nunattaluunniit immikkoortuini assigiin-
ngitsuni inuussutissarsiornikkut siunnersuisarneq.
Sulisa AIS er et erhvervsudviklingsselskab, der blev stiftet i 1993.
Selskabets hovedaktiviteter er rådgivning, kapitalformidling somt
bistand til kommuner med lokal og regional erhvervsudvikling.
Paasissutissanik suli pisariaqartitsiguit quppersakkamik
piumagit imaluunniit takuuk/For yderligere oplysninger
rekvirer pjece el. se:
SULISA A/S ■ Box 368 -3912 Maniitsoq
Tlf. 812300 Fax 812400
E-mail: sulisa@greennet.gl ■ homepage: www.sulisa.gl