Atuagagdliutit

Árgangur
Útgáva

Atuagagdliutit - 08.01.1976, Síða 33

Atuagagdliutit - 08.01.1976, Síða 33
»nåpariatårtut« avdla- nut utarKisrtsissaKaut bakorsiartut OKarniartoKartunik 'laKartarput, nåpariatårsimavdlu- *-'k, taimåitumigdlo ingerdlåinar- dlutik nakorsaliartardlutik tamå- ^ulo plssutaunerpaussarput Nung- nakorsiartarfingme utarKi- barpatdlårtarneranut. plssutau- Ssut åiparåt nakorsagssaileKineK. nakorsiartarfingme utarKivfig- ssaK sap. ak. atauseK migssilior- Pa. tåssa imåipoK nakorsanit mi- SlgssorneKarumavdlune nalunaer- nermit misigssorneKarnigssap tu- n8ånut — amerdlaKautdlo tama- tbmunga nåmagigtaitdliortut. Nungme nakorsiartarfingme u- ••arKivfigssap sivisussusia Dan- markime nakorsiarniat utarKi- ssarnerånut nalerKutikånerpoK, Nanmarkime utarKissarmata uv- ^lune pingasunit 14-inut, taima nalunaerpoK distriktslæge E. ^■'ank Jørgensen, utarnissarnerup lunuleKutai pivdlugit ima OKar- Pok: — nakorsiartarfik atorfiligtag- ssaKartitauvoK nakorsanik sisa- P'anik, kisiånile naluneKångeKaoK Kalåtdlit -nunanut nakorsat ator- ftnigtmiarnerat ajornakusoKissoK, Pingårtumik sivikitsumik sivner- Saussugssanik. tamåna kingune- KarpoK ukiup angnerssåne pinga- Suinarnik nakorsanartaravta. å- ^alurne nakorsiartarfiup avatåne Pakorsatut suliagssaKangåtsiar- Wpugut — avguanatigigsitdlugo nakorsiartarfingme nakorsaussut atortarpait — nakorsat sulivfig- ssaisa Kåumåmut uvdlue 26 na- korsiartarfiup avatåne. tåssa ta- måko tamaisa nautsorssutigalugit nakorsiartarfik mardluinarnik na- korsaKartutut ingerdlassarpoK. sujornagut pivfigssamik kigdli- lingikatdlaravta, månatut nåpa- riatårtut ernlnaK aggersinaussar- put. taimanikut nåpariatårsorissut uvdlormut 5—10 amerdlatigissar- put. bestillissalernigssaK atuler- mat kingornatigut inuit påsilersi- mavåt sukutdlunit aggersinauv- dlutik oKåinarunik nåpariatårsi- mavdlutik nåparsimaKalutigdlo. uvdlume inuit uvdlormut taima- tut nåpariatårnerartut aggertar- put 20—70 tikitdlugit amerdlati- gissut. tamåna kingunenartarpoK nakorsap sujumut bestillérérsima- ssut KimåinartariaKartardlugit ta- måko „ajuvigsut" isumaginiardlu- git, uvdlormut taimatut isuma- Kartut måssa ilumut nakorsatut issigalugit Kulinait erKåsiortara- luartut. åssersusiorniardluta nakorsiar- tarfiup isumagissariaKartagai Ka- noK amerdlatigissut, Frank Jør- gensen nalunaerpoK, Kåumåme a- tautsime — tåssa 15. septemberi- mit 15. oktoberimut nakorsiartar- fingme misigssorneKarput inuit 3.200. tåssa Nup inuisa pingaso- rarterutait migssiliordlugit. — tamåna ingassaKå? Frank Jørgensen: — amerdla- Kaut. ilarpagssuilo ajuvingnerar- dlutik aggersut, nakorsaliarnaviå- ngikaluarputdlunit sap. ak. atau- seK utarKissugssaugaluarunik i- malunit 10 kr-nik akilisagalua- runik. amerdlaKautdlume nakorsat tu- ngånit issigalugit nakorsåliarta- riaKångikaluartutdlunit. inuit-uko Kujagissauvatdlålersut, tåssalo danskit kalåtdlitdlo tamaisa åssi- gingmik issigalugit. angerdlarsimavfingnut agger- tarnerit pivdlugit Frank Jørgen- sen OKarpcK: — Nungme anger- dlarsimavfingnut orniguneK ajor- pugut. imaKa ukiumut atausiar- dluta mardloriardlutalunit taima ornigutarpugut ingmikut pisso- Kartitdlugo. påsissaKarsimångila- gut kinalunit ajoKusersimassoK nakorsiartarfiliarnermine, tåssa- nime misigssuinigssamut atortug- ssat tamaisa pigåvut. tamatumu- nga ilångupoK, inuit ima nåpar- simatigilersimagångamik unigti- taorérsimassarmata nåparsima- vingmut. åmalume angerdlarsi- mavfiliarnerup pissariaKartitarpå oKalugteKarnigssaK. åmalume er- dligissaKarneK ajorpugut nåparsi- massunut angatdlåssissut bile autdlartitarnigssånut una