Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 04.06.1959, Blaðsíða 2

Atuagagdliutit - 04.06.1959, Blaðsíða 2
atuartartut aoa Hagait v tamanitdlo Å tigulågkat • / nunaKativtmut mana ukiup atugkavta ingerdlalerto- rérsup pisimassue amerdleråKaut. nu- navtine månilo Danmarkime oKautsit åssigingitsorpagssuit kamagsimarpa- lugtut, saimarpalugtut aliasugpalug- tutdlo aniatineKarérput. OKautsit pit- saussut, tugdlusimåmartut tusarumi- nartutdlo kalåliussugut mana Dan- markimlkatdlartugut nunavtinut tu- ngatlneKardlutik oKauserineKarångata nuånårtaKaugut; OKautsitdle tusarumi- naitsut nunavtå tusåmanerdlutigisi- naussai tutsiukångata uvagutaoK er- Karsautivtigut nanertiatdlautigissar- pavut nunavtinut akissugssaoKatau- nermik misigisimajuaravta. uvagut inusugtussugut suleKatigingneK tama- tigut piumassarivdluinarparput. dan- skine, kalåtdline, utorKame inusugtu- nilo suleKatigingneK påseKatigingneK tungavigalugo ingerdléneKartoK nu- navta ingerdlatiniarneKamerane kig- sautivta angnerit ilagåt. mana nunav- tine sulilérnigssamut piarérsaratdlar- tugut nunavta inuiaKativtalo Kåumai- ssaKarnerulernigssåinut ikiutilårnig- ssarput erinigalugo puigorsimånge- Kårput. decembarip uvdluisa 29-åne ataut- siminivtine „kulturit mardluk Kuia- nartume tamaviårnartumilo" (To kul- turer i skæmt og alvor) KuleKutarisi- mavarput. atautsiminerup tåussuma kingornagut nunavtine isumat aula- temeKarsimaKissut tusarpavut. aju- ssårutigårput Hans Lyngep taigdliå atauseK kisime nunavtinut apusimang- mat, unungmile tåssane taigdlat ilait atuameKartut tusameKångitdluinar- dlutik. ajoKaoK OKautsit inungnit nu- ånårungnaersitsisinaussut ingerdlatit- dluarneKarnerussarmata. atautsiminigssaK pilerssårutigineKa- lermat KuleKutardlo isumaKatigissuti- gineKardlune aulajangerneKarmat Hans Lyngelo KinuvigineKarsimavu- gut unungmut tåssunga ikiuterKune- Kardluta. piarérsautigineKarnerane ki- nuvigineKarnivtinilo OKausigssavta KanoK itunigssåt pingitsailissutåungit- dluinarput. KuleKutaK pivarput, tåssa- lo nangmineK isumarput maligdlugo u- nungmut tåssunga taigdliortugssauvu- gut. taimåitumik OKautsit tusarningit- sut sagdlussut inusugtunut tugtitau- ssut A/G-me avisinilo avdlane atuag- kavut imåitut „Hans Lynge inusugtu- nit ima imatutdlo imalingnik taigdli- orKuneKarsimassoK“ emungitdluinar- put. Hans Lyngep KuleKutaK pivå, tå- ssalo inusugtunit ikiortiserineKamer- migut pigssarsiå, nangminerdlo isu- mane maligdlugo oKauseKarfigissag- ssarå. Hans Lyngep taigdliane måna OKatdlisaussoK taimanlkut atautsimi- nigssamut årKigssuissussumut Albr. Steenholdtimut tusarterKårmago tåu- ssuma issornartorsiutaussunik oKause- Karfigitsiarérdlugo OKalugtupånga. u- vanga taigdlat Hans Lyngep taigdliai- sa imait tusångitdluinarsimavdlugit uvdlOK atautsimivfigssarput tusarra- jagpåka, avisimilo mana taigdlap o- Katdlisaussup imaKamera atuardlugo. Hans Lyngep taigdliå Peter Freuche- nimut Mathias Storchimutdlo ernaini- utaissoK torratdlagauvdluinartuvoK, ajoraluaKaordle taigdlap åipå oKatdli- sauleKissoK kisime nunavtinut apig- sigsimangmat. unungmut tåssunga u- vangåtaoK mardlungnik taigdliorpu- nga. kussanartuliorsinauneK pigissara sule sujumut ingerdlarussårmat pi- lerdlåjugamalo taigdliåka imatorssuaK nåmaginartungikaluartut kalåtdlit Ka- ngarssuånit ingminut tatigineK naku- ssutigisimassåt pingårtitdlugo taigdli- orsimavunga „angåkunit inatsissartu- nut“-mik KuleKutserdlugo ivsaK Nung- mut nagsiutavnut ilångusimassavnik. taigdliama åipå „kalåtdlit Danmarki- mitut“ ukiume Kångiutume pisimassu- kujungnik imaKarpoK. Hans Lyngelo taigdliagssavta imag- ssåinik oKalOKatigigsimångiséinardlu- ta tupingnartumik nauk KuleKutaK a- tauseK pigigaluardlugo taigdliavta i- mait åssigingitdluinarput. taimåitumik uvagutdlunit oKaloKatigigsimånginav- ta sut unungme tåssane pingårtitari- savdlugit erKungitsuliomeruvdluinar- poK inusugtut Hans Lyngep OKautigi- niagaisa tunuanineråsavdlugit. uvdlu- mikut kalåtdlit inusugtut Danmarki- mikatdlartugut nangmineK OKalugsi- nauneK pigissarput atordlugo avdla- tutdle oKausigssavut inungnut avdla- nut imissutiginagit oKalugtarpugut. taimåitumik encungitsuliomeruvdlui- narpoK Lars Svendsenip inusugtut Danmarkimitut kalåliussut akissug- ssåussusermik