Atuagagdliutit - 05.01.1967, Blaðsíða 5
kinaussutse pivdlugo
Rosing ajugauvoK
Nikolaj Rosing taigorneKardluarmat pissutauvortaon Kinersi-
ssut isumaKatigingmåssuk sule pivfigssångorsimångitsoK Ka-
Iåtdlit-nunåne akileraruteKalernigssamut
nunavtine folketingimut KinersineK
Danmarkime avisine sangmineKardlu-
arsimavoK, taimatut avise „Børsen"
agdlautigissaKarpoK:
— kalåtdlit folketingimut Kinersi-
neråne Nikolaj Rosing taigorneKar-
dluarmat tamåna Nungme avdlanilo
navsuiautaussut maligdlugit erssiu-
tausorineKarpoK kalåtdlit kigsautigi-
ssaKarnerétut ukiune kingugdlerne
Kalåtdlit-nunåne politikikut inger-
dlatsinerup erKigsisimassup nanginig-
ssånik. sume inungorsimanerup må-
nåkut taimaitineKarnigsså Nikolaj
Rosingip akuerssungiså KinerKusår-
nerme aulajangissungilaK. Kinersi-
ssut kigsautigåt Nikolaj Rosingip poli-
tikia nangineKasassoK, tamatumanilo
ersserKigsumik angerfigineKarpoK po-
litike kalåtdlinik paonringningniar-
toK, kalåtdlit pissugssauvfinik isu-
mangnaitdlisainiartoK, tåssa Dan-
markimut inugtaussut kikutdlunit Ka-
låtdlit-nunåta imartaine kigdleKångit-
sumik aulisarslnautitaunigssånik piu-
massaKångitsoK. tamåna pingårtumik
savalingmiormiunut pingåruteKarpoK.
Nikolaj Rosing taigorneKardluarmat
tamåna påsissariaKarportaoK Kinersi-
ssut isumaKatigigåt sule måna pivfig-
ssångorsimångitsoK Kalåtdlit-nunåne
akileråruteKalernigssamut.
Inuit-partip sujuligtaissuata inusug-
tup Ulrik Rosingip KinerKusåmermi-
ne taivai akileråruteKalernigssaK, na-
ligingmik akigssauteKalernigssaK su-
milo inungorsimanermik aulajangine-
rup nuånarineKångitsup taimaitine-
Karnigsså.
Ulrik Rosing 1300 sivnilåginardlugit
taineKarpoK Nikolaj Rosingile 3600-
nik. tamatumuna ersserKigsumik niv-
tarneKarpoK Inuit-partip politikikut
anguniagai kalåtdline nåmagtumik
sordlanigsimångitsut.
kalåtdlit inusugtut
Kinersinerup inernera tutsiungmat
Nikolaj Rosing nalunaerpoK OKarsi-
nausorilersimavdlune Inuit-partiat
Kalåtdlit-nunåne sujunigssaKångitsoK.
isumaK tamåna avisime „Informa-
tion“ime isumaKatigineKångilaK, avi-
similo agdlautigissaKarpoK:
— Kinersivingme kujatdlerme Niko-
laj Rosingip ajugaorujugssuarnera
Kanormita ugtorneKarsinaunerpa?
sujugdlermik Rosingip kinåussutse
nåpertordlugo ajugauneranik, åipag-
ssånik ersserKigsainermik pissortanut
nålåinarneK sule Kalåtdlit-nunåne å-
tåneKardluartOK taimatutdlume dan-
skit nålagkersuissut ingerdlatsiniar-
neranik ugperingningneK.
Kinersivingme kujatdlermiut erKor-
tumik taisisimanersut mauna OKauti-
gisångilarput, Nikolaj Rosingivdle
navsuiautigissamine tamåna påsissa-
riaKarsoringmago Inuit-partip Kalåt-
dlit-nunåne su j unigssaKångineranik,
isumaKarpugut taKamoriainera inga-
ssagpatdlåluatsiartoK, sujunigssap er-
ssersikumårsimavdlugo avdlatordlui-
naK pissoKarumårtoK.
