Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 03.01.1789, Blaðsíða 156

246 B G. Otattn unt (Scftia Pt of.
ef unibreptínt) f'efi uceri cinajta alqcnij, ot)
fíóOi otítö á Itfann í;átt. 9íti foo tnenn uita
fái annara formerftnijar, uerOr fprfl pejj at
g*ta, ^oat jjat fé fent orfafar pcer i fáluntti;
eg eptir fjöí fem tnenn oeria (>u mttjnOum fcim,
er í fálunni fafnaj 6afa, verrr ftjrfl opinbert,
6«ernig f>eim uar fjáttat. ^jc^a oerDa tnetitt
ftuetgi foo oe( áfPnnia, fem |i>iá f>inum eptir*
breptanOi t»0luiiC*unt ct>a ^t6t>f)0quni. Jj)oere
munDi álpftat geta af f'ittni greiniligujtu í\u
fFirtng ntálara ttocfuro, at (>atin fcei fleira og
uceri f?arpfi)nni enn afcrir? fjcgar f>ann fPal át#
(ifla ftg tneb orbunt einttm, braga ftg formerf«
fngar ftanns fantan til fef aíleina, fcm almennt
er, fetn ellum ftáanöi mannefFium cr fameg*
iitligt, og tángunialit er fPapt til at útlifia.
©n flrap er fjantt tefr pennfil í fienb, ucrba
menn parir f>cjj, at auga 6ef*r atgcett
fjúfunbfntnum fleira, etttt uér gátum ftcb, og
at náttáran, ntcD elltt fjennar t)ftr6ragbi, af*
ntálar ftg lángtttm ebrupfð \ faunfum ^anttð
ettn öórutn.
b) 2íafiiPeI fó fTPiInfngaruitin megi cins
gann 6refl fcafa, egi formcrftngitt gób atuerba;
er pat famt fem ábr ófatt, at fraptr fiennac
fari eptir bugnabi feirra.
f)?at attaa, fem öér fíarpfpnt fellum, ec
einúttgið fnáltft auga, fem fPiItnerfiIigg fér
fclutt