Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 08.09.1982, Blaðsíða 10

Atuagagdliutit - 08.09.1982, Blaðsíða 10
ki i tg i tppaieriffik GFIp immikkoortortaasa ingerlalluarnersariuarpaat. Taa- maattumik tassani suli pisariillisaatissanik allanngortiterisoqarsimanngilaq, tassanilumi suliarineqartussat ikittuinnaallutillu annertimngitsuinnaassapput. Rejefabrikken er den afdeling på GFI, der fungerer bedst. Derfor er man heller ikke endnu gåel i gang med rationaliseringer her, og de ting, der skal gennem- føres, er få og små. Aalisakkerineq aj omaannerulissaaq Nuummi aalisakkanik suliffissuaq sullivimmik pisariillisaavoq, suliaq artornanngirmerulersikkwnallitgu — Nuummi aalisakkanik suliffis- suaq siiliffigiirniinarnerulissaaq. Taamaalillutaltaaq sulisuvut aala- jaannerulcrsissinnaavavul, taa- niaalippallu nioqqulissiorsinnaa- nerput pilsaancrulissaaq, suliffis- suullu imminul akilersinnaassusia pilsaancrulissalluni. Tunngaviusussat taamatupajaaq i- sikkoqarpul, Nuummi suliffissuup siulersuisuisa pisariillisaataasussat, ulluinnarni ingcrlatsisuusut siunner- suutigisimasaasa, aallartinneqarnis- saat akuerissutigimmassuk. Maannakkut, akuerissuteqarncr- miit ukiup affaata missaa qaangiut- toq, GFI suliffigiuminarsarneqarut- tulerpoq. Tamannalumi naatsorsuu- titigut malunnarsereersimavoq, tassa 1982-ip affaa siulleq aningaasartuuti- ligut isertitatigullu oqimaaqatigiissit- siviulluni inerneqassagunarmat. Su- Kujåssut asassavta uvima Augo Rasmussenip sivikitsumik nåparsimavdlune Au- siait nåparsimaviånc tOKunerane na- korsanut sulissunutdlo ikiuinerånut misigingneKataussorpagssuarnutdlo telefonikut telegramikutdlo ilissaune- ranilo Ausiangnc mencavtinut orni- gugtunut ilaKutavtinutdlo naussor- pagssuamutdlo Kaniuissunutdlo Ka- många pissumik Kujangårpugut — taimatutdlo åma sinerissame ilisarisi- massavti'nut suleKatigisimassainut- dlo, ajoKinut, palasinut iliniartitsissu- nutdlo Kamånga pissumik Kujavu- gut. inuvdluarKussivdluta Lea Rasmussen, mérai ernutailo Agtumit liffissuarli suli 9 mio. kr-it missarluin- naannik akiitsoqarpoq, taamaattu- mik suli siusippallaarpoq suliffissuaq ajornartorsiuteqartoq pitsaalluinnar- tumik siunissaqalersimanerassallugu. Sulisulli taarseraappallaarunnaar- simapput, maannalu ukiakkut aali- sarneq iluanaarutcqarfiulluartartoq aallartilerpoq, sulisullu sulisuugin- nartinneqarsinnaappata, kukkuneru- vallaassanngilaq oqassagaanni, siu- nissaq maannakkorpiaq isumalluar- namerulersimasoq. Pisariillisaaneq Pisariillisaaneq, GFlmi aallartinne- qarsiniasoq, suli naammasseqqajan- ngilaq, maskiinalli nutaat, ikkussor- neqarsimasut, suliffimmi pitsaasu- mik sunniuteqareersimasorinarput. — Siunertarisimanngisaannarpar- put, suliffiusinnaasut ikilisarncqassa- sut, lamannalu sulisutsinnut paasisin- niluarsimavarput, direktør Svend Christian Voigt AG-mut oqarpoq. Pisariillisaanitsigut siunertarisima- varput, sulisorisinnaasavut sulisoriin- narlugit aalisakkat sapinngisamik a- mcrlasuut suliarisalissarivut. — Taama pisinnaanertusinerput suliffissuup iluanaaruteqarnerulerne- ratigut malunniunniartussaavoq. — Pisariillisaanerlu sulisunut ma- lunniunniartussaavoq »suliat artor- nartut« peerunnerisigut. — Illup ilua- ni kivittagassat assartugassallu amer- lanersaat maanna inaskiinat atorlugit ingerlalersussaapput. — Taamaattu- nrik sulisut ataasiakkaat ulluinnarni sulinerminni ilungersorpallaartartari- aarutissapput. — Isertarfiittaaq