pissuti- galugo nåparsimassut måne na- korsiartarfingme misigssoruma- nerussaravtigik. b. Piumåssuserdle (Kup. 3-rnit nangitaK) Ssortatigut akilersugagssat akilé- Katauvfigingmatigik pissusigssa- niisorpoK. erKaimassariaKarpar- Pntdle atorfigssaKartituaratdlåsa- Savtigik, mingnerungitsumik atu- ai'feKarfingme, åmåtaordle inuia- Katigingne sulivfeKarfingne pi- ngårtune avdlane. lr>uit tåuko aggersitariaKagka- Vut soruname kigsautigåt kalåt- pissusitoKånik angmassumik 'Ougsiarnersumigdlo ilagsineKar- n‘gssartik. pissusitoKarput tamå- Pa inuiaKatigingnut ilisarnautitut issigineKartartoK tåmatsailiniar- ncrussariaKarparput, inuit kikut- ingmingnut kussanartumik P'umavfigeKatigingneK sulivdlu- ai'nigssamingnut torKåmavigssau- tlei'utitarmåssuk. Danmarkime i- ®slgineKarnerput aserorneKåsaga- uarpat nunavtinut sulissugssar- S,ariumassaraluavut nåmagtumik Plsinaujungnaersinauvavut, tai- ’hatutdlo nunavtinérérsut sulisso- '■uinanerussaraluavut sujugdliuv- ugit ånaioralersinauvdlugit. KaHoK iliorfigeiKuguvta... tassunga atatitdlugo Kavdlunår avut ama sågfigissariaKarpavi: ^yoap inutoKaisa inungutsiming n|*; Pissuserissait påsivdlugit sa Plngisamingnik iliuseKarfiginiar jtUvdlugit, naligissamigtut, inug . ''dio ingmisut naleKartigissutn Ss'galugit. akunivtine pissutsivti !?e 1'nisigigtajavatdlårneK ajuat .ajavatdlårnerdlo mianerssorfi 8‘ssariaKarpavut, inungutsivtinit e assigingissuteKarnerput pissu galugo angnikitsoralångugaluar . PaitsoKatigingnernut autdlar 'otausinaussarput, isumaitdlior 'kut åmut issigingningneK, ilag f0l'angissuseK, agdlåme paitsorni . 111 ingassagtumik Kajagssussini J'PeK paitsornermut autdlarniu ausinaussarput kamageKatigig kungnaernermigdlo kinguneKar- sinaussardlutik. kalåtdlit Kavdlunåtdlo akornå- ne pissutsit aserorneKarnigssåt i- nuiaKatigit nangmagsinéungilåt åma taima pissoKarnigssånut ata- Kaligingnermik misigissutsit Ka- .jangnåipatdlårput. aussaK dron- ningivta nunavtine tikerårnerane nuånersume tamåna OKauserpag- ssuarnit ersserKingnerussumik ta- kutineKarpoK. inugpagssuit tikit- dluarKiississarnermikut tamåna paitsugagssåungitsumik oKautigåt. isumaKarpungalo akunivtine pi- ssutsit a.jungitsut atåinarsinåusa- ssut tamåinavta ima erKarsarsi- nauguvta: tåukununga Kanordlu- nit iliorfigerKuguvta, uvagutaoK taima iliorfigisigit. inuiaicatigit napatitsissue nunavtine inugpagssuaKarpoK i- nuiaKatigingnik napatitsivdluar- tunik uvdlume puiortariaKångi- savtinik. matumuna ingmikut tae- rusugpåka kujatåne savautigdlit, imåingitsoK måssåkorpiaK isu- mavdluarnartumik atugagssaKar- mata, påsinarmatdle tåuko ilikar- simagåt sulenatigigsinauneK ing- mikut itumik ingminut piumav- figalune iliusenarsinauneK, ajor- nartorsiulerfingme pissortanik i- sumavdluteKarniåinarane tapivfi- gineKarnigssamigdlo piumassaKåi- narane. neriutigåra uvdlumikut suleKatigingneK savautigdlit, kom. munalbestyrelsit, landsrådime i- laussortat, sulivfeKarfit inuitdlo avdlat nåmagsisimassåt ajunår- nigssaugalup kigdlilerneKarnera- nik kinguneKåsassoK, tamavtinut- dlo maligagssiuisassoK penati- gigdlune ilungersuteKarnikut a- ngussaKarsinaunermut. politikimik sulineK icaumanerulersipåt tamåna — måssåkut pisimassu- nera tusagausimaneralo pissutiga- lugit — ingmikut taigavko nu- navta ilåne avdlane inutigssarsi- ortut avdlat puigungilåka. auli- sartut piniartutdlo amerdlaKaut uvdluinarne nersornartumik pi- ngortitamut akiutuartut inutig- ssaKartitsiumavdlutik, inuitdlo uvdluinarne akissugssåussusertik ilisaralugo sulivdluartut. tamåko tamarmik politikimik sulinermut kajumigsaissussarput sujunigssar- dlo Kaumanerussungortitardlugo. landsrådip