Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 27.01.1982, Blaðsíða 39

Atuagagdliutit - 27.01.1982, Blaðsíða 39
EF-debat / EF-ilerinerit Aningaasat kisiisa pinnagit ^unarput EF-imi ilaasortaappat l^asortaanngippalluunniit nioqqutissat akii pillugit Ladioavisip qinnuvigisimavaa- 11 Sa naalakkersuisut sinnerlugit 0<laaseqarfigeqqullugu ANISA-p saqqummiussimammagu nunar- Put EF-imit anissappat nioqqu- >Ssat nunanit allanit EF-imut ’jaasortaanngitsunit eqqartukkat Paasa akikillisinnaanerat. . Handelsinspektorati aqqutiga- uSu naalakkersuisut misissortis- s|mavaat nioqqutissat inuutissar- siornermi ulluinnarnilu innuttaa- Sugut inuuniarnitsinni atugarisa- VlJt arlallit eqqarsaatigalugit EF- ’P akileraarusiuttagaa (told) qa- n°q annertutiginersoq. Misissuinerup inerneratigut Paasinarpoq nioqqutissat ilaat ar- anit ullumikkornit akikinneru- agaatsiaqisumik Canadamin- Pgaanniit eqqussorneqarsinnaas- ®asut EF-imit anissagaluarutta. P°orunami naalakkersuisut pia- reersimapput paasissutissat pis- sarsiarineqarsimasut tamanut saqqummiutissallugit tamanna kissaatigineqarpat. Aamma ilumoortoq unaavoq EF-ip nioqqutissiani illersorniar- lugit nunanit ilaasortaanngitsu- nit eqqussukkat akileraarusertar- magit, taamaalillunilu EF-imi akit nunat ilaasortaanngitsut aki- gitissinnaasaraluinut qaffasinne- rulersarlutik. Tamakku tamarmik ilimanarsi- sippaat nioqqutissat ilaat aniner- mi akikinnerulersinnaassasut. Ataatsimulli isigalugu tamatuma qanoq sunniuteqarsinnaanera maannangaaq oqaaseqarfigisin- naanngilara. Tassami tamatuma- ni apeqqutaasut arlaqartussaaga- mik, soorlu, pisiffiit suminngaan- neerneri, assartuinermi akiusut, kisermaassilluni assartuisinnaati- taaneq. Naalakkersuisullu sulini- uteqarnerat tunngavigalugu Dan- Ikke spørgsmål om femører Vedr. prisniveauet for varer ved at Grønland står låden for eller uden for EF Radioavisen har bedt mig på landsstyrets vegne kommentere °8 uddybe ANISAs oplysninger 0rn> at der for en række varer, apporteret fra tredielande i for- y°ld til EF, vil ske prisnedsæt- ^elser i Grønland, når Grønland Sår ud af EF. Landsstyret har gennem Han- aelsinspektoratet ladet under- Sø8e, hvor stor EFs told er på række varer, som indgår i dagligdagen i Grønland både i v°re erhverv og i vort forbrug. , Let fremgår heraf, at en ræk- Ke varer ville kunne importeres v‘esentligt billigere fra Canada jRter en udmeldelse af EF, end ,vad de kan i dag. Landsstyret ? naturligvis villige til at offent- "ggøre de modtagne oplysnin- ger. , Det er ligeledes en kendsger- ning, at EF opretholder en be- nyttelse over for tredielande på ','P række områder f. eks. inden J?