Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 27.03.1958, Blaðsíða 23

Atuagagdliutit - 27.03.1958, Blaðsíða 23
Kavdlunåt tingmissartuinik nunav- tfnitOKarnigsså pissariaKartuvoK sapåtip akunerane kingugdlerme „Umanak“p Ivigtut erKåne ajutorne- ranut atatitdlugo Handelip tungånit eminårtumik Kavdlunåt tingmissartu- tigut pissortaKarfiat sågfigineKarsima- galuarpoK umiarssup ilaussuisa Ka- ngerdlugssuarmut tingmissartumik agssartorneKarsinaunigssåt pivdlugo. Kavdlunåtdle tingmissartue taimai- liorslnausimångitdlat. Kavdlunåt ting- missartutaisa nunavtinut Kaningner- (Kup. sujugdlermit nangitaK) umiarssup ajutorsimaneranit måna- mut påslssutigssatut tusagausimassut maligdlugit kinalunit tamatumunga pissutausimassunik sule OKarsinåungi- katdlarmat, tåssame misigssuinerit su- le inårneKångitdlat påsissutigssatdlo katerssorneKarKåratdlåsavdlutik. ta- matumane avdlanisutdle iliuseKarta- riaKarpoK, tåssalo: pisimassuvit påsi- niameKarnerat inårneKartinago kikut- dlunit nipangersimagatdlartariaKar- put. kiavdlunime sule naluvå „Uma- nak“p Arsup avatåne ajutornerme na- låne KanorpiaK isimanera. taimågdlåt uparuåinåsavarput umiartornermut tungassutigut maligtarissagssaKarmat nautsorssutigalugulo tamatumane ma- ligtarissagssat nåmagdlutigdlo igdler- soriarfigssaKartut. OKautigisinauvavutdle ilaussut ta- marmiuvdlutik isumaKatigigdlutigdlo OKautigisimangmåssuk umiarssup nå- lagå KanoK mianerssortigalunilo pår- KutigdlitigissoK, ajutorneK avasingne- russume pisimagaluarpat navianaute- Kartugssångusagaluarmat, kisalo aju- tornerup Kalåtdlit-nunåne isumang- naitsumik ånåussiniartartoKarKUSsi- nunavtagoK umassoKar- nera ækvatorip silåi- nåta aulajangertarpå... magister Chr. Vibep Københavni- mitdlune Kalåtdlit-nunåne umasso- Karnerata ukiune 150-ne kingugdlerne avdlångorarsimanera erKartorsimavå. tamatumane OKautigå umassoKarne- rup avdlangorarnerata pissutå ækva- torip erKåne silåinaup avdlångorarne- ranik pissuteKarnerartariaKartoK. ta- måne seKernup kissagsainera anori- mit sarfamitdlo avangnamut kujåmut- dlo ingerdlåneKartarpoK, nunarssuav- talo isuine siko kissarnerup tamatuma akutdlakåtilersarpå, sikutdlo Tuno si- nerdlugo kujåmut tigsukartut tamåne imamik sunissardlutik. tamåna åma silåinaup kiåssusianut, sialoKarnera- nut anorinutdlo suniutarpoK taimalo åma umassoKarnermut. ssåt ReykiavikimipoK, aitsåtdlo tamå- na pissariaKartineKavisagpat ornigusi- naussugssauvdlune. Narssarssup mi- tarfiata matuneKarsimanera pivdlugo tingmissartOK tåuna nunivfigssaKar- naviéngikaluarpoK. tåussuma suliag- sså tåssausimavoK sungiusautigalune nunavtinik KulåussiartortarnigssaK. tamatumunga tungatitdlugo Handelip direktøria OKauseKarpoK „Umanak“p ajutorsimaneratigut Kavdlunåt ting- nermik norKéissutaussartut KanoK pi- ssariaKartiginerat ersserKigsarsimang- mago. kisalo Kularnångitsumik „Uma- nak“p ajutornerata aussamut Kalåt- dlit-nunåne umiarssuarnik angalatit- sinigssamut pilerssårusiausimagaluit inardlutigssaKartilersimåsavai taimåi- tumigdlo pisimassoK tamåna ersser- KigsautautitariaKarpoK Kalåtdlit-nu- nåne umiarssuaKartitsiniarneK KanoK tapersersortariaKartigissoK, taimalo pissariaKalersimavdlune tamatuma