erKumisagaluaKaorme kalåtdlit inu-
sugtut ungasigsorssungitsukut nukig-
ssaKalersimåsångigpata politikikut pi-
sujunigssaK ernumanångilaK
KGH-ip iluane periarfigssaitarpugut 1967-ime suliniarnigssa-
mut kalåtdlinut iluaKutigssamik, direktør Hans C. Christiansen
OKarpoK
ukioK nutåk iserfigissugssdngordlu-
go pissusigssamisuginartarpoK kingu-
mut Kiviåsagdine åmale sujumut issi-
ginialåsagdine. KGH-ip tungånit u-
kiaK 1966 kingumut Kiviasagdine isu-
manarpunga pissutigssaKartoK nåma-
gisimåringnisavdlune. påsisorara ta-
tigingningineK malungnarsilersimaga-
luartOK, 1966-ip ing er dianer ane td-
marsimassoK, Kavsérpagssuartigutdlu-
me misigisimavarput kalåtdlit pena-
taunerat akuerssdrneratdlo, atautsi-
mut suliariniagkat KGH-ip ingerdla-
taisa isumangnaerneKamigssånut.
ajornakusorpoK suliariniagkat atau-
siåkåt taigusavdlugit, kalåtdlitdle pe-
Katigigfé suleKatigalugit — måne er-
Karsautigåka pingårtumik aulisartut
piniartutdlo kåtuvfiat, savautigdlit
peKatigigfé, samarbejdsudvalgs auli-
samermut savauteKarnermutdlo tu-
ngassutigut åma fællesudvalgit — i-
ngerdlatsiniartoKarsimavoK ajornar-
torsiutit påsiumavdlugit iluarsiumav-
dlugitdlo.
avdlåkutaoK åma suliagssat årKing-
neKarnigssåt påsinarsisimassoK taine-
KarsinauvoK. tamatumane encarsauti-
gåra Grønlandsrådip akuerssinera pi-
lerssårusiornerup atautsimorfeKaler-
nigssånik åmalo nangminerssorneru-
jartornigssap, tåssa nålagauvfiup i-
ngerdlatainik inuinait tigusissarnig-
ssåta naj orKutagssiorneKarnigssånik.
nangminerssorneK
1966-ip autdlartinerane Handele a-
perKutinik ardlalingnik akissagssaKar-
simavoK inuinait ingerdlatsilemigsså-
nut tungassunik, tåssa niorKUtigssior-
fit sut Handelip ingerdlatisanerai, sut
nangminerssortunut tuniutisanerai,
Handelimutdlo atugagssångortitanit
KanoK amerdlatigissut tugtineKåsa-
nersut erhvervsstøttimut, tåssa nang-
minerssortut — inuit atausiåkåt pe-
Katigitdlunit — ingerdlåniarsinaor-
Kuvdlugo pilerssårut Grønlandsrådi-
mit aulajangerneKarsimassoK Hande-
lip sujunersuteKarneratigut.
najorKutagssat Grønlandsrådip au-
lajangigai, KGH-ip Styrelsesrådiane
ilaussortaussut kalåtdlit kavdlunåtdlo
PeKatauvfigisimassait handelip tungå-
nit issigåvut tatigingningnermik er-
ssersitsinertut.
nangminerssordlune ingerdlatsiar-
tornigssamut najorKutagssat aulaja-
PgivfigineKartinagit handelip styrel-
sesrådia pivfigssaKartineKarsimavoK
Hans C. Christiansen
OKauseKarnigssamut. styrelsesrådip
tungånit ersserKigsarumaneKarpoK,
nangminerssortumik ingerdlatsiartor-
nigssame kalåtdlit soKutigissait sag-
dliutiniartariaKartut. tamatumane tua-
viussinigssaK styrelsesrådip pissaria-
Kartingilå OKauserissaminilo ersser-
Kigsardlugo KGH-ip ingerdlatsinine
nangitariaKarå kalåtdlit aningaussati-
gut iliniartitaunikutdlo tungavigssa-
Kalerserdlugit sulivfingnik tigusinig-
ssamut.
styrelsesrådimit OKauserissaK pissu-
tauvortaoK Grønlandsrådip najormi-
tagssatut aulajangigåinut. tamåna
sarKumiuneKarpoK agdlagautine nr.
