Atuagagdliutit - 01.05.1985, Blaðsíða 11

NR. 18 1985
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
II
Uisimatusarfimmi kalaallisut
ilinniarneq millileriffigineqassasoq
Folketingip apeqquteqartarfiani folketingimi ilaasortap Preben Langep
Siumumeersup uparuarpai Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni pissutsit
Pitsaanngequteqarsinnaasut
København (AG): — Ilinniagaqar-
fiit ingerlaqqiffiusut pilersaarutigi-
neqartutut millileriffigineqarpata
tamanna Danmarkip Kalaallit Nu-
naatalu akornanni pissutsinik pit-
saanngitsumik eqquisinnaavoq,
taama oqarpoq folketingimi ilaa-
sortaq Preben Lange, Danmarkimi
ilinniagaqarfiit ingerlaqqiffiusut
pilersaarutigineqartut millileriffi-
gineqarnissaannik ilinniartitaaner-
mut ministerip Bertel Haarderip si-
unnersuutaa sapaatip akunnerani
kingullermi apeqquteqaatitut oqa-
luuserineqarmat.
Preben Langep eqqaavaa Institut
for Eskimologi Københavnip Uni-
versitetianiittoq, immikkoortortap
Aarhusip Universitetianiittup
1984-imi matuneqarnerata kingor-
na tamakku tungaasigut Danmark-
lmi ilinniarfissatuaalersimasoq,
tassanimi ilinniarneqartarput Ka-
jaallit Nunaannut tunngasut suul-
luunniit peqataasinnaatinneqartar-
Pullu inuit Canada-meersut, Ala-
skameersut ilaatigulu Sibiarimeer-
sut, taamalu assigiinngitsorpassu-
arnik ilisimatusaateqarsimasut ki-
ngunissaqarluartumik suleqatigiis-
sinneqartarlutik.
— Institut-ili ukiuni kingullerni
mikinngitsumik millileriffigineqar-
simavoq, tamannalu ajuusaarnar-
luinnartuuvoq pingaartumik Ka-
laallit Nunaata Danmarkillu akor-
nanni sutigut tamatigut atassuteqa-
qatigiilluarnissamik kissaatigisat
eqqarsaatigalugit, Preben Lange
nangippoq, eqqaavaalu millilerine-
rit kinguiliit Institut-imi oqaatsinik
ilinniartitsinermut sunniuteqapi-
lussimasut. Tassanilu ilanngullugit
eqqaavai kalaallisut ilinniartitsisin-
naasunik atorfinitsitsiniartarnermi
ajornartorsiutigineqartut.
— Tamanna eskimologiimik ilin-
niagaqartuinnarnik eqquinerlut-
tanngilaq, aammali kalaallisut pi-
sinnaasaqarnissamik pisariaqartit-
sisunik allanik mikinngitsunik eq-
quinerluttarluni, Preben Lange
oqarpoq. Institut-imimi oqaatsinik
ilinniartitsisarneq allat kalaallisut
ilinniartitsisinnaalernissaannut-
taaq sammisinneqartarmat.
Suliaq pingaaruteqartoq
Preben Langettaaq eqqaavaa ka-
laallit oqaasiisa takornartat oqaa-
siisut ilillugit Kalaallit Nunaanni
Danmarkimilu ilinniartitsissutigi-
neqartarnerat ukiuni kingullerpaa-
ni mikinngitsumik sakkortusarne-
qarsimasoq, tamatumanilu inuit
Institut-imi kalaallisut ilinniarsi-
masut mikinngitsumik suleqataal-
luarsimasut. — Kalaallisut ilinniar-
titsissusiornermi pisariaqartinne-
qaqisumi pingaaruteqarluinnartu-
mik inuit tamakku suleqataapput,
tamakkumi meeqqat inunnguuse-
ralugu kalaallisut oqaaseqariin-
ngitsut, soorlu qallunaanik kalaal-
linillu angajoqqaaqartut kalaallisut
ilinniartinneqarnissaanni pinngit-
soorneqarsinnaanngilluinnarput,
•Preben Lange nangilluni oqarpoq.
— Namminersornerulernermi i-
natsit tunngavigalugu kalaallit
oqaasii Kalaallit Nunaanni pi-
ngaarnerusussanngortinneqarput.
Taamaattumik Danmarki pisussaa-
sariaqarpoq kalaallit oqaasiinik,
kulturiannik inooriaasiannillu ilin-
Canada-mi inuit
eqquimgitsimik
paasitinneqarsimasut
Aqqaluk Lynge-ip nassuiaata Canada-mi inuit
toQqissiallaatigaat.
Naalakkersuisunut ilaasortaq Aq-
qaluk Lynge Akilinermiit uteqqam-
fnerpoq Inuit Canada tamakkerlu-
kattuffiata, Inuit Taperisaata
ataatsimeersuarneranni peqataasi-
oialluni. Inuit Taperisaata kissaati-
gisimavaa Nunatsinni Naalakker-
suisut ataatsimeersuarnermi na-
Juunnissaat Jameson Land-imi pi-
sussat Akilinermi Inuit akornanni
aarleqqutigineqarmata.