o- KilisåuniarneKalernigsså, imaKa ilåti- gut Kalåtdlit-nunånut tingmis.sartut a- ngatdlatautineKalernerisigut. Handelip direktøria kåmagtoruma- varput „Umanak“p ajutorsimanera Kalåtdlit-nunånilume angalatitsineK pivdlugo misigssuinerit inårérneKar- nerisigut ersseKigsumik nalunaerute- KarKUvdlugo. pissariaKångilarme ta- matuma pissariaKångitsumik torKig- siungnaerutigineKartulernigsså. (Kup. 13-imit nangitaK) lisartorpagssuit avdlat? Ausiait, Ka- ngåtsiap, K’eKertarssup, K’asigiånguit, Ilulissat Vajgativdlo kommunine au- lisartut 7—800 migssiliorpait. rejer- niarnerdlunit angnertusisineKaraluar- pat tauva aulisartut amerdlångitsui- nait kisimik iluanårniutigisinauvåt, aulisartorpagssuitdle avdlat eKalug- ssuarniarneK, KérarniarneK, Kalera- lingniarneK pingårtumigdlo sårug- dlingniameK kisiat isumavdlutigssari- savdlugo. ajornartorsiutigssat. sinerissap avangnarpasingnerussor- tåne aulisartut Kalåtdlit-nunåta siv- neranit suleKatigingnikut avigsårKii- niarneK kigsautigigpåssuk tauva rejet kisisa nautsorssutigissariaKésångit- dlat. sordlume Diskobugtime sårug- dlingniarneK åma ingmikortutut issi- gineKalisagpat tauva avdlatut ajorné- saoK kisiåne tåvane sårugdlit tuni- ssaussartut akikitdlivdlugit imalunit missartutåinik nunavtinitsinigssap pi- ssariaKassusia ersserKigsarneKarsima- ssok. Kavdlunåt tingmissartuånik må- nititsineKarsimassugaluarpat tingmi- ssartOK „Umanak“p autdlarnigsså su- jorKutdlugo sikusiortineKarsimasi- naugaluarpoK, taimalo navialinig- ssaK imaKa angnertuvatdlårung- naersisagaluardlugo. direktøre nagga- sivdlune oKarpoK tingmissartut su- ngiusardlutik tingmitigalutik sikunik alapernaerssuisineKarsinaussåsaga- luartut, ilångutdlugulo OKautigå Han- delep nangminérdlune tingmissartute- Kalemigsså ilalersinaunago. Grønlands dyr afhængige af klimaet ved ækvator Magister Chr. Vibe har i København gjort rede for svingningerne i Grøn- lands dyrebestand gennem de sidste 150 år. Af redegørelsen fremgik det, at svingningerne er forårsaget af meteo- rologiske ændringer, hvis årsager skal søges omkring ækvator. Indstrålingen af varme her fordeles gennem vind- og havstrømme til polerne, varmen får storisen til at bryde op fra pol- bassinet, og når isen driver ned langs Grønlands østkyst påvirker den hav- strømmene der. Disse forhold får ind- flydelse på temperatur, nedbør og vindforhold, der igen påvirker plante- væksten og dermed også dyrelivet. sårugdlilerivit matuvigdlugit matuv- dlugit. tåssame Diskobugtime Kåuma- tit sårugdlérniarfiussartut ukiumut mardlugsuinåuput, Ausiait Kangåt- siavdlo kommunine pigssarsinardluar- tumik Kåumatit sårugdlingniarfiussut pingasut migssiliordlugit. tamatuma erssersipå aulisagkerivit taima sivikit- sigissumik atorneKartarnerata niorKu- tigssiorneK tåvane akisorujugssuarti- ngikå. uvdlumilo Diskobugtimiut så- rugdlit akilersitdluardlugit tunisinau- ssarmatigik tamatumunga pissutauvoK aulisartut kujatåmiut Avangnåne tu- nissagssiornerup akigssaiautai angner- toKissut matuniardlugit peKataussar- mata. sinerissap kitdliup Kitermigut avi- neKarnigssånik sujunersutip rejerniat 20—30-it påpiaråkut iluaKusersinau- vai, kisiénile aulisartut avdlat hun- drederpagssuit Avangnånitut