Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 03.01.1789, Blaðsíða 171

B. G. Ctlcautt unt (Hdfna Pfof- 261
cptir ötinara untgengnt, eptir geöfsrefjíngum,
og eörtt fTeiru fettt ní)rra ^rarínga geti meb
fconurn ollat; fá fem ccfcrt getr fteinft fvam--
ar/ untiir eittð og augtt (jannð og epru ertt
eigi fufl fengr, fjann ntutt eigi uita at (eiDa
fér fiálfum rnargt f f»ug. Jjéc af féntc
jjat, at aff'nía er foo miog gefttt ftjrir alíö*
fottar fíónfpilum, eigi pefjoegna, at £au fé
foo faUeg, fiellör (jinnd, at jjau fá ftuganum
nocfut at fi)fla; fcennar ntagnlitlu fál getc
rtnuöanfatt einn fengit fsœr ^rciftngar, er (ján
fiálf ecfi ueit af flaö at foma, pótt fscer fó
jtenni geöfcllöar.
meiri frapt fem faíin fceftc til at
upprifta aptr ftjrt fér £<et fornu |ttgmnnöir,
eör giera fjcer femu fjcegiligri meö níjrri, og
áöc órepnöri famanfetntng, (jof fíör parfnai
(ján fjráfamligtac tiíóiáípar annara ótucrtiö
fluta. Sþejjoegna fcafa fíállöin frá allöa eöli
eI|Tat einfentr og einlceti, eigi af fjpí at jsau
fcetuöu gíeöir og mannfunöi, óeöör £inu, at
fau meö fínum cgin tmpnöuttarfrapti gátu
ablat féc feirrar áncegiu, fem aörir fcefia á
mannfunöum, og fseic geta eigi fengit nema
ft>ri fanfanna tilfiilli.
3lt fíöujtu er fat (>it annat átuortis fénnis
tuerfi, at pera óitinti frá, og geta cigi gripit
Já pánfa f (werra formpnöir ecfi ftá}, en oera
fcraöfara pegar réttiliga fM pftcuega nocfra
íölltfa formpnö.
9t 3
SJIenti