Ukiumoortumik Inuit Taperi-
saata ataatsimeersuarnera inunnit
75-init peqataaffigineqarpoq, taak-
kulu inuit Akilinermi 30.000-iusut
sinniisigaat. Tamarmik ilassilluar-
Paat Kalaallit Nunaanni Nammi-
nersornerusut Akilinermiut toq-
qaannartumik attaveqarfigiumam-
magit. Aqqaluk Lynge-p ataatsi-
meersuartunut nassiuaatigai Nu-
natsinni aatsitassatigut aaqqissuus-
sineq kiisalu Jameson Land-imi uu-
liamik ujarlernissamik pilersaaru-
tit.
Ataatsimeersuarnermi Aqqaluk
Lynge-p oqaaserisai toqqaannartu-
mik Canada-p ilarujussuanut aalla-
kaatinneqarput. Nassiuaatit toq-
qissiallatsitsisut malunnarpoq, Ja-
meson Land-imi pilersaarutit ilaati-
gut APP nutaatut saqqummiunne-
qartarsimagaluarmata aammalu
ujarlerneq imaani pisussatut tusa-
gassiuutit Akilinermi kukkusumik
nalunaarutigisarsimallugu.
— Kalaallit Nunaanni APP pui-
orneqarnavianngilaq. Inuit Akili-
nermi peqatigalugit APP-tut ittut
pilersaarutit akerleriuassavagut,
Aqqaluk Lynge Akilinermi radiuk-
kut (CBC’kkut) apersorneqarluni
oqarpoq.
Ulluni makkunani Akilinermi
Inuit ataatsimeersuarnerminni aa-
lajangerniartussaavaat qanoq ilil-
luni Inuit namminneq naalakkersu-
inikkut oqartussaaffigiligassaat
»Nunavut« pilersinneqassanersoq.
Ilimagineqarpoq qanittumi taman-
na Canada-mi naalakkersuisunut
isumaqatigiissutigineqarumaar-
toq.
Naalakkersuisut aallartitaat
aamma saaffigineqarpoq komit-
mit Knud Rasmussen-ip angalaqa-
taasalu eqqaassuserneqarnissaan-
nik suliaqartunit. Taakku maj-imi
eqqaassutissaq nappassavaat qe-
qertami Akilinermiut »Akukitsor-
miut Nunniviat«-nik taasartagaan-
ni, qeqertaq Hudson-ip kangerliu-
marnaniittoq ilisimasassarsiortut
1921-imit 22-mut ukiiffigisima-
vaat.
Naalakkersuisut eqqarsaatigi-
vaat ukiisimasut ilaqutaasa ilaan-
nik eqqaassusiinermi aallartitaqa-
rumalluni.
Arktisk Canada
misinformeret
om Jameson Land
Lettelse over Aqqaluk Lynges redegørelse om projektet
ved de canadiske inuit’ers kongres
Landsstyremedlem Aqqaluk Lynge Grønlands Hjemmestyres vilje til
ne,°P vendt hjem fra Canada ef-
er at have deltaget i den canadiske
Inuits nationale organisation, Inuit
1 spirisat of Canada’s årlige kon-
gres.
I-T.C. ønskede Landsstyrets del-
agelse, idet der fra de canadiske i-
u't s side var udtrykt bekymring
Ver Jameson Land projektet ved
Østgrønland.
inuit Tapirisat’s årlige kongres
af i75 rePræsentanter fra alle dele
arktisk Canadas inuitbefolkning
pa ca- 30.000 hilste med tilfredshed
direkte dialog med inuit i Canada.
Aqqaluk Lynge havde lejlighed til
at forklare om råstofordningen i
Grønland og de generelle retnings-
linjer for Jameson Land — konces-
sionen.
Direkte i radio
Aqqaluk Lynges indlæg på kon-
gressen blev transmitteret direkte
o\tr det meste af artisk Canada.
Indlægget blev modtaget med let-
telse, idet den manede al spekula-
tion om et nyt APP. I den canadiske
presse havde man bl.a. misinforme-
ret om at Jameson Land projektet
var off-shore.
— Grønland har ikke glemt
APP, sagde Aqqaluk Lynge, og vi
vil stadig sammen med inuit i Cana-
da bekæmpe ethvert nyt forsøg på
isbrydende transport i den skala
som APP var udtryk for. Udtalel-
sen blev bragt i Canadas nationale
radio, CBC.
Canadas inuit er i disse dage i
gang med at fastsætte de endelige
betingelser for delingen af Nord-
vest — territoriet for at danne et i-
nuit — styret »Nunavut« inden for
den canadiske konstitution.
løvrigt blev Hjemmestyrets re-
præsentant kontaktet af en komite
der ønskede Hjemmestyrets delta-
gelse ved en højtidelighed i maj,
hvor man vil opstille en mindeplade
på Danske Øen til minde om Knud
Rasmussen og hans grønlandske
rejsekammerater, der overvintrede
der i 1921/22 ved Hudson Bugten.