pisa- riaqanngitsumik ammaannartariaa- rutissapput, taamatumuunalu sulisut suertumi qiiallutik sulisariaarutissap- put. — Imaappoq sulisut ataasiak- kaat suliffimminni atugarissaarneru- jussuusalissapput. Suliassaaleqineq Taaneqareersutut 1982-ip affaa siul- Icq Nuummi aalisakkanik suliffissu- armi aningaasartuutinik isertitanillu oqimaaqqatigiissitsiviussagunarpoq. — Tamannali naammagisimaar- nartuunngilaq, akiitsoqarnerput ilan- ngullugu eqqarsaatigigaanni, direk- tør Voigt isumaqarpoq. — Nassuerutigisariaqarparput, aa- lisarneq uatsinnut pitsaasimanngit- soq. Soorlu assersuutigalugu bund- garnersorluni aalisartut illoqarfimmi- lu aalisartut, pisarnermittut tulaas- suilluarsimatigisimanngillat. — Ullumikkorpiarlu pissutsit i- maapput, saarulliit kinguppaallu eq- qarsaatigalugit, 400 tonsit missarluin- naannik kinguaattooqqalluta. — Pi- sarnertut atsigisunik tulaassuivigine- qarsimasuugutta 3 mio. kr-it mis- saannik annerusunik isertitaqarsi- massagaluarpugut. — GFIp siunissaa naatsumik ima- tut oqaatigineqarsinnaavoq: »Sulias- sanik ima amerlatigisunik tulaassuivi- gineqartariaqarpugut, pisinnaasarput tamakkerlugu atorsinnaassallutigu, sulisussallu pisariaqartitavut sulisori- sariaqarpavut, r.ioqqutissiassat sulia- rinissaannut«, direktør Voigt oqar- poq. Kilisaatitaarput Suliassaqarniarneq pissutigalugu maanna KGHp kilisaataa, Danmark- imi amutsivimmeeqqammersoq kili- saatissarsiarineqarsimavoq, taannalu piffissami aggersumi GFImut saarul- liinnavinnik tulaassuiniassaaq. — Sulisussaqarniarneq eqqarsaati- galugu, oqartariaqarpugut, GFI pisa- riillisaatit nutaat inerpata, suliffiup sapinngisaminik iliuuseqarsimasoq, Voigt oqarpoq. — Sinnera illoqarfimmi innuttaa- sut aalajangerumaarpaat, siusinneru- Annikikkaiuassusiali, taamaattorit . luaqutaalluinnartoq. Aalisakkanik ngerlaartitsivimmi sulisut tarrtad tukerfittaarsimapput, namminnki luarisaminnik portussusiiersinncta minnik. Iluaqutaasalu ilagaat in1' . fik ilaguusaartuummat, taarttain sukkarnerpassuarnik, timinut t''5 nullu sunniuttussaagaluanik, sal' kiilisitsisarluni. Peqqinnissatnut si niuteqartorujussuaq. En lille, men meget væsentlig de'a!^L ses på dette billede. Hver medarn l der ved båndene har fået sin ?£ skammel, som vedkommende K indstille i den rigtige højde. YderMe^ virker skammelen let fjedrende optager en masse stød, som ellens > le forplante sig til ryg og ben. De en sundhedsmæssig god indretning- sukkullu saaffiginnissuterput sU 1 torpoq: Aalajaatsunik sulisussaq ngikkutta, suliffik ingerlaqd,sS naanngilaq. . ^ Naggasiullugu direktør VoighPj. qaatigaa, pisariillisaatit manna 11 .. mill»uU.n liivig1' lugu ikkussorneqarsimasut i affaasa missaannik aningaasai neqarsimammata. Pilersaarutilh marmik naammassineqarpata, sU ■ fimmi suli 4,5 milliuunit missaat a ngaasaliissutigineqarsimassapp111- GFIp talittarfittaava, tassanngaanniit suli umiaaqqat umiatsiaaqqalht kb'1 : tit atorlugit usingiarneqartarput. Aappaagumiilli puttasumik talittarfeqale artussaavoq, taamaalippallu usingiaaneq ajornaannerulissaaq aamnialn tarneq ulittarnerlu akorngutaajunnaassallutik. . GFIs nye kaj, hvor det stadig er nødvendigt at hente fisken op fra jodf1'/ småbåde med kran. Næste år er det meningen, at der udover kajen også ^ etableres en pontonbro, så losningen bliver nemmere og frem for alt helt hængig af tidevandet. 10 ATUAGAGDLIUTIT

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.