Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 03.01.1789, Blaðsíða 59

149
Um Hfreptö 2MeifíncT*
cq 6eft fer £at einnicj, at £au féu f>á í;áíf= {jurr.
íj>at fattta fér eía tttmut í £oerri lércptitt
rócn <je<jnunif>íet?tt, geta ntcnn einntg btáfat
fpri ítitar fá. ©fal fiann gierr uera af grent
e&a furutré fof cr ei fé quofttntifit e), foo
ei bíettij léreptim Qfíibr «iD laggirnar á féri
ftcftt', gicra menn gat nccfut, og fetia f>at
tappa t, á {tann foo lánar at »cra, at foart
6 eDa 7 ímmlangum, og fé fióía á (jonum
I miDittnni. gpri fér»gatit fíáíft leggia utentt
fcálnt, (pttntgrefi ctr fíararfénnt ftep); j>ó ec
cnn bctra, at leggia pfir pat aUt um fríng
grinDasperf lítit of fmá*fpítum, foo íótin
fáí (tinbruuarlaufi afrunnit, og gatit fientmii
eigi. Œ'ru foo lérepíin niDrlegD í férit í Incfiu*
trotum, og breiDt far á fiórgicrt létept cDr firigi.
§♦
íþegar menn nú $afa Deginum áDr, fieppt
íflPunni í eprs eDa fopar fétil (er tafi foo mifit,
at foari einunt fiórDa parti íátar férfittó), og
folcu oatni á fiana, foo fraptrinn famí
eina} oatnintt, £á er focfut látin Deginum eptir.
^il ot oita (joett látin fé nógu fierf,
memt nocfrutn Droptttn af guhíeitri bóttioltu, í
foo mifit af lát, at foari eimtm fpocni fuflum;
oerDi (>á olínn firajr ó»ítleit, er (>at merfi til, nt
Iátin er Duglig, en tafi olíatt ecfi litajfipti, oerDc
meiri effu at fiafa. $þat er einnig mcrfi til at lát
er eigi fierf, ef aD óenni finnc eingann fmecf, (>á
i ntunn er bcugDit. ^ ^ ^