77-ime åma 97-ime, atautsimut issigi-
ssariaKartune, handelivdlo tungånit
misigisimavarput ingerdlatsinigssamut
tamatumunåkut isumangnåinerussu-
mik tungavigssaKalersimavdluta.
taimaingmat sujunigssaK ernuma-
nartoKartingilara. periarfigssanarpu-
gut 1967-ime suliniarnigssamut kalåt-
dlinut iluaKutigssamik. ingerdlatsini-
arnermik pilerssårutit nutåt KGH-ip
sinikajålerfigssatut issigingilavut. er-
Karsautit nutåt eKersimårfigiumava-
vut, sujunertaKardluardlutalo xau-
marsainikut iliniartitaunikutdlo suli-
niarpugut penatauniardlutalo kalåtdlit
inuniarnerme atugaisa pitsdngorsa-
gaunerat ukiune kingugdlerpåne ma-
lungnar sisimassoK ingerdldneKdinarsi-
naorKuvdlugo sapingisamigdlo amer-
dlasunut iluaKutaorKuvdlugo, direktør
Hans C. Christiansen naggasivoK.
ssutsit måna Kinersinerup sarKumer-
serKitai avdlångortisinåusavdlugit.
Nikolaj Rosingip OKausiata akerdlia-
nik isumaKarpugut Inuit-partip fol-
ketingimut Kinersinerme peKataoncå-
ramile angussai tikuartusserérsut u-
torKait inangerdlugit inusugtut suniu-
teKalernigssånik.
Rosing imalunit Rosing
taimatut KuleKutserdlugo nunavti-
ne KinersineK avisime „Politiken“ime
na vsuiauteKarf igineKarpoK:
— Kalåtdlit-nunåne Kinersinerme
pineKåinångilaK Rosing kina ardlåt
Ulrik imalunit Nikolaj folketingime
ilaussortångusanersoK, angnerungår-
tumigdle pineKartoK tåssa politikikut
ingerdlatsineK suna ilalerneKarnersoK.
Nikolaj Rosing, Kinersinerme aju-
gaorujugssuartoK, nipaitsumik Kasug-
tuitsumigdle — OKartariaKarpordlume
sapitsumik — aulajangiussisimavoK
sume inungorsimanerup atatitaria-
Kameranik naviasårutigisimavdlugulo
akilerårutit erKuneKarnigssåt. tama-
tumunåkut tumisiorsimavå Dan-
markip måna Kalåtdlit-nunånut tu-
ngatitdlugo politikikut ingerdlatsine-
ra, igdluale Ulrik Rosing, Inuit-par-
tiåne sujuligtaissussoK såkortumik så-
ssussisimavoK Rosingip avdlap Dan-
markivdlo politikikut ingerdlatsinera-
nik.
ajorssarnera taineKarnermigut ki-
nguariangåtsiardlune åma Inuit-par-
tip ajorssarnerå. parti tåuna, piler-
dlåK, pitsåungitsumik årKigssuneKar-
simassoK pitsussordlo, iligssarsiorsi-
nausimångilaK Nikolaj Rosingitut tut-
suviginartigissumik. politikivme Niko-
laj Rosingip igdlersugåta erssitsortai
uvdlumikut Kalåtdlit-nunåne tamar-
me takuneKarsinåuput.
kalåtdlit akornåne nåmagigtaitdli-
orneK malungnarnerugunarpoK Dan-
markime najugaKartut kalåtdlit akor-
nåne, pingårtumik inusugtut iliniar-
tut akornåne, kigsautiginarsinauvordle
nåmagigtaitdliortut åma peKatauler-
sinaunigssåt Kalåtdlit-nunåne suju-
nigssame politikip årKigssuneKarnig-
ssåne.
tamatumuna periarfigssaKalersug-
ssauvoK upernåmut landsrådimut Ki-
nersinigssame. Kinersinerme maligta-
rissagssat måna avdlångortineKarput
åma Kalåtdlit-nunåne partit avKutig-
ssineKardlutik, tamatumunalo Inuit-
partiat periarfigssaKardlualerpoK. i-
nusugtut åma Kalåtdlit-nunåne poli-
tikime peKatauvfigssaKartariaKarput,
sivitsorpatdlårtorme ugperineKarsima-
vok atorfigdlit kikutdlunit åma poli-
tikikut silaKardluartusassut.
kigdlormut uivssumisitsineK
avisime „Ekstrabladet“ime uivssu-
missutigineKarpoK palase Erling Høegh
amerdlanerussunit taineKarsimå-
ngingmat, tamånalo pivdlugo agdlau-
tigissaKarpoK:
— Kinersinerme kigdlormut uivssu-
misitsissoK tåssa politikere sungiussi-
simavdluartoK Erling Høegh taimåg-
dlåt 1265-init taineKarmat, måssa su-
lissartut kåtuvfiata sujuligtaissua 0-
dåK Olsen sivnissugssamisut sujug-
dlertut pigssarsiarisimagaluardlugo.
pissutausimagunarpordle sivnissug-
ssauniarnine taima pingårtigissoK O-
dåK Olsenip sarKumiusimångingmago
hovedbestyrelsimut ilaussortanutdlo.
