Atuagagdliutit

Árgangur
Útgáva

Atuagagdliutit - 12.06.1975, Síða 10

Atuagagdliutit - 12.06.1975, Síða 10
aggersitat suliagssarissait landsrådip aulajangerdligit — Kalåtdlit-nunåne aggersitat sulinermingne tunga- vigssamigtut najorKutagssanik pigssaKartitåungmerat kinguneKarpoK aggersitat ilarpagssuisa nangmingneK isumartik malinardlugo suliagssat suliarissarmatigik, taima oxarpox folketingimut ilaussortaK Lars Emil Johansen — sujunigssame „kalåtdlit pisi- naussait najorKutaralugit" inger- dlatsinerme danskit KanoK naut- sorssuneKasåpat, Lars Emil Jo- hansen? — ersserKivigpoK sule ukior- pagssuarne aggersitat sulissorinig- ssåt pissariaKarigput — iliniarti- taunerinardlunit eritarsautigalugo pissariaKavigpoK. aperKut uvav- nut imåineruvoK KanoK ilior- dluta danskit pissariaKartut su- lissoriniåsagivut. uvdlume lands- råde suniuteKångilaK KanoK amer- dlatigissut Kanordlo pikorigtigi- ssut Danmarkimit aggersitåsane- rivut. tamåna pitsauvatdlångilaK. tamatumunalo iluarsilissariaKar- pugut. — pissutsit pitsauvatdlångitsut? — åp, isumaKarpunga aggersi- tanik pissariaKartitsineK aulaja- ngerneKardlunilo OKausiliortaria- KartoK kalåtdlinit politikerinit. uvdlume angnertigut Kalåtdlit- nunånut ministeriaKarfik aulaja- ngissunerussarpoK pissariaKarti- tat angnertussusiånut, tamånalo pitsauvatdlangilaK, mingnerungit- sumik aggersitanut. pissariaKar- titsineK ingassåukåine — sulivfe- Karfime ilåine taimåipoK — tauva danskit aggersitat iluarinérutar- put. landsråde taimailiortariaitarpoK — KanoK ilivdlune piviussutigut landsråde aulajangissutitausinau- va aggersitat amerdlåssusigssåi- nut? — tåssa uvdlume landsråde pe- riarfigssaKarårpoK aperKutip mi- nisteriamut sarKumiunigssånut. i- sumaKarpungalo landsråde tai- mailiortariaKartoK — ama agger- sitat igdlersorniardlugit, tåukume pissariaKartingmåssuk kalåtdlit inoKatigit akornåne KanoK issigi- ssariaKarnertik ilisimåsavdlugo. aggersitat tungaisigut tungaviu- ssumik sujunertarissaK ilusiler- sorneKarsimångigpat — sordlume uvdlume taimåitoK — tauva ag- gersitat nangmingneK sujunerta- rissagssartik aulajangersalersug- ssauvåt. tamåna tupingnångilaK, taimailiornigssardle landsrådip suliagssarissariaKaraluarpå. OKaluserissaK ornajanartoK — sormiuna landsråde taimailior- simångitsoK? nangminerme ivdlit landsrådimut ilaussortausimavu- tit? — tamåna ukiune kingugdler- påne unarsisimavoK. iluamik o- KaluseriumaneKångilaK. uvanga- le ardlaleriardlunga åssigingitsut avKutigalugit — ilåtigut sujuner- suteKarnivkut aggersitat aitsåt u- kiune mardlungne Kalåtdlit-nu- nånérérsimagunik Kinersisinå- ngorsinaulisassut avKutigalugo suliariniartarsimavara. uvanga isumaga nåpertordlugo sujuner- sutip tåussuma akornusersinauvå, danskit aggersitat imaKa sap. a- kunerpålungut taimågdlåt nunav- tinisimagaluardlutik pissutsinut påsisimassaKangåratik Kinersiner- me taimåitoK suniuteKarpatdlå- lersinaunerat. ilisimaneKartutut sujunersut akerdlilersorneKarsi- mavoK. landsrådime nuånarine- KarpatdlårneK ajorpoK pissutsinik arKisigut toncardlugit sarKumiu- ssuineK! tåssame danskinut „u- migssuissutut" tamåna pivdlugo taigorneKartarsimavunga. — aggersitat pivdlugit aperKut taima unartigigpat, tauva pissu- sigssamisornerdlune kalåtdlit po- iitikerit tamatuma iluarsinigsså- nut akissugssauniarnigssåt? pit- saunerusånginerdlune sordlo Ka- låtdlit-nunanut ministere iliuse- KariarKåsagune? — nåmik, isumaKarpunga landsråde tåssaussariaKartoK ma- ligagssanik aulajangersainiarta- riaKartoK, aggersitat KanoK amer- dlatigissut sunigdlo iliniarsima- ssut pissåriaKartitaunersut. tåssa- me OKautiginiartariaKarpoK suli- ssugssat sut pissariaKartitaunersut kalåtdlit pigssarsiarinigssait ajor- nartitdlugit. pissusigssamisugina- runarpoK suliagssaK tamåna ka- låtdlit politikerinit nåmagsiniar- neKåsagune, tåukume tamåna na- lilersorsinauneroKingmåssuk sor- dlo