Inuit i området kalder øen »Stedet
hvor grønlænderne kom i land«.
Landsstyret overvejer at sende re-
præsentanter for efterkommerne til
højtideligheden.
niarfiusinnaasumik pitsaalluartu-
mik pissaqartitsiuarnissamut, Pre-
ben Lange oqarpoq nangillunilu
eqqaavaa ukiualunnguit tamatuma
siornatigut finlandimiut oqaasii an-
naanniarneqarsimasut avannaami-
oqatigiit suleqatigiinnerisigut.
Tassungalu tunngatillugu Pre-
ben langep ministeri apeqquteqar-
figaa Danmarkip Kalaallit Nu-
naannut pisussaaffia Institut for
Eskimologi-mik, silarsuarmi ilisi-
maneqarluartumik peqartuaannar-
nissamut tunngasoq qanoq isuma-
qarfigineraa, taannami immaqa
Danmarkip avataanissaaq pingaa-
ruteqalersinnaavoq silarsuarmi ta-
marmi nunat inutoqaasa ilisimatu-
saatigineqartarnerinut tunngatillu-
gu.
— Uagut Kalaallit Nunaanni Ins-
titut taanna atorluarsimavarput,
ilami uaguinnaanngitsoq aammalu
nunaqavissut allattaaq atorluarsi-
mavaat, Preben Lange oqarpoq,
naggataatigullu aamma eqqaavaa
eskimologi suliffissaaruttut susas-
sarsiortarfiginngikkaat, naak ilaa-
tigut taama isumaqartoqarsimagu-
naraluartoq.
Preben Langemut akissummini
Bertel Haarder oqarpoq, pissuteqa-
villuni apeqqut maanna akisin-
naanngikkallarini. — Ilinniarniar-
tunulli piumasarineqartut nassiu-
aatinngorlugit Preben Langemut
nassiukkumaarpakka. Taamalu a-
peqqutai tunngavilersorluagaaqi-
sut akissuteqarfigiumaarpakka,
ilinniartitaanermut ministeri oqar-
poq.
Kingusinnerusukkut oqallinner-
mi Alice Faber (SF) Preben Langep
oqaasii innersuussutigalugit oqar-
poq: Isumaqarpunga Preben Lan-
gep oqaaserisai tamatsinnut isuma-
liutissiisorujussuusut.
Tamatumuuna erserpoq ikilileri-
uarnerup kingunipilugisartagai
Preben Langep erseqqilluinnartu-
mik oqaatigisimagai. Tamatumuu-
nalumi aamma erserpoq uagut
maani Danmarkimi kalaallit ka-
laallillu kulturiat qanoq pisarneri-
vut.
Soorunalimi qilanaaraara takus-
sallugu ministeri qanoq iliuuseqa-
rumaassanersoq. Tamannali im-
maqa sutigut assigiinngitsorpassu-
artigut pisunut pingaaruteqartunut
assersuutissat ilagiinnarpaat, Alice
Faber oqarpoq.
Grænsepladebiler/udlejning
Alle lagerførste bilmærker sælges leje af bil tilbydes for min. 14
dg. skriv blot og de vil omg. få airmailsvar 6 års erfaring. Fri leve-
ring i DK.
Autoformidling v/ C.F.G. Andersen
Katterød Mark 7
5600 Fåborg . Tlf. (09) 61 32 63
Aalborgimi Kalaallit illuanni
najugaqarnikunut
Najugaqarnikut illup pequusiviani qimataqarnikut, kingusinner-
paamik 1.6.85 allakkatigut nalunaarutigissavaat sumut pigisatik
nassiunneqassasut(assartornerattigusisupakilissavaa) — tama-
tuma kingorna qinnutigineqanngitsut illumut tukkumaarput.
Grønlænderhuset Aalborgs
gamle beboere
Beboere, som har efterladt personlige effekter i husets depot,
skal senest 1.6.85 skriftligt meddele, hvortil tingene skal sendes
(pr. efterkrav) — eventuelle resterende effekter derefter, tilfalder
huset.
Grønlænderhuset Aalborg
Umanakvej 3.9210 Aalborg SØ
Køb grænsepladebil
hos Bukkehave
en god og billig løsning
Vi har udarbejdet et lille skrift, i hvilket De kan læse alt om
regler for kørsel på grænseplader.
Vi kan også være Dem behjælpelig med senere omregistre-
ring.
Send nedenstående kupon og De vil høre fra os omgåen-
de.
Navn:__________________________________________
Adresse:_______________________________________
CHR. BUKKEHAVE & SØN
Lsrchesvej 11, P.O. Box 140,5700 Svendborg
Turistuds]ning gennem mere end 50 år
Telex 68164 Buear DK
TW.: nationalt 09 2114 57 flere linier, internationalt: 46 9 2114 67