„Esktrabladet“imilo agdlautigissaK
nangigpoK:
— radiome autdlakåtitagssiortOK
Ulrik Rosing — Kinigagssångortitut ti-
gorainerat erKarsautigalugo — sug-
dlunångivigsunik taineKarpoK. tamåna
Inuit-partip nukigtutigisavå aprilime
landsrådimut KinersissoKarnigssåne,
nutåmik årKigssussineKarsimagatdlar-
titdlugo parti periarfigssaKardluali-
savdlune kisame Kalåtdlit-nunåne po-
litikime OKartugssauvdlune peaatau-
lernigssamut.
Kalåtdlit-nunåta Lumumbå, Jørgen
Olsen ingminut akornusersimavoK
folketingimut Kinigagssångortinermi-
gut. taimågdlåt 200-nit taineKarpoK,
månalo politikikut ima sångitsigiler-
simavdlune, landsrådime sujuligtai-
ssungorsinaunigsså neriunautaerusi-
mavdlune. åmame KularnartoKalersi-
mavoK landsrådimut KinigaorKigsi-
naunigssålunit.
utarKinikut akikinerulisångilaK
Danmarkime radiup soKutiginartua-
ne nunavtine KinersineK navsuiaute-
KarfigineKarsimavoK naligingmik a-
kigssauteKalernigssamut akilerårute-
Kalernigssamutdlo någgårnertut. ta-
måna ajornartorsiutinik igdluinarsior-
patdlåmik sarKiiminertut „Vendsyssel
Tidende“me agdlautigineKarpoK:
— åmåtaoK Kalåtdlit-nunåne Kiner-
sineK uivssumisitsivoK. ajornartorsiu-
tinigdle igdluinarsiorpatdlåmik sarKu-
minerusaoK isumaKåsagåine tamåna
naligingmik akigssauteKalernigssamut
akileråruteKalernigssamutdlo någgår-
nerussoK. akileråruteKalernigssaK na-
ligingmigdlo akigssauteKalernigssaK
erKåisångikåine Kinigagssångortitut
tamarmik isumaKatigigput, iliniarti-
tauneK sapingisamik sujuarsartaria-
KartoK, aulisartut atugait pitsångor-
sartariaKartut åmale igdluliortiterneK
angnertusartariaKartoK. imåisinauvoK
Nikolaj Rosingip tamåkununa sulini-
arnera Kinersissut ilisimanerugamiko
taigordluarsimagåt, taKamoriarsinau-
simanagule KinigagssångorteKataisa
taméko KanoK sulissutiginiarumårne-
rait.
taimåikaluartordle isumaKarpugut
kukunerussoK Kalåtdlit-nunåne Ki-
nersinerup inernera taimatut erKar-
sauteKarfigisavdlugo, pissutigalugo su-
le ardlalingnik partéKånginera.
Nikolaj Rosingip akerdlerå naliging-
mik akigssauteKalernigssaK, peKatiga-
lugo akileråruteKalersitsingikåine er-
KuneKarsinaugunångitsoK, åmåtaordle
isumaKarpoK akileråruteKalersinago
inuit sukumissumik påsitiniarKårtari-
aKartut. taimaingmat akileråruteKa-
lernigssaK Nikolaj Rosingip akerdle-
rivingilå, akerdleråle akilerårutit må-
na erKuneKarnigssåt. Nungme Kiner-
Kusårnermine OKauseKarpoK naliging-
mik akigssauteKalernigssaK migssingi-
uneKarsimassoK 20—25 miil. kr-nik a-
keKartugssatut, månalo Danmarkime
politikikut pissutsit erKarsautigalugit
isumaKånginerarpoK naligingmik må-
na akigssauteKalernigssaK igdlersor-
neKarsinaussoK.