folketinginit danskiussunit ministeriamitdlunit. måssa OKalu- serissaK politikikut „navianara- luartcK" landsrådip angmassumik CKaluserissariaKarpå. aggersitat pissariaKartipåt sume inigssisi- manertik ilisimåsavdlugo — suna kalåtdlit ingmingnit suliarerKU- neråt. uvanga nangmineK agger- sitaugaluaruma ersserKigsumik tamåna ilisimajumåsagaluarpara. måna pissutsit erssernerdlungne- rat nåmaginångilaK. pissutsit aulajangersi- mångitsut — aggersitat suliagssåt tåssausso- runa uvdlume suliagssat iliniar- simassamik kisimik suliarinigssåt, suliamik iluane? — tåssame, kisiåne pissutsit er- sserKivingitdlat tamånalo kingu- neKarpoK aggersitat suliagssatik nangmingneK isumatik atorneruv- dlugit nåmagsiniartarmatigik. danskit sulissut issornartorsiorne- KarneK ajorput, tåssame taima pissarpoK aulajangersimassunik maligtarissagssaKarane sulisso- Kartitdlugo. tåssame aggersitat a- kornåne agsut isumat åssigingi- tarput sunarpiaK nåmagsiniagag- ssarinerigtik: ingmingnut pissa- riaerutitiniåsåpat? nangmingneK suliatik kalåtdlinit suliarineKar- sinångortiniåsavait? imalunit su- liatik nåkutiginésavait sujunig- ssame KanoK pissoKarumårnera issiginiarnago? isumaKavigpunga ersserKigsunik najorKutagssaKar- niartariaKartoK aggersitanik suli- ssugssanik atorfinigtitsinerne — ilåtigut pingitsorniardlugo sule angnerussumik kalåtdlit danskit- dlo akornåne pissutsit ajorneru- lernigssait. aggersitat amerdlavatdlarput — Uvdlume aggersitat Kalåtdlit- nunåne amerdlaKaut? — åp. — taeriåkit sunik suliagdlit pi- ngitsorneKarsinaugaluartut. — uvanga aggersitat aulaja- ngersimassut karaktérilersorsi- nåungilåka. isumaKarpunga ataut- simut issigalugo ministeriap ag- gersitanik pissariaKartitsineK ingassautdlugo issigissarå. kisiåne aggersitat amerdlåssusiat åma pi- ssuteKarpoK ersserKigsumik ili- niartitsinigssamik pissariaKartit- sinermik kalåtdlinut. taimatut na- jorKutagssaK kingugdlermik grøn- landsr^dip atautsimlnerane ujar- torsimavara. kingumut aperKut Kåuméme tåssane grønlandsrådi- mut sarKumiuniarpara. tamatu- mane inåssutiginiarpara ilumorut- dlugo „iliniartitaKartarnigssaK", tåssa imåitoK, danskeK aggersi- taK kalåtdlimik sanileKardlune suliuåsassoK kalåtdlip suliamik tigusisinångornigsså tikitdlugo. tauva taimanikut aggersitap Ka- låtdlit-nunåne suliagssane namag- sisimåsavå. isumaKarpungåtaoK ukiune aulajangersimassune ator- fingne angnerussune atorfinigtit- sissarneK atulersariaKartoK. ki- salo Jonathan Motzfeldtip isu- magssarsiå agsut ilalerpara tåssa Kalåtdlit-nunåne sulisinaunigssa- mut akuerssissutinik pissalernig- ssaK. tamatuma danskit sulissori- neKarpatdlårnerat kigdlilersimår- sinauvå, aggersitanit pissungit- sok, kisiåne sulissartut iliniaga- Kångitsut iliniarsimassutdlo sivi- kitsuinarmik suliartortut tungai- sigunt unerartitsinigssaK. aggersitat suliagssat aulajangersimassut sangmisavait — ivdlit nangmineK KanoK isu- maKarfigaiuk danskit aggersitat Kalåtdlit-nunåne suliagssait susa- ssut? — suliat iliniarsimassatik nå- magsiniartariaKarpait, uvdlune måkunane kalåtdlinit nåmagsine- Karsinåungikatdlartut. isumaKå- ngilangale aggersitat pissugssau- ssutut misigissariaKartut politiki- kut kulturikutdlunit akuliusima- nigssamut kalåtdline inuiaKati- gingne. — tauvame aggersitaK inoKati- gingne naligigsitaussutut inoKa- taussutut misigisimassariaKåså- ngila? — isumaKångilanga aggersitat politikimut akuliunavérsåsassut imalunit peKatigigfingnut ilau- ssortausinaunatik. isumaKåinar- punga, tamatigut aulajangiusima- juartariaKartut aggersitat sorpia- nik suliartortitauvdlutik aggersi- tausimanerat. ilumutdle aggersitauga- luaruma . . . — sujunersutit aggersitat ukiune sujugdlerr.e mardlungne måniv- fingmingne Kinersisinautitåuså- ngitsut inuit nalinginaussumik inugtaussunut pisinautitauvfing- nut pigissåinut migdlilinerusaoK? — nåmik. sujunersutigisimava- ra