Kular- nauteKångitsumik ajornartorsiorneru- lersisavdlugit. tamånåinardlunit pissutigalugo su- junersut sarKumiuneKångisåinarsima- ssariaKaraluarpoK. Kalåtdlit-nunåne aulisartut peKati- gigfisa kåtuvfiata aulisartut peKati- gigfé nunaKarfikutårtut pitsaunerpå- mik suleKatigisavdlugit kigsautigå, kåtuvfiuvdle sujunersutit amerdlasut soKutigissåinik tunuartitsivdlutik i- kigtuinarnik iluaKusiniartut taperser- sorsinåungivigpai, soruname månåkut rejerniat nikitåutitdlugit piniartitau- ssarnerånik årKigssussineK pitsåungi- kaluarpoK, igdlua tungåtigutdle té- ssåunguatsiardlune tamatumunga ata- ssumik periausiusinaussut pitsauner- ssåt nåpertuivdluarnerssåtdlo. uvdlumikut anguniagkatut sulissuti- gissat ilagåt kalåtdlit aulisartuisa ukioK kaujatdlagdlugo imame inutig- ssarsiorsinaorKuvdlutik nunaKarfing- nut avdlanut ornigutardlutik aulisa- riartarnigssåt. tamatumuna nåmagi- nartumik aningaussarsisinaunigssa- mut ajorpatdlångitsumigdlo inuneKar- nigssamut (pigssardliorpatdlårane) angmåussineKarpoK. Kalåtdlit-nunåta ilarujugssua ukiukut sikussarmat tau- va sujunigssame aulisarnermik inger- dlåssinigssaK sinerissap ilåne inutig- ssarsiorfigingnerussune pissariaKar- poK. kialunit aulisarnerup inerikiar- tomera akornusersorniaruniuk kalåt- dlit inuiait aulisartutdlo kalåliussut ajoKusersusavai. „Umanak” ajutoriarmat rejerniarneK-rejerniatdlo SINGER Også i Grønland værdsætter man SINGER symaskinernes fremragende kvalitet åmåtaoK Kalåtdlit-nunåne Singer merssorfit pitsåussu- siat arajutsisimaneKångilaK SINGER CO. SYMASKINE AKTIESELSKAB Amagertorv 8, København K BÅDMOTORER en livsvigtig faktor for søfarten — de må aldrig svigte. A/B BOLINDER-MUNKTELL, Eskilstuna, fremstiller motorer og aggre- gater for ethvert behov. BOLINDER’S motorer er velkendte for lavt brændstof- forbrug, stor kraftreserve og hurtig start selv under streng kulde, samt usvigelig sikkerhed — selv i det hårdeste vejr. Skriv eller ring og vi sender Dem gerne specialprospekter og tilbud over BO- LINDER’S nye dieselmotorserie 105. 10—50 HK ved 1500 o/m. UMIATSIAIT MOTORlSA umiartornerme unigtungisåinamigssåt pi- ssar ia Kar dl u i na rp o k . A/B BOLINDER-MUNKTELLip, Eskilstunamltup, motorit aggregatitdlo tamanut atorsinaussut sanaortugarai. BOLINDERip motorisa solaritorKalårtfi- nertik, nukingmik angnerthmik sitdli- matenarn ertik, issigtorssfigaluartitdlugu- lunit autdlartikuminamertik silardlug- torsshgaluartitdlugulunitdlo unigtungi- såinarnertik tusåmaneKautigåt. agdlagkuvit sujaneruvitdlunlt BOLIN- DERip dieselmot6riata — motOrtt ar- dlagdlit 105-imik kisitsisitagdlit — åssi- nginik kisalo akisa nalunaersimavfinik nagsisavavtigit. 1500-nik omdrejningig- dlit 10-mit 50-inut hesteKarput. BOLINDERip die- selmotéria, type 1053 BR., 35-nik hestelik 1500-nigdlo omdrejningilik ute- riartortautilik ute- riartornerminilo sarpé kigaitsumik — sujumut inger- dlanermine kåvi- tarnerisa agfåinå- nik — kåvitartut. Aktieselskabet'xl ELECTRIC BOLINDER’S marine dieselmotor, type 1053 BR., 35 hk. ved 1500 o/m. med reverse og re- duktionsgear. Vesterbrogade 181, København V. TELGR. ELMOTOR Kaj Karup.

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.