kingugdleK tåuna pissutiginiagå ug-
perivdluångilarput. aningaussat tai-
neKartut ingassagineKarnaviångitdlat,
pingårtumik tamatumane pineKarpata
politikikut inungnutdlo tungassutigut
ajornartorsiutit iluarsineKångikunik
aningaussat årKigsinåungisånik ki-
nguneKarsinaussut tåssa kalåtdlit
Kavdlunåtdlo akornåne pissutsit aju-
ngitsut aserugaunerånik. åmale tai-
matut nautsorssuisimaneK taKamoriai-
nerinauvoK, nautsorssutigissariaKar-
måme nauk aningaussartutit agdliga-
luartut akigssautit Kagfangnerat ki-
nguneKartugssaungmat tapissutau-
ssartut migdlinerånik. naugdlo måna
avdlångumik angnertumik Kalåtdlit-
nunåne pissoKångikaluartOK taimåitoK
ineriartorneK tamåna Danmarkime
avdlanilo perérsimassoK åma Kalåt-
dlit-nunåne nagdliutugssauvoK. sila-
tusårnerusaoK tamåna måna piarér-
saleréråine, utarKinåsagåinime akiki-
nerulernaviångilaK.
HYGIEJNISKE ARTIKLER
De verdenskendte, luftprøvede latex-
varer af ubegrænset holdbarhed, 3-5
års lagergaranti, kr. 2,50 - 5,20 - 6,40
- 8,40 pr. dus. Prøvesending med 15
stk. af forsk, mærker mod 6,00 kr. i fri-
mærker ell. eftkv. Prisliste 1 lukket ku-
vert uden afsenderadresse gratis.
népautlpilungnuf IgdlersQfit
påt sllarssuarme llislmaneKardluartut
sllåinarmik putdlagdluglt mislligtagkat
klgdleKångitsumlk pluslnåussuslgdllt,
uklut 3—5 unlngatlneKarslnaunerming-
nut KularnavérKUsigkat, kr. 2,50—5.20—
6,40—8,40 dusinimut. åsslglngitsut 15-it
mislllgutigssatut nagslunexarslnåuput
akiliutigalugit 6 kr. frlmærklngordlugit
ImalQnlt tigunerine aklllgagssångordlu-
glt. akit nalunaerssdtait agdlagkat puå-
nut matussamut iklvdluglt akeKånglt-
sumik nagsitxneKåsåput sumlt piner e-
nalunaemagit.
City en gros Lager
harshjørnstræde 5 - København K.
Telf. (01) 11 25 40.
KivfaK søges
Ung pige tilbydes plads i hjem med fire børn i Godthåb. Stort værelse
og god løn.
Billet mrk. 602 til Grønlandsposten.
kivfagssarsiorpugut
arnaK inusugtOK Nungme angerdlarsimavfingme sisamanik mérarta-
lingme sulivfigssarsisinauvoK. angisumik ineKåsaoK ajungitsumigdlo akig-
ssarsiaKardlune. nagsitsivigssaK 602 Grønlandsposten.
amerdlasorssud-
ngordlugit pigalugitdlo
nagsiussortarpai
En gros og leverance:
P. E. Hansen & Co. A/S
St. Kongensgade 40
København K.
SE HER!
Personbiler.
Varebiler, kassevogne og pick-upper.
Taxaer med/uden taxameter.
Lastvogne og tankvogne.
Motorcykler og knallerter.
DEN BILAGE FERIEVOGN PÅ GRÆNSEPLADER
Entreprenørmateriel! Traktorer, læsse- og gravemaskiner.
Reservedele, komplette motorer, nyt og brugt.
Kort sagt alt inden for det mekaniske sælges,
nyt og brugt til billigste dagspris.
bilil, usissautit, kassevognit ama pick-upit.
taxat, akianut nautsorssutitagdlit-Kångitsutdlo.
lastvognit tankvognitdlo.
motorcyklit knallertitdlo.
bllif fériautigssat akikltsut.
entreprenørit atortugssaitl traktorit usilersutit agssautitdlo.
kingorårtigssat, motorit tamarmiussut, nutåt atorsimassutdlo.
tåssa sOt tamarmik mekanikimut tungassut nlorKutlglneKarput,
nutåt atorsimassutdlo aklkinerpåmik.
Mekaniker A. SIMONSEN,
Tranegilde Strandvej 10 — Greve Strand.
Telegramadresse: KVIKMEKANIK.
5