*" landbruget, som bevirker, at ■ priser ligger højere, end vad en række tredielande kan Producere til. Alt dette peger mod, at en ■ fPkke varer vil kunne købes bil- agere efter en udtræden. Hvad en samlede virkning heraf vil være, kan jeg ikke udtale mig om; det afhænger også af en række andre forhold som f. eks. leverandørveje. transportom- kostninger, besejlingsmonopol, og der pågår efter landsstyrets anmodning en større undersøgel- se heraf i forskellige ministerier, en anmodning, som jeg fremsat- te mellem jul og nytår. Det er selvfølgelig vigtigt at have disse spørgsmål belyst, men for mit eget vedkommende vil jeg dog klart sige, at spørgs- målet om Grønlands udtræden aldrig må blive spørgsmålet om en femøre til den ene eller den anden side. Grønlands udtræden er simpelt hen vor eneste chance for selv at kunne tilrettelægge vort hovederhverv ud fra en grønlandsk målsætning og vort eneste værn mod at blive over- svømmet af EF-bestemmelser, hvis mængde og indhold vi ikke har en jordisk mulighed for at overskue eller nogen sikkerhed for at kunne påvirke. Det er på disse afgørende punkter, at vi ik- ke har kunnet forhandle os frem til acceptable forhold for Grøn- land, og det er derfor, vi skal ud. Venlig hilsen p.l.v. Jonathan Motzfeldt. markimi ministereqarfinni assi- giinngitsuni annertunerusumik tamakku misissorneqarput. Taa- matut misissuinissaq juullip uki- ortaallu akornanni uanga piuma- sarisimavara. Soorunami pingaaruteqarpoq tamakku qulaarneqarlutik paasi- neqarluarnissaat. Kisiannili er- seqqissumik oqaatigissavara nu- natta EF-imit aninissaanut tu- ngatillugu uanga tunnginniit ani- ngaasaannaat pingaarnerutinne- qanngisaannassammata. Tassa- mi EF-imit anineq periarfissatua- raarput nammineq tungavissari- savut anguniakkavullu tunngavi- galugit inuutissarsiutivut pi- ngaarnerit aaqqissuutissallugit, aammalu pinngirsoortissallugu EF-ip peqqussuterpassui malitta- risassaalu inuttassaqartinnagillu nukissaqarfiginngisavut pinngit- soorata aqutariniassallugit, sun- niuteqarfigisinnaanagillu. Tamakkuukua pingaarnerusut tungaasigut isumaqatigiissute- qarsinnaasimannginnatta EF- imit anisariaqartugut. n.s. Jonathan Motzfeldt Aniniarpugu t! EF-ilerisut, tassa Europamit qi- lersugaallutik suleqateqaannaru- suttut, niueqateqarusuttut kalaa- liussutsimillu, ilami siuliminnik tusarusuinngitsut oqaaseqaatigi- sartagaat illarnarsiartuinnarput. Tamannali tupigisassaanngi- laq, EF-imimmit anisussanngor- nerput ajukulliutigigamikku. Anguniagaq, ukiuni qulini sor- suutigalugu angorusussimasar- put maanna qanillilluinnarpar- put, uagullumi taamani EF-imut pinngitsaalisaalluta isertitaagat- ta kalaaliussusermik namminee- rusussusermillu pigisaqaleqqin- nerput qiimmattaatigileraluagar- put ajattorneqarmallusooq qulli- pissimasugut — naak taamani meerannguugaluarluta — qiimmi- saarfissanngorivarput. . . ajugaa- simaarluta. Taasisitsinissaq qanilligaluttu- artillugu EF-imiiginnarusuttut annilaarsaariunnaaqqusipput, namminnerh qanoq iliorpat? ? ? Uagunngooq perlissuugut — aningaasaatilissuinngooq annas- sapput? Tassunga ersisaarummut amii- laarnarsinnaasumut paasissutis- samininnguaq aajuna: EF tapiis- suteqartaraangami oqarneq ajor- poq, ak uku appasiniutiginiarsi- gik, neqisiniutiginiarsigik ima- luunniit aalisagarsiniutissasi. Naagga, imami oqartarpoq: Ak, aajuku mittarfiliutigisinnaasasi, asfaltersukkanik aqquserniutigi- sinnaasasi aatsitassanillu piiaa- nissatsinnut