sujuligtaissuata o- Kautsine naggaserpai: nunavta silarssuarme inigssisi- manerata inuvfigiuminéissusiatalo inuiaKatigit KanoK atugarigsårti- ginigssavtinut akigssaKarnigssar- put kigdleKartungortipå, ukiunilo nutågssane Kanos atugarigsårti- ginigssarput kigdlilertugssauvdlu- go. jutdleriartornerane nunavta su- le atausiardlune takutipå inuvfi- giniarnerme KanoK imåinéungit- sigissusia, ukiorniarnerdlungner- migut angatdlånermut inuniar- nermutdlo akornutaoKissumik. tå- ssunga atatitdlugo tåingitsorsi- nåungilarput nunavtine tingmi- ssartortitseKatigit jutdlimut a- ngatdlåneK nåmagsiniardlugo ner- sornartumik ilungersuteKarsima- nerat tamåna takussutigssaussa- riaKarpoK pingortitap nunavtine ajornarsårtitsinere anigorniardlu- git amerdlasutigut ingmikut ilu- ngersuteKartariaKartarnigssavti- nik. pingortitap inungminut atugag- ssarititai ajornakusorutaussut sa- pilerfiginiagagssaringilagut nå- magtumigdlo ilungersuteKångi- nivtinut utorKatsissutigssarsiutig- ssarinagit, tigussariaKarpavutdle uvavtinut ingmikut piumavfiging- nigtutut sapilissutiginagit sukag- sautitut issigalugit suniuteKartita- riaKagkavut. taimåitumik ukiortåK iserfigi- sigo ajungitsumik pilerssårute- Kardluta, sapissuseKardluta isu- mavdluardlutalo, taimalo tamav- ta angnerussumik iliuseKarnivti- gut ukioK nutåK pivdluarfiuneru- ssok pilersitdlugo. erKugkat angnerrt makfsåput 15. jan. naKiterivingme maskinap pertite- rutip aseroraluarneratigut AG nr. 49 kingusigsorpoK sapåtip akune- ranik, taimatutdlume åma jutdli- mut erKuiniartitsinerput kingu- sigsordlune. sapåtip akunerisa si- samåne ernuissut arKe uvdlume nalunaerutigissugssaugaluarpa- vut, tugdlianutdle tåssa januarip 15-ianut kinguartitariaKarparput. uvdloK tåuna åma nalunaerutigi- savavut ernugagssanik angnernik, ernuissut arKe. erKugagssat ang- nerit tåssa fjernsyne Brugsemit, 3000 kr. AG-imit, 1000 kr. KGH- imit, atuagkat Kulit naKiterisitsi- ssarfingmit, 500 kr. sisamat AG- imit, kore 200 kr-nik nalilingnik imalik Bikubenimit, nalunaeKu- taerniarfingmit Schweizer Urim- portimit tunissut 200 kr-nik nali- lik, pingussat katitertagkat por- tugarujugssuit mardluk Legomit åma sukulåtit portarujugssuit Tomip sukulåtiliorfinit. Transportable stereoanlæg Nu er der ikke længere nogen grænser for, hvor de kan lytte til god stereomusik. Aiwa’s to transportable stereo- anlæg TPR-930 og TPR-900 giver Dem muligheden for at lytte til stereo, uafhængig af hvor de befinder Dem. Ste- reo på radioen og stereo på cassettebåndoptageren, og i en kvalitet, man ikke troede muligt med et transporta- belt produkt. TPR-930 og TPR-900 er ikke alene transportable stereo- anlæg, men også fortræffelige hjemmestereoanlæg med tilslutning for udvendig FM-antenne, ekstra hojttalere, grammofon og båndoptagere AIWA TPR-930 FM, LB, MB og KB, 4 ind- byggede højttalere, AFC, loudness filter. Båndtæller, memory, cueing og review, omskifter til CrOi bånd. Fre- kvensområde 50-13.000 Flz med CrO; bånd, udgangs- effekt 4 watt. Pris Grønland kr. 1670 AIWA TPR-900 FM, LB og MB, udgangs- effekt, 2,4 watt. Pauseknap, cueing og review, omskifter til CrO: bånd. Frekvensom- råde 50-12.000 Flz med CrO; bånd. Pris Grønland kr. 2270 Forlang brochurer hos Deres for- handler eller udfyld og indsend nedenstående kupon til: CO °r i o o o < cc AALBORG 9270 KLARUP Undertegnede ønsker brochure tilsendt Navn: .................................. Stilling: .............................. Adr. og postnr.: ....................... 33

x

Atuagagdliutit

Beinleiðis leinki

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.