pigissaKånginerardlu- git såssumagit. måne inusugtut kalå- liussut Kavsérpagssuit erKiingitsumik pineKamertik namagigtaitdliutigalugo oKaloKatigissarpånga. „PeKatigit Ka- låtdlit“-ne nåmagigtaitdliomerit ukiu- ne Kångiutune tusartuagkavse tunuå- ningivigpugut, imaicalo tamåna uvdlu- ne nagdliutilersune erssendgsautigssa- Kartisinåusavarse Kåumaterpagssu- ngitsut Kångiunerisigut. uvagut inu- sugtut påseKatigingneK suleKatiging- nerdlo tungavigalugit Kavdlunåt ka- låtdlitdlo ingmingnut akomusersuna- tik ikioKatigigdlutigdle nunavtinik i- ngerdlatsiniarnigssåt kigsautigivdlui- narparput. imaKa Kavsérpagssuit sianiginavié- ngilåt uvdlumikut kalåtdlit inusugtut Danmarkimlkatdlartut atautsimitar- nermik nagminerivdluinagkamingnik ingerdlataKamerat. ukiup uvdluine sapåtit tamardluinaisa kalåtdlit inu- sugtut „Kalåtdlit-igdluat“-ne kater- ssutarput. taimatut inusugtut kater- ssutarnerat 1955-imile autdlartineKar- toK sule uvdlumikut ingerdlåneKar- poK, åmalume ingerdlåneKartuartug- ssauvoK. inusugtut taimatut atautsimi- tarnerat peKatigigfiungilaK, inusug- tutdle nangmingneK suleKatiging- nertik ikioKatigingnertigdlo nakussu- tigalugit atautsimitarnermik inger- dlatsiput. atautsimitarnerne kalåtdli- suinaK OKalugtarpugut Kavdlunåmik KaKutigortumik OKalugiartOKångikå- ngavta. atautsimitarnerne tåukunane OKaloKatigingnerit, OKalugiarnerit ali- kusersoKatigigtarneritdlo ingerdlåne- Karput. peKatigigfiunginavta ani- ngaussauteKarnatalo atautsiminerme OKalugiartugssat akilingisåinarpavut; nangmingnerdle kajumingnermikut inusugtut nangmingneK suleitatigig- fiåne ikiorsissarput. taimåitumik inu- sugtut nipaitsumik suliniarnerat Kar- ssupingneicarajugtartoK sujungnaer- sineKardluinarnaviångilaK suleKati- gingneK ikioKatigingnerdlo tungaviga- lugit ingerdlåneKarame, imaKalo uv- dlune nagdliutilersune nukigtuneruli- narsinauvoK sule isumangnåinerussu- mik åricigssussineKarsinaugpat. (Kup. 25-me nangisaoK) I Grønland som i Danmark I Roskilde ligger en af Danmarks største producenter af arbejstøj. Den store fabrik ligger fornemt tilbagetrukket — omgivet af grøn- ne plæner med stedsegrønne træ- er. Kun navnet „H. Germuth’s konfektionsfabrik" røber, at her er tale om en fabrik. Fabrikens hovedproduktion er ar- bejdstøj, der er efterspurgt over- alt — fra Thule i Grønland til Gedser i Danmark.. HG.-arbejds- tøj er let kendeligt på de karakte- ristiske HG-knapper og etiket.Det fremstilles af stoffer, som er grundigt afprøvet i styrke og far- veægthed — og forarbejdningen er gennemført i enhver detaille. I de senere år har en specialpro- duktion spillet en betydelig rolle. De såkaldte „Picador" -benklæ- der, der er syet i den snævre fa- con med gule stikninger, er over- alt blevet favorit hos ungdom- men. Man ser disse cowboybukser alle de steder, hvor de unge mø- des; enten det er i den store køb- stad eller på den lille boplads. Alle, som kender HG-mærket, ta- ger det som en garanti for frem- ragende kvalitet. På den store fa- brik tillades intet, der kan for- ringe produkterne, som er resul- tatet af et målbevidst arbejde. P Picador Kaldtdlit-nunåne Danmarkimilo Danmarkime sutdlisiliorfigssuit angnerssaisa ilåt RoskildemipoK, ataminarpalårtumik tunusigdlu- ne inigssisimavoK Korsoringner- ssalianit Korsujuartunik orpi- lingnit avatangigauvdlune. amata „ff. Germuth’s Konfektionsfa- brik" fabrikiunera kisime nalu- naerpå. sutdlisiliortuneruvoK, sutdlisiliai- lo Thulemit Gedserimut piumane- kaxaut. HG-p sutdlisiliaisa dta- tait nalunaenutaitdlo ilisarilertor- nartuput atortugssatdlo ningu- ssutsimikut Kalipautimikutdlo mi- siligdluarKigsågkat atordlugit sa- nauvdlutik. ukiune kingugdlerne uardlU „Pi- cador", nerukitsunik niutagdlit kilue sungårtut inusugtunit piu- maneKartorujugssuångorsimåput, inusugtut katerivfine sume tama- ne „cowboyit Kardlé" tamåko ta- kugssaulerdlutik — igdloKarfig- ssuarme asimioKarfinguamilunit. HG-p ilisarnaKutånik nalungitsut tamarmik tamåna pisiagssap pit- sauvdluåssusianut nalunaeKutau- tipåt. niorKusiat anguniagaling- mik sulinikut sananeKartalersi- massut fabrikime ajortungutsai- liornigsårneKarput. <© hol Ider go idt H. GERMUTH & CO. ROSKILDE © ka. iani pi tsu t 2

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.