piareersaasiutigisas- sasi. Taamaattumik ersisaarutaaga- luartup inernera = 0. Qulaani pineqartup takutippaa EF-imi isersimaannarusuttut ino- qatiminnut annilaarsaaralutik sakkuginiagaat tassaasut aallaa- sersornerit paassaannalersuunne- rusut, minnerpaamilluunniillu kaanngartitsisinnaanngitsut. Kalaaleqatikka nunaqqatikka- lu! Kalaallit Nunatsinni nammi- nersornerulluta ingerlalernerput alloriarneruvoq siulliit ilaat, ua- gut nammineq maani Nunatsinni oqartussaanerulernitsinnut orni- gunnerusoq. Ukiut makku atorpavut Nu- natsinnut misigissusikippallaar- luta, tamannalumi tupinnanngi- laq, imaammammi: Københavni- mit aningaasalersorneqarluta — aningaasallu sumut atornissai an- nikittuaraannarsuarmik aalaja- ngersaaqataaffigisinnaasarluti- git, kiisalu Briixelles-imit imar- put pisuussutaalu naalagaaffigi- neqarlutik, tamatumalu kingune- risaanik ukiut tamaasa pigisat- sinnik qinnuulooriartortariaqar- tarluta. Nunatsinni sanaartornerup an- nertunerpaartaa qallunaanit aal- lartitanik nunassissimasunillu sa- naartorneqarput, taamaattumik tupigeriarfissaqartinnagu oqaati- giinnarlara, akornatsinni suli amerlanngeqigatta pigisanik (Naalagaaffiup) paarsillaqqittor- suanngorsimanngitsut, pilersita- rinnginnatsigimmi. Taamatut eqqarsartaaseqar- neq namminersornerulernitta ki- ngorna sorsuutigisassatta anner- tuut ilagaat, ilami aserorteriner- suup angusaqarfiunngisaannar- tup aningaasarpassuarnik ilan- ngartuuttarmatigut. Tassa ilaatigut tamassa EF- imit aniniarnitsinnut aallaaviullu- innartut, soorlumi aallaqqaasius- sama ilaani eqqaareeriga, EF- imiitilluta avataanit aqunneqar- tilluta, nammineerusunnerput akornusersorneqartuartussaam- mat, tamannalu Namminersorne- rulernerup anersaartorfigisin- naanngilaa! Naggasiutigilara: Kalaallit siu- litta kultur-iannik pingaartitsine- rup ukiuni kingullerni, ilaatigut assigiinngitsutigut tammatsaali- uinertigut ingerlanneqarluni an- nertusiartuinnartitaanerani siuli- vut eqqaaqqajaanartarmata tul- luartuuvoq kultur-inik allanik Nunatsinnut eqqussuiniartut — EF-imuttaaq tunngatillugu — sakkortunerpaamik akerlilersus- sallugit. Annaasavut amerla-eeqaat akisoqalutillu, kalaallit Nunatsin- ni oqartussaavarta! Peter Gr. Samuelsen Nuuk 16.01.82 neKerorut AtuagagdliutinrtoK Kalåtdlit-nunane inugpagssuarnit takuneKartarpoK Atuagagdliutit 39
Blaðsíða 1
Blaðsíða 2
Blaðsíða 3
Blaðsíða 4
Blaðsíða 5
Blaðsíða 6
Blaðsíða 7
Blaðsíða 8
Blaðsíða 9
Blaðsíða 10
Blaðsíða 11
Blaðsíða 12
Blaðsíða 13
Blaðsíða 14
Blaðsíða 15
Blaðsíða 16
Blaðsíða 17
Blaðsíða 18
Blaðsíða 19
Blaðsíða 20
Blaðsíða 21
Blaðsíða 22
Blaðsíða 23
Blaðsíða 24
Blaðsíða 25
Blaðsíða 26
Blaðsíða 27
Blaðsíða 28
Blaðsíða 29
Blaðsíða 30
Blaðsíða 31
Blaðsíða 32
Blaðsíða 33
Blaðsíða 34
Blaðsíða 35
Blaðsíða 36
Blaðsíða 37
Blaðsíða 38
Blaðsíða 39
Blaðsíða 40
Blaðsíða 41
Blaðsíða 42
Blaðsíða 43
Blaðsíða 44
Blaðsíða 45
Blaðsíða 46
Blaðsíða 47
Blaðsíða 48
Blaðsíða 49
Blaðsíða 50
Blaðsíða 51
Blaðsíða 52
Blaðsíða 53
Blaðsíða 54
Blaðsíða 55
Blaðsíða 56

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.