aggersitat inugtaussutut pigi- ssåinik arsårneKåsångitsut — tai- mågdlåt aggersitat Kinersissaria- Kartut Danmarkime kommune- Karfingmingne Kinersiviussune nangmingneK Kinersissugssauv- fingmingne. åmalume ukiut mar- dluinait Kalåtdlit-nunånltugssåu- put, sujunersutiga maligdlugo måne Kinersisinaulernigssaming- nut. uvanga nangmineK aggersi- taugaluaruma erKumitsumik mi- sigisimésagaluarpunga politikikut suniuteKarnigssamut Kalåtdlit- nunåne pissutsit nalutitdlugit. kalåtdlit isumagalugit sulineic — KanoK isumaKarfigaigit agger- sitat issertuaratik OKartartut må- ninerardlutik aningaussanik ka- terssiniåinardlutik igdlutårnig- ssamut taimaeKatåinutdlunit? — ajoringilara inuit iluanåru- tigssatik isumaginiåsagpatigik. taimailiornerme danskine pissu- siuinarpoK. uvanga aggersitaK pit- saussutut issigiumassara tåssau- vok, ilisimassaminik sulisinåu- ssutsiminigdlo tunissiniartoK ka- låtdlit politikerisa aulajangersar- dlugit piumassait najorKutaralu- git. — ivdlit nangmineK misigissa- Kartarsimavit nuånitsunik agger- sitat kalåtdlitdlo akornåne pissut- sit issertuarnak OKatdlisigigå- ngagkit? åmip KalipautilerineK — tåukunånga tamanit akerdli- lerneKartarneK malugisimavara. åmip KalipautilerinerarneKartar- simavunga. tamåkule misigissanut ilaussariaKartarput. pissutsitdle agssortussutaorKajånartut sule a- jornarneruleriartusåput sivisune- russumik tainavérsårdlugit nipa- ngiusimåinaruvtigik iluarsiniar- nagit. aggersitat sujunigssame Ka- noK suliaKartugssaunerat nunav- tine ersserKigsisitaunigsså tunga- vigssauvdluarumårpoK danskit kalåtdlitdlo ingmingnut pissusisa pitsaunerulernigssånut. ilikarta- riaKarparput issertuarata ingmiv- tinut OKalOKatigigsinaunigssarput, sarKumissumik ilumortumigdlo. tamåna pissariaKavigpoK påseKa- tigingnigssamut tatigeKatigingnig- ssamutdlo. — taimatut påseKatiginiaraluar- neK iluagtingigpat, tauva isuma- Karpit danskit kalåtdlitdlo ing- mingnut pissusiat ajorsiveratarsi- naussoK? — någga, ajorsivigsinaussutut issigingilara —• sordlo Irlandime pissutsitut. kisiånile ilåne isuma- kulutigissarpara KanoK pissoKar- sinaunera danskit tungånit naut- sorssutigineKarumånginarpat ka- låtdlit nangmingneK isumait su- junigssame inuiaKatigigtut inger- dlajumanermingnut. aggersitanut OKilisaut — isumale tamåna aggersitat su- le påsisimagunångilåt? — taménarpiarmiuna pivdlugo landsrådip piårnerpåmik aggersi- tat suliagssåt Kanordlo suniute- KartariaKarnerat aulajangersarta- riaKarå. — aggersitatdle oKarpata tai- matut perKussauneK akueriuma- nago? — tamarmingme atausiåkårdlu- tik nangmingneK aulajangivfigi- niartariaKarpåt. sordlo OKarérsu- nga isumaKarpunga tamåna su- liagssat sunerisa erssentarigsar- nerat aggersitat iluåtdlangnari- gunarpåt. H. Perkins marine Motorer iluarsåussineK nutånik IkussineK klngorårtigssat BRANLACO-MARINE Box 118 . 3900 Godthåb Tlf. 2 24 60 FERIE Advokat Anners P. Dahl holder ferie i perioden fra 2. juni til 30. juni 1975 begge dage incl. Advokatkontoret er i denne periode kun åbent fra kl. 9.00 til 12.00. ANNERS P. DAHL advokat Afskaf problemerne.... International HOUGH PAYLOADERS løser Deres læsseopgaver fra det øjeblik De sætter starteren til. De er gennemført robuste i hele konstruktionen og alle sårbare punkter er indkapslet mod støv og snavs, det giver stor driftssikkerhed og ringe vedlige- holdelse. HOUGH PAYLOADERS leveres i forskellige størrelser fra 30 HK 220 HK, almindelige eller centerstyret - dobbelt bremsesystem - kort sagt, HOUGH PAYLOADERS har så mange fordele at de til enhver tid vil give Dem større produktion, ratio- nel drift og god økonomi. Forlang venligst prospekt og katalog- materiale. A/S International Harvester Company Smedeland 32-34 2600 Glostrup. Kobenhavn. Tlf. (01)96 80 99. Telex 2792 10

x

Atuagagdliutit

